www.militaar.net

USA president Donald Trump teatas kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega Valges Majas, et annab Venemaale vaherahu sõlmimiseks aega 50 päeva, ähvardades vastasel juhul kehtestada karmi tollimaksu.

USA president märkis, et ta on Venemaaga Ukraina sõja pärast „väga rahulolematu“. „Kui me 50 päeva jooksul kokkulepet ei saavuta, kehtestame väga karmid tollid,“ teatas Trump.

Ta nimetas neid teisesteks tollideks ja ütles, et need saavad olema 100%.

The Spanish company Forward Technical Trade SL, bypassing sanctions, delivered to Russia a 110-ton Austrian machine tool that can be used for forging artillery barrels.

ruger kirjutas: ↑14 Juul, 2025 18:54 Hispaania firma tarnis orkidele suurtükiraudade tootmiseks vajaliku Austrias toodetud tehnika

The Spanish company Forward Technical Trade SL, bypassing sanctions, delivered to Russia a 110-ton Austrian machine tool that can be used for forging artillery barrels.

https://x.com/front_ukrainian/status/19 ... 7757927571

USA senati vabariiklaste juht John Thune teatas eile pärast president Donald Trumpi avaldust Venemaale relvarahu sõlmimiseks 50 päeva andmise kohta, et Venemaa-vastase sanktsioonide paketiga praegu edasi ei liiguta, kirjutab väljaanne Politico. „Kõlab nii, nagu praegu kavatseks president üritada teha midagi ise,“ ütles Thune ajakirjanikele. „Kui president jõuab mingil hetkel järeldusele, et sellel on mõtet ja see lisab väärtust ja mõju, et tal on nendel läbirääkimistel vaja eelnõu edasi liigutamist, siis me teeme seda. Me oleme valmis.“

Trump ähvardas eile kehtestada kuni sajaprotsendised „teisesed tariifid“ riikidele, mis endiselt Venemaaga kauplevad. Senati eelnõu näeb ette veelgi suuremaid tolle. „Me teeme teisesed tariifid, kui meil ei ole 50 päevaga diili,“ ütles Trump eilsel kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega. „Teisesed tariifid on väga-väga võimsad.“

Kui Trumpilt pinniti, kas ta usaldab Putinit, vastas ta: „Ma ei usalda peaaegu kedagi.“

BBC teatel kulutas Trump suure osa 20-minutilisest intervjuust Putinis pettumuse väljendamiseks. Trump ütles, et arvas neljal korral, et kokkulepe sõja lõpetamiseks Ukrainas on käeulatuses. Kui BBC küsis, kas ta on Putiniga lõpetanud, vastas Trump: „Ma olen temas pettunud, aga ma ei ole temaga lõpetanud. Aga ma olen temas pettunud.“ Küsimusele, kuidas ta paneb Putini verevalamist lõpetama, vastas Trump: „Me töötame selle kallal.“

Edasi kirjeldas Trump, mis paneb teda pettumust tundma: „Meil on suurepärane vestlus. Mina ütlen, et hästi, ma arvan, et me oleme selle ärategemisele lähedal, ja siis ta lööb Kiievis hoone pikali.“

BBC küsis Trumpilt, kas ta arvab endiselt, et NATO on iganenud. „Ei. Ma arvan, et NATO on nüüd muutumas selle vastandiks, sest maksab oma arveid ise,“ ütles Trump.

EU countries like Italy, France, and Spain are again issuing large numbers of tourist visas to Russians, despite the ongoing war in Ukraine and widespread sanctions.

In 2024, Russians submitted over 600,000 Schengen visa applications, and more than 540,000 were approved - an approval rate of around 89%. Italy granted 152,254 visas to Russian citizens, about 20,000 more than the previous year. France issued 123,890, and Spain 111,187.

For these countries, the source of the money doesn’t seem to matter. Russian tourists are known to spend lavishly, and economic gain appears to outweigh ethical concerns. While their leaders deliver speeches about solidarity with Ukraine and uphold symbolic gestures of support, they continue to welcome Russian tourists, buy Russian energy, and sell luxury properties to oligarchs tied to the Kremlin.

France, for example, defends this policy by claiming that tourism helps improve relations with Russia. According to the French Foreign Ministry:

"People-to-people ties and cultural exchange enhance mutual understanding and promote dialogue. We make a strong effort to distinguish between the Russian government, which is responsible for the war in Ukraine, and the Russian people, civil society, and the country’s opposition."

As usual, some countries seem to be more interested in condemning a genocidal attack on European soil than others.

The Danish company Baltic Control is one of the world's leading companies in cargo inspection and certification. It has an office in Russia, which, following the full-scale invasion, provides services in the occupied territory of the Zaporizhzhia region.

Journalists from "Slidstvo.Info" received a set of documents from the KibOrg project, which proves that Baltic Control is assisting Russians in exporting Ukrainian grain from the port of occupied Berdyansk. For more details, watch the investigation by Maksym Savchuk and Maksym Dudchenko

Täiemahulise sõja algusest Ukrainas on möödas kaugelt üle kolme aasta, aga Eestis tegutsevad endiselt ärimehed, kes Venemaa firmadega kaupa teevad. Ja ka sellistega, millel selged sidemed Venemaa armeega. Kuigi legaalselt, teenivad need firmad idapiiri tagant miljoneid ja toetavad kaudselt või isegi otseselt Kremli sõjamasinat. Märkimisväärne on, et varasemast tihedamalt läheb „kaubatee“ Venemaa turule läbi NATOsse kuuluva Türgi, kus Euroopa Liidu sanktsioonid ei kehti.

Üks sellise sanktsioonide vältimise skeemi kasutajaid on Ekspressi lugejale juba varasematest artiklitest tuttav transpordiärimees Andrei Legkostup. Kui Venemaa 2014. aastal Krimmi okupeeris, hakkas kurikuulus Surematu Polk organiseerima Donbassi „humanitaarabi“. Kuigi algatus võis ka päriselt aidata sõjakeerises tsiviilelanikke, oli ettevõtmise keskne motiiv toetada Ida-Ukrainas separatismi. Selle märgiks kasutas Surematu Polk aktsiooni reklaamides sotsiaalmeedias separatistide sümboleid (Novorossija lippe) ja õhutas postitustes piirkondade Ukrainast lahkulöömist. Meedias olid aktsiooni nägudeks nüüdseks riigist julgeolekuohu tõttu välja saadetud Aleksei Esakov ja vangis istuv GRU kaastöötaja Allan Hantsom, kes asutasid Donbassi vedudeks MTÜ Dobrosvet.

Toona, 2014. aastal nende tegevust kajastanud TV3 saatelõigust ilmnes, et Dobrosveti tarnitud kauba hulgas oli ka militaarvarustust. MTÜ esindaja sõnutsi vastutas selle tarnimise eest just transpordiärimees Andrei Legkostup, kes kuulus Esakovi ja Hantsomi kõrval ka Dobrosveti juhatusse. Sel põhjusel on Legkostupi nimi kirjas ka Ukraina vabatahtlike koostatud mitteametlikus riigivaenlaste nimekirjas Myrotvorets. Kümme aastat hiljem varustab Legkostup jätkuvalt Venemaa sõjaväelasi. Paljud neist kaupadest on pandud sanktsioonide alla, kuid see pole tema äritegevust peatanud, sest osa Legkostupi ärist käib nüüd läbi Türgi.

Finland has banned citizens of Russia and Belarus from purchasing real estate since July 15.

The ban on real estate transactions for citizens of Russia and Belarus comes into effect today, 15.7.2025, by a Government Decree. This is an important reform that was left unaddressed for too long.

In my opinion, the need for this reform has existed for a long time, even before Russia’s invasion of Ukraine. For some reason, this need was not previously recognized, and legislative preparations were not initiated. For example, the previous government assessed in 2023 that there was no need for this reform. When I started at the Ministry of Defence, I considered this a shortcoming and initiated the preparation of the real estate transaction ban about two years ago.

I am extremely pleased that this law has finally been enacted and comes into effect today. It is about strengthening Finland’s security and preparing for all means of influence.

2023. aasta juunis avaldas Delfi artikli „SUUR ÜLEVAADE | Kuidas Eesti kütusefirmad Venemaaga sõja ajal äri ajavad“. Muu hulgas kirjutati artiklis Alexelast, kes oli Delfi andmetel 2022. aastal Eesti suurim Venemaalt vedelgaasi (LPG) importija. Päev hiljem avaldas Eesti Päevaleht juhtkirja, milles leidis, et Venemaa ärilised toetajad väärivad kriitilist suhtumist. AS Alexela ja selle suuromanik Heiti Hääl andsid Delfi seepeale kohtusse, nõudes väidetavalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, juhtkirja mahavõtmist ja Häälele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.

Juuni lõpus otsustas Harju maakohus, et Delfi avaldas ebaõige väite, et Alexela on ainus Eesti firma, kes on ostnud Ukraina sõja ajal Venemaa päritolu vedelgaasi. Ülejäänud vaidlusaluste faktiväidete puhul jäi Alexela hagi rahuldamata: kohus kas leidis, et neid pole üldse avaldatud või et tegemist on õigete väidetega. Seejuures ei öelnud Delfi artiklis kordagi, et Alexela oleks olnud ainus Vene gaasi importinud ettevõte. Artikli juures oli isegi infograafik, mis näitas Alexela osakaalu kogu Vene gaasi impordist Eestisse. Delfil on kohtu mõttekäiguga keeruline nõustuda.

Heiti Hääle kohta leidis kohus, et faktiväide, et Hääl otsis võimalusi, kuidas Ukraina sõja ajal agressorriigi Venemaaga äri ajades kasumit teenida, on õige. Hagi osaks olnud väite, justkui oleks Hääl rikkunud Venemaa-vastaseid sanktsioone, puhul leidis kohus, et Delfi pole sellist väidet üldse avaldanudki.

Küll aga leidis kohus, et Eesti Päevaleht avaldas Heiti Hääle kohta juhtkirjas hinnangud, et ta on variserlik ja tema jaoks raha ei haise. Kohtuotsuse kohaselt on need väited ebakohased ja teotavad Hääle au, mistõttu tuleb Delfi Meedial maksta 2000 eurot hüvitist. Lisaks tegi kohus Eesti meediavaidluste ajaloos pretsedenditu otsuse ja kohustas Delfit eemaldama kogu vaidluse aluseks olnud juhtkirja. „Et demokraatliku riigi kohus otsustab mõne loo ja just väljaande juhtkirja maha võtta, on pretsedenditu ja ootamatu. Tegu oleks nagu meelsuskontrolliga, milliseid hinnanguid ja positsioone me tohime võtta ja milliseid mitte,“ ütles Delfi peatoimetaja ning juhatuse liige Urmo Soonvald. „Sestap oleme sunnitud otsuse edasi kaebama, võideldes enda, kolleegide ja sõnavabaduse eest.“

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Venemaa politseinikud tahavad teenida rohkem raha ning lähevad rindele.