www.militaar.net

Noh kui elektriülekandetaristu olemasolu on määrava tähtsusega, siis mis mõtet on üldse rääkida energiavarustuskindluse tagamiseks hajutatusest? Samas muidugi - Eesti väiksuse tõttu kas on vahet, kas elektrijaam asub Narvas või Vilsandil?

Nii palju on vahet, et SEJ-ga kaasneb alati ka soojus. Seda oleks mõistlik maha müüa, nii et SEJ peaks asuma linna lähistel. Tallinn ei sobi, sest siin tegeleb soojatootmisega Utilitas oma jaamadega. Tartus vast on ka juba soojaturg hõivatud. Ainus selline auk soojaturus vist ongi Narva, lisaks majandas seal siiani nagunii EE, nii et ei pea konkrentidega turu pärast kaklema.

Jaa - liigsooja mahamüümise (ärakasutamise) kohapealt kõik õige ja elementaarne. Pidasin silmas ikka sõjalise rünnaku aspektist, et kas on vahet, Vilsandi või Narva.

vesi soojuse salvestina on veidi kehva. muudab teie saja kraadi juures oma olekut.
soomlaste liivaga salvestil oli vist viissada kraadi töötemperatuur.

diesel kirjutas: ↑23 Mai, 2025 10:48 vesi soojuse salvestina on veidi kehva. muudab teie saja kraadi juures oma olekut.
soomlaste liivaga salvestil oli vist viissada kraadi töötemperatuur.

Liiva soojusmahtuvus on ka umbes 5 korda väiksem kui veel.
Peale selle on veetünni sooja sisseajamine ja sealt väljasaamine lihtsam kui liivatünnil (konvektsioon aitab).

Vesi on kaalu ja mahu ja kättesaadavuse suhtes kõige parem variant. Aga maks temperatuur on piiratud, küttevee puhul see ei ole probleemiks.

Kui on vaja üle 100 kraadi ronida siis sulasoolad on päris hea lahendus. Faasimuutus salvestab enamasti palju rohkem energiat kui lihtsalt soojenemine ning samuti on temperatuur faasimuutuse piirkonnas praktiliselt konstantne.

sommide liivajaama seletuses öeldi, et kasutegur on parim.

kraal kirjutas: ↑20 Mai, 2025 16:57

gooligan kirjutas: ↑20 Mai, 2025 11:44 Blogipostituse lõpust leiate ülevaate ka varem toimunud blackoutidest ja nende võimalikest põhjustest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänu juhuelektrile ja CO2 maksudele pole söe ja gaasijaamadel piisavalt vahendeid investeeringuteks ja kuumas reservis olemiseks.

Selles loogikas vaid üks suur viga - kirjeldatud blackoudid toimusid võrkudes, kus tuule- ja päikeseelekter suht olematu osakaaluga. Ja teistpidi leidsid uuringud põhjustena nt ootamatult väljalangenud eelpoolkirjeldatud söejaaamad.
-----

AndresTy kirjutas: ↑23 Mai, 2025 10:19 https://www.err.ee/1609701462/valitsus- ... -miljoniga

Teeme uue gaasijaama.....Narva? Elektritootmise hajutatuse põhimõte? Või on narvakate odava toasoojaga varustamine äkki julgeolekukaalutustel suurem boonus, kui hajutatuse põhimõttel?

Karm tõde on see, et kui on soov saada mõni tehas/jaam vms tööstusobjekt mõistliku aja jooksul valmis ehitada, siis Ida-Virumaa on täna Eestis ainuke koht (imestan, miks kremli trollid pole seal hakanud apelle moodustama). Igal pool mujal on ükskõik millise objekti vastu nii suur vastuseis, et protsess pannakse edukalt 10-15aastaks seisma (kuigi stepslist (odavat) elektrit on kõik varmad nõudma). Lisaks on elektrijaamale vajalik terve rida muid spetsiifilisi eeldusi (spetsialistide olemasolu, ülekandeliinid, gaasitrassid jne).

Eestil puudub strateegiline sügavus ning oleme täielikult Iskanderite laskeraadiuses. Niiet ses suhtes pole suurt vahet, kas jaam asuks Pärnus või Narvas. Loomulikult on Narvas paiknev jaamale oluliselt lihtsam tormijooksu korraldada, aga ju see on siis kaalutletud risk.

gooligan kirjutas: ↑24 Mai, 2025 16:42 ...
Ja teistpidi leidsid uuringud põhjustena nt ootamatult väljalangenud eelpoolkirjeldatud söejaaamad.

Kas oleks võimalik viidata, millised uuringud nimetasid juhitavate jaamade väljalülitumist "ootamatuks" olukorras, kus eelnevalt võrguparameetrid läksid üle lubatud piiride? See kaitsemehhanism on nõutav isegi võrku ühendatud koduse päikesejaama inverteris.

Mis puudutab "suht olematut osakaalu", siis napp kuu tagasi hõiskasid nad seal sedasi.

Saaremaal Salmes põles ühekordne elamu, mis suurel määral hävines põlengu tagajärjel. Hoone kuulub perekond Sõnajalgade firmale. Päästeameti pressiesindaja sõnul kannatanuid ei ole. Kuigi põleng on praeguseks likvideeritud, otsib meeskond hoonest veel koldeid.
Tegu oli ühekordse kivimajaga, kus asus üks korter. Maja hävines suures osas, tulekahju tekkepõhjus ei ole teada.
Kontorihoone kuulub aktsiaseltsile Eleon, mis on Salme tuulepargi omanik. Firma omanikeks on perekond Sõnajalg.

https://www.postimees.ee/8257085/saarem ... ntorihoone
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C ... _tuulepark

Täna oli teaduste Akadeemias XXXII: Energeetika aastaseminar 2025.
See on ka järelvaadatav https://www.akadeemia.ee/sundmused/tead ... inar-2025/
Antud leheküljel olemas ka ettekannete slaidid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et riigitegelased ajasi roosamannat aga Hando Sutter, Mart Landsperg ja Argo Rosin andsid reaalse vaate. Mis nagu siin foorumis juba kirjutatud on hoopis midagi muud kui see roosamanna. Seda enam, et riigitegelaste nii mõnelegi väitele tõmmati vesi peale.
Kahjuks teadlased jäid liigagi diplomaatiliseks.

Soovitan kuulata.

https://www.err.ee/1609710447/vanade-el ... ektriarvet

Koalitsioonilepe lubab põlevkivijaamu töökorras hoida kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni. Eleringi hinnangul peaks Narva jaamu reservis hoidma kuni 2035. aastani. See aga tähendab tarbijale veidi suuremat elektriarvet.
Eestile on varustuskindluse tagamiseks vaja 1000 megavatti juhitavaid võimsusi. Sellist reservi pidid kuni tuleva aastani tagama Eesti Energia põlevkivielektrijaamad, kuid uus koalitsioonilepe pikendab tunduvalt vanade jaamade eluiga.

ja veel

"Need on ühed vanimad jaamad üldse, ma arvan, et isegi Euroopas. Aga neid saab pikendada. Kuna need töötavad suhteliselt vähe, on valmisolekus, siis neid saab hoida ikkagi pikalt üleval veel. See on mõistlik. Nii kaua, kui alternatiivid puuduvad, tuleb hoida põlevkiviplokid töös," lausus Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo.

Midagi pole teha Marek Strandbergi algatatud ja Timo Tatari aetud energeetika poliitika viljad. Maksumusest ka

Harva turule pääsevate põlevkivijaamade stardiootel hoidmine ja hooldamine maksab kuni 50 miljonit eurot aastas. Siiani on see raha tulnud Eesti Energia taskust. Sel aastal hakkab süsteemioperaator Elering hankima saartalituse reservi, mis aitab põlevkivijaamu töös hoida, kuid see kulu läheb juba elektritarbija arvele.

Nii, et kõigepealt maksame tuule- ja päikesepargi ärimeestele selle eest, et nende jaamad ei suuda kogu aeg elektrit toota ja pärast selle eest, et oleks olemas jaamad, mis potensiaalselt oleks võimelised kogu meie elektrivajaduse katma, aga maksu ja poliitilistel põhjustel seda teha ei saa! Kõlab nagu "odav" plaan? Kahjuks on see tänane reaalsus. Alternatiiv oleks üldse ilma elektrita!
Õnneks meie poliitika otsustajatele on lõpuks ometi puust ja punaselt selgeks saanud, et ainuke alternatiivne plaan on tuumaenergeetika ja vähehaaval sinnapoole asi venib. Kuigi minu hinnangul katsetamata väikeste moodulreaktorite asemel oleks mõistlik naabritega kokku leppida ja 1000+MW
tuumajaam ehitada. Saaks kiiremini!
Ärimehed haistavad raha;
https://www.err.ee/1609712505/investori ... u-projekti

Eestis tuumajaama rajav Fermi Energia teatas esmaspäeval, et on kaasanud 2,3 miljonit eurot uut raha. Lisaks varasematele investoritele oli uutest investoritest kaasas mitu Eestis tuntud ettevõtjat.

teeline35 kirjutas: ↑03 Juun, 2025 13:45 https://www.err.ee/1609710447/vanade-el ... ektriarvet

Koalitsioonilepe lubab põlevkivijaamu töökorras hoida kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni. Eleringi hinnangul peaks Narva jaamu reservis hoidma kuni 2035. aastani.
See aga tähendab tarbijale veidi suuremat elektriarvet. ...

ja veel

"Need on ühed vanimad jaamad üldse, ma arvan, et isegi Euroopas. Aga neid saab pikendada. Kuna need töötavad suhteliselt vähe, on valmisolekus, siis neid saab hoida ikkagi pikalt üleval veel. See on mõistlik. Nii kaua, kui alternatiivid puuduvad, tuleb hoida põlevkiviplokid töös," lausus Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo.

Me võiks olla õnnelikud "veidi suurema" elektriarve pärast ja tundma kaasa Hollandlastele, kelle võrgutasu tõusu plaanitakse kolm (3) korda tuulikute kasutuselevõtu laiendamise tõttu, sest kui puuduv raha võetaksegi riigi eelarvest, siis tuleb see ikkagi maksumaksja taskust ning maksavad kõik kodanikud solidaarselt.
https://www.err.ee/1609712766/hollandi- ... kordistada

Holland suurendab ambitsioonikalt avamerel tuuleenergia tootmist. Kuid kui rahastusmudelis muutust ei tule, võib plaan 15 aastaga eratarbijate võrgutasu pea kolmekordistada, kirjutab väljaanne Brussels Signal.

Hollandi avalik-õigusliku ringhäälingu NOS andmetel võib Hollandi keskmine kodutarbijate võrgutasu pärast uusi kavandatud tuuleenergiaprojekte peaaegu kolmekordistuda.
Eelmisel aastal maksis keskmine majapidamine elektrivõrgu kasutamise eest 400 eurot aastas.
Järgmise 15 aasta jooksul ähvardab see summa tõusta 1100 euroni.

Meretuuleenergia suurendamine on Hollandi riiklike kliimaeesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega: 2033. aastaks peaks meretuuleenergia katma umbes 75 protsenti Hollandi elektrienergiavajadusest.

Kuigi minu hinnangul katsetamata väikeste moodulreaktorite asemel oleks mõistlik naabritega kokku leppida ja 1000+MW
tuumajaam ehitada. Saaks kiiremini!

Paraku näitab praktika, et naabritega ei ole eriti lihtne kokku leppida. Ja paraku ka seda, et kokkulepped ei pruugi pidada. Samas elektripuudus on ka neil ja kui meil jaam püsti ja toodab, muret elektri müügiga ei tohiks olla, kui selle hind konkurentsivõimeline on. Nii 6-7 s/kWh stabiilselt, järelmaksu perioodil.
Ent, kui nüüd juhtub selline olukord, kus Valgevene parketikõlbulikuks muutub ja nt. "suuna eurinstitutsioonidega integreerumise poole" võtab, on järsku turul Astravetsi, mis Leedu piiri ääres. Kui venemaal "demokraatlikud jõud" pukki saavad ja tohutu sula toimub, Glasnost, Perestroika jms kräpp vol. 2, tuleb turule tagasi vene elekter(kusjujures vabalt läbi Estlinkide, kui me võrke jälle kokku ei pane) ja siis on meie tuuma äriplaan muidugi käpuli, sest nende hindadega konkureerimisega läheb raskeks, kui mitte võimatuks. Nimetatud stsenaarium meeldiks ilmselt tuule ja päikese tüüpidele, kuna siis võib võrku destabliseerida kuipalju torust tuleb ja Brüsselis muudkui raporteerida, kui superrohelised me oleme ja mitu korda me oma energiavajaduse "rohelise energiaga" rahuldame.
Siiski on üsna suur võimalus, et selline stsenaarium ei realiseeru(või vähemalt, mitte niipea), leian, et tuleks oma tuumajaam kindlasti püsti panna. Kui ei kannata elektrit eksportida siis kasvõi energiamahukas tootmine püsti panna ja sedaviisi midagi teenida.

Kuulda oli, et Balti riigid eemaldavad füüsiliselt võrgutrassid Venemaa ja Valgevenega. Brellist lahkumisel oli eredalt näha, kuidas vantidega "koostöö" käib, särts oli sees vaatamata plaanile, ja nii saigi ajaloo tarbeks efektse särinaga lahtiühendamine. Hea, et keegi otsa ei saanud. Soomlasi ei tea, kas liine Vene suunas demonteeritakse.