www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:...kopikat liiter...

Kuna Nõukaaega oli väga pikalt, siis mahtus sinna erineva hinnaga "pukipiima" ja nagu ikka, kui Nõukaajast midagi räägitakse, tuleks ära täpsustada vaadeldav periood esimese asjana.
Ehk, et enne seda oli 1950-1953 piima sundnormi liitri hind vahepeal lausa 2 kuni 3,3 kopikat ainult. 1953 piima kokkuostu hindasid tõsteti 25 kopika võrra + esimesest oktoobrist esimese maini maksti lisatasu ja seda erinevalt (Harju, Tartu, Rakvere "täispiima rajoonides" 20 kopikat lisaks ja mujal 10 kopikat lisaks). Siis vahepeal oli 1961 rahareform ja kõik hinnad jälle muutusid.


AKF vanahalb võttis selle teema siinsamas 2018 mais enam-vähem õigete numbritega kokku, mis kehtisid 80-ndatel

vanahalb kirjutas:Puki otsas oleva piima eest sai tõesti 20 kopikat liiter. Piim jagunes sortidesse - kõrgem, esimene, teine ja sorditu. Üldiselt arvati pukipiim peaaegu alati kõrgemasse sorti. Esimene-teine , see tähendas, et midagi pidi juba viga olema. ...... Ettenähtud rasvaprotsent oli tollal 3,5. Äraantud piima kogust arvutati selle numbri alusel. Kui näiteks vinkus oli 10 liitrit 3,5 % piima, siis läks kirja, et 10 liitrit ja 20 kopikat liiter. Kui piimaproovi järgi oli samas nõus rasva 3,8 %, siis vaadati tabelist ja mis iganes selle piima kogus siis tuli. Näiteks 12 liitrit ja 20 kopikat liiter. Normist väiksemas rasvasisaldusega piima pandi vähem kirja kui nõus tegelikult oli.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ac#p548724

Kapten Trumm kirjutas:Ametlikult oli kolhoosnikule ette nähtud nn õueaiamaa - kas mitte 0,35 hektarit (mis on tühiselt väike maa tegelikult)?

Allikas, ehk Fucs ühes teises kohas, mitte Milnetis kirjutas:2.septembril 1948 võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu määruse nr 834 “Kodanike individuaalelamute ehitamise kohta”. Selle määruse punkt 1 kohustas maakondade, linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteesid (RSN TK) andma kodanikele linnades või väljaspool linnu maatükke ühe- kuni kahekordsete individuaalelamute ehitamiseks. Linnades tohtis krundi suuruseks olla maksimaalselt 600 ruutmeetrit. Kolhoosides võis aiamaa suurus olla riigiteenistujatel kuni 0,15ha ja kolhoosnikul 0,60ha. Maakasutuse eest tasuti riigile maamaksu.

Fucs on päris ajalukku läinud. Esimene on veel talude aeg - kokkuostuhindade ja maksude eesmärgiks ei olnud talude püsimine. Kolhooside algajal ei olnud riiklike sundnormide ja kolhooside makstud kokkuostuhindade eesmärgiks kedagi rikkaks teha, see oli sisuliselt pärisorjus - riik sai kolhoosidelt toiduaineid peaaegu tasuta. Kolhoosnik võis oma tööga kolhoosile isegi võlgu jääda ja elaski ära ainult oma aiamaal kasvatatud toidust ja oma lehma piimast. Siga tohtis ka pidada. Ameerika orjadel oli ka oma aiamaa.
See on sügav ajalugu ja selle aja mäletajaid siin foorumis vist ei ole. 70.-80. aastateks olid kolhoosnikud hakanud saama igakuist palka (algul tundmatu nähtus) ja et sots. süsteem ei suutnud ikka rahvast ära toita, osteti ajuvabalt kõrge hinnaga kokku ka eralehmade piima ja muid saadusi. Nagu siin juba kirjutatud 20 kop. liiter, sama palju maksis liiter piima ka poes, see ei olnud enam täispiim ainult. Magan nüüd edasi.

Eks aega on mööda läinud ja polnud ka ise oma elu peal tollal, aga minu mäletamist mööda oli piimapukile piima viimine väike lisasissetulek. Mille eest autod osteti ja majad ehitati oli minu mäletamist mööda pullikasvatus. Umbes aasta aega peeti, siis läks kokkuostu. Kes suuremalt ette võttis, see rohkem teenis!
See, et kodune loomapidamine ja toidukasvatus olemas oli ei tähendanud seda, et see riigi tasemel meelega arendatud ja lubatud oli.

Ei maksa unustada ka broilereid, vanemad pidasid neid elukaid ühe suve, 800tk oli teisi. Kolme või nelja kuuga sirgusid jõusööda toel kollastest tibukestest jubedad paarikilosed elukad.

oliver kirjutas:Ei maksa unustada ka broilereid, vanemad pidasid neid elukaid ühe suve, 800tk oli teisi. Kolme või nelja kuuga sirgusid jõusööda toel kollastest tibukestest jubedad paarikilosed elukad.

Huvitav, kuhu nad broilereid realiseerisid? Lihakombinaati või turule?

oliver kirjutas:Ei maksa unustada ka broilereid, vanemad pidasid neid elukaid ühe suve, 800tk oli teisi. Kolme või nelja kuuga sirgusid jõusööda toel kollastest tibukestest jubedad paarikilosed elukad.

Ja-jaa. Meie kandis pidas hulganisti kanu selline ametimees, kes sovhoosi kanafarmi jõusööta vedas. Teistel oli muidugi ka, aga kümme-kakskümmend, mitte rohkem.

Boilerid jm. loomne läks lihakombinaati. Kui jõusööt just muidu saadud ei olnud, oli loomakasvatus raske ja mitte väga suure kasumiga töö. Suured rahad teeniti näit. suurtes kilemajades kurke kasvatades Tahkurannas ja Peipsi ääres. Kilekasvuhoone võis olla ükskõik kui suur, klaaskasvuhoonel oli vundament all ja suurus piiratud 20 ruutmeetriga. Sai võimalikuks pärast kile müükitulekut nõukogudemaal. Põllumajandussaaduste kokkuost oli igati soodustatud aga piirangutega tootmisvahendite osas. Kui pärast riigitööd või puhkuse ajal veel oma krundil või aiamaal tahtsid rassida siis selle vastu ei olnud riigil midagi. Oma perega pidi saama hakkama, palgatööliste kasutamine oli keelatud.

Kohalikku lihakombinaati läksid, ju siis oli selline tegevus legaalne. Ja ilmselt oli võimalik kõiksugu elukaid sinna müüa.

Tasub meeles pidada ka sellist sõna, nagu toitlustusprogramm, mille raames eramajapidamistele hoogu anti

Eraloomapidaja lehma aastane väljalüps ületas harva 4000 liitri piiri.Võtke arvesse söödabaas - kraavikaldalt või põõsastevahelt niidetud heinaga ei olnud lihtsalt rohkem võimalik.Seda enam et jõusöödaga oli asi teadagi hoopis napp.
Lehm lüpsab aastas keskmiselt 300 päeva - st 4000 liitrise aastase väljalüpsi juures 13,3 liitrit ja 7000 liitrise aastase väljalüpsi juures 23,3 liitrit päevas 300 päeva. Kas see tuleks veel lehmade arvuga korrutada?
Härrased - olen mitukümmend aastat eesti erinevates kohtades igapäevaselt eralehmapidamisega kokku puurunud - aga selliseid koguseid näinud ei ole.
Ja lõpuks - kes oli suuteline selle käsitsi välja lüpsma? 2 korda päevas 2n+1 lehma 300 päeva aastas.
Esimest lüpsimasinat eralaudas võis näha 80te keskel.

retti kirjutas:Eraloomapidaja lehma aastane väljalüps ületas harva 4000 liitri piiri.

Vaat' ma ka umbes nii arvasin, aga kuna täpsemalt ei teadnud, siis ootasin mõnd targemat. Aitäh!

Varasemalt juhtunud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 12#p625712

Teen vahekokkuvõtte....

Seni laekunud andmed rutsides:

Kolhoosniku palk - (vägaväga umbes, keskmine) 200,-
Piima kokkuostuhind - 0,2/L
Kodulehma aastane väljalüps - 4000 L/aastas


Selleks, et piimarahadest tuleks kahe- kuni kolmekordne sissetulekulisa võrreldes palaga, nagu austatud kaasfoorumlane Kapten Trumm väidab,
peab lehmi pidama järgmistes suurusjärkudes :

Kahekordne palk 400,- tahab saada peaaegu komakohatäpsusega 6 (KUUS) lehma
Kolmekordne palk 600,- 9 (ÜHEKSA) lehma ülalpidamist

Need on puhtad sissetulekud. Kui kulud lehmakeeksidele, kütusele või traktoristile makstavatele poolikutele külge arvutada, peaks vast lehmakese või paar juurde panema....

Kapten Trumm kirjutas:Väike järelemõtlemine eralehmade ja kolhoosilehmade arvu teemal ilmselt kummutab kiirel taolise fantaasia, kuidas eralehmad mingit toiduainete puudust likvideerida aitasid, lüpsku nad kasvõi 20 000 liitrit aastas.

Nüüd kui tulla KT poolt lõdva randmega pakutud kolhoosilehmade ja piimapukkide suhtarvu juurde 1:10
siis võib ütleda, et kui iga piimapuki taga kuni 10 lehma oli, siis andis ikka suurmajandite tootmist eraloomapidajate panusega võrrelda küll - eriti, kui arvesse võtta et eralehmad rohkem lüpsid....

Pane kasvõi võrdusmärk vahele....

P.S.
Teemalist huvitavat lugemist:
https://www.piimaklaster.ee/piimandusest-eestis/

Jaanus2 23 Juun, 2020 4:27 kirjutas:Magan nüüd edasi.

Jaanus2 23 Juun, 2020 8:41 kirjutas:Boilerid...

Jaanus2 kirjutas:Nagu siin juba kirjutatud 20 kop. liiter, sama palju maksis liiter piima ka poes, see ei olnud enam täispiim ainult.

..eee

Poes müüdi ENSV ajal 70-ndatel-80-ndatel piima neljas erinevas pakendis.
1. Piimapudel 1 liitrit ; taara hind 20 kopikat ; alumiiniumpaberist korgi omahinda ei tea ; 2,5% piim koos taaraga 46 kopikat (piima hind 26 kopikat liiter)
2. Piimapudel 0,5 liitrit ; taara hind 15 kopikat ; alumiiniumpaberist korgi omahinda ei tea ; 2,5% piim koos taaraga 28 kopikat (piima hind 26 kopikat liiter)
3. Papist kolmnurkne piimapakk 0,5 liitrit ; pakendi omahinda ei tea ; 2,5% piim koos pakendiga 14 kopikat (liiter 28kop); 3,2% piim 16 kopikat (liiter 32 kopikat)
4. Kilepakend 1,0 liitrit ; pakendi omahinda ei tea ; 2,5% piim koos pakendiga 24 kopikat
Venes müüdi 80-ndatel juba ka liitristes papist kandilistes tetrapakendites 3,5% piima hinnaga 36 kopikat; 1,0L kilepakendites 3,2% piima hinnaga 32 kopikat ja 0,5L kilepakendites 3,2% piima hinnaga 16 kopikat.

Siit joonistub siis välja keskmine piima müügihind kauplustes, mis oli 2,5% piimal 24...26 kopikat liiter; 3,2% piimal 32 kopikat liiter ja 3,5% piimal 36 kopikat liiter.
* Siin tuleb meeles pidada ka seda, et NSVLiidus olid erinevates hinnavööndites ka erinevad vööndihinnad.

.... NA-s sai Moskvas tarbitud 80-ndatel siis sellist piima.
Ei mäleta, et seal oleks üldse 2,5% piima müüdud.

Hea küll, Fucs, tubli oled. Suurusjärgud olid vähemalt õiged. Poepiima ja kokkuost hinna vahe oli väga väike ja tänapäeva tootjad oleksid väga õnnelikud kui see samasugune oleks. Naftahind võimaldas toiduainete hindu doteerida ja nafta ise süüa ei kõlvanud.