richard kirjutas:Oskab keegi öelda, kas Eesti puhul on ka võimalik kuskilt saada sellist tabelit nagu Saksa RKI lehel kus on vaktsiinide kaupa näha palju mingit vaktsiini miskis piirkonnas on süstitud.
Ma olen seda juba ammu otsinud, sest mitmed statistilised andmed on ilma selle infota pidetud ja ei näita praktiliselt midagi.
AGA... See on meil salajane
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul ei avalda terviseamet vaktsineerimise statistikat eraldi vaktsiinitootjate kaupa, kuna seda ei tehta ka ühegi teise immuniseerimiskava vaktsineerimise puhul.
"Käsitleme kõiki COVID-19 vaktsiine võrdsetena," ütles Lehtla.
https://www.err.ee/1608104410/eesti-on- ... avaktsiiniVõi siis proovi leida näiteks selle uurimise
konkreetseid tulemusi:
Teadlased asuvad uurima kooliaasta alguse mõju koroonaviiruse levikule21.09.2020
Esmaspäeval, 21. septembril algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus.....
......30. septembrini vältava seirelaine käigus ......
https://www.ut.ee/et/uudised/teadlased- ... e-levikule https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviir ... d/vastused 
Turist 47 kirjutas:richard kirjutas:... sakslased usuvad, et ka lasteaialapsed on usinad delta levitajad... Vaadates kuidas valmistuvad täna teised riigid koolide ja lasteaedade avamisel masstestimisteks..
See usk, et lapsed levitavad tõhusalt, on levinud ja küllalt hästi põhjendatud.
Eesti ettevalmistusi lasteasutuste avamise eel - sellest ei teagi nö. midagi, aga Kersna, nii nädala eest avalikustas, et avatakse ja kõik on "bueno". Tahan uskuda
Kuna ülaltoodud uuringu konkreetseid tulemusi ei leidnud, siis tuhnisin edasi ja leidsin sellise asja:
Koroonaviiruse levikut piiravad meetmed koolis
Teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade ja soovitused
21. mai 2021 Piiratud tõenduse alusel võib eeldada , et soovituste rakendamisel on
võimalik koole avatuna hoida ka kõrge nakatumisriski tingimustes.
...../.....
Eestis on COVID-19 avaldumus lastel mõnevõrra suurem. Avaldumus nooremates vanusrühmades (≤9-
aastastel) on suhteliselt madal, kuid see suureneb vanusega kiiresti ja on ≥15-aastastel kõrgeimaid
rahvastikus (vt. Joonis 2 ja 3). Kooliealised lapsed moodustavad 10–15% kõigist juhtudest (vt
Joonis 4), mis on võrreldav sama vanusrühma osakaaluga rahvastikus (14%)
...../.....
Terviseameti andmetel on alates 2021. aasta jaanuarist 40% koolides nakatunud lastest kandnud nakkuse edasi pereliikmetele.
...../.....
Piiratud tõenduse andmetel võib järeldada , et lapsed ei pruugi olla peamised SARS-CoV-2 levitajad
rahvastikus. Võimalik, et suhteliselt väikese mõju taga nooremates vanusrühmades on koolide
sulgemine, kontaktide piiramine ja ennetusmeetmed. Lisaks testitakse lapsi vähem ja
asümptoomne nakatumine jääb avastamata. Samas, kuigi nooremate laste nakatumisrisk on väiksem,
võivad nad nakatuda SARS-CoV-2-ga, haigestuda COVID-19-sse ja levitada viirust teistele.
..../....
Ökoloogiliste uuringute tulemused koolide sulgemise efektiivsuse osas on vastukäivad. Reas uuringutes
on näidatud, et koolide sulgemisel võib olla seos nakkuse leviku vähenemisega ühiskonnas. 41
riigi andmeid analüüsinud uuringus leiti, et kõigi haridusasutuste sulgemine on seotud
nakatumiskordaja R vähenemisega 16–54% , 130 riigi andmeid analüüsinud uuringus leiti, et
koolide sulgemisel on väike, kuid statistiliselt oluline mõju nakatumisriskile , 23 riigi andmeid
analüüsinud uuringus leiti, et koolide sulgemine on üks efektiivsemaid SARS-CoV-2 leviku piiramise
meetmeid vähendades nakatumiskordajat R 0.15–0.21 punkti võrra. Ühendriikides läbiviidud
uuringus leiti, et koolide sulgemine 2020. aasta kevadel oli seotud SARS-CoV-2 avaldumuse 62%
vähenemise ja suremuse 58% vähenemisega. Kuna koolide sulgemist rakendati paljudes
osariikides esimese sotsiaalse distantseerumise meetmena, leidsid autorid, et koolide sulgemise
efektiivsus oleks olnud väiksem, kui eelnevalt oleks rakendatud teisi meetmeid, näiteks
rahvakogunemiste piiramist.
Hollandis 2020. aasta sügisel teostatud modelleerimisel leiti, et nakatumiskordaja R=1 tasemel ja
eeldusel, et koolivälised kontaktid jäävad samaks, tooks kõigi kooliastmete sulgemine kaasa
nakatumiskordaja vähenemise 16%, koolide sulgemine üksnes 5–10-aastastele 5% ja 10–20-aastastele
8% (31). Samas oli teiste meetmete rakendamine Hollandis samal ajal pigem nõrk. Autorid
järeldasid, et koolide sulgemist võiks kaaluda, kui muude kogukonnapõhiste meetmete rakendamise
järgselt on R endiselt 1 juures.
Soome ja Rootsi 2020. aasta ökoloogilise võrdlusuuringu põhjal puudus koolide sulgemisel oluline
mõju SARS-CoV-2 levikule õpilaste hulgas. Mõlemas riigis oli SARS-CoV-2 kumulatiivne
avaldumus lastel sarnane (Soomes 42 juhtu ja Rootsis 30 juhtu 100 000 6–15-aastase elaniku kohta),
ehkki Soome otsustas pandeemia tingimustes koolid sulgeda, kuid Rootsi 1.–9. klassi õpilastele avatuna
hoida. Tulemuste tõlgendamisel peab arvestama, et Rootsis oli õpilaste testimise hõlmatus 2020.
aasta kevadel madal, mistõttu tegelik avaldumus võis seal olla kõrgem.
Käesoleva raporti koostamisel tuvastati kaks mudeluuringut, kus leiti, et koolide sulgemisel võib olla
seos COVID-19 suremuse suurenemisega. Ühendriikides 2020. aasta kevadel teostatud modelleerimisel
leiti, et kui riigis jääks laste kojujäämise tõttu töölt kõrvale 15% haiglatöötajatest, tooks see kaasa
haiglatöötajate puuduse, mis võib olla seotud suremuse suurenemisega. Ehkki tulemuste
üldistamine on piiratud, iseloomustab see hästi koolide sulgemise tagajärgede komplekssust. Sarnaselt
leiti Ühendkuningriigis läbiviidud uuringus, et kuigi koolide sulgemine võib tuua kaasa lühiajalise
COVID-19 langustrendi, võib see pikemas perspektiivis olla seotud suremuse suurenemisega.
Kokkuvõttes on tõendatuse tase koolide sulgemise efektiivsuse kohta vaatamata suurele uuringute
arvule madal ja seisukohad on erinevad. Oluline on arvestada, et koolide sulgemise iseseisva mõju
hindamine on keeruline, kuna üldjuhul rakendatakse erinevaid meetmeid paralleelselt ja tulemuste
kohandamine nende mõjule on keeruline......
Soovitused
• Algklassid (1.–6. klass) tuleks COVID-19 pandeemia tingimustes hoida alati kontaktõppel.
• Haridusliku erivajadusega õpilased COVID-19 pandeemia tingimustes alati kontaktõppel.
• Põhikooli- ja gümnaasiumiastme puhul on prioriteediks kontaktõppe toimumine. Lähtuda
põhimõttest, et enne koolide sulgemist rakendada teisi ühiskonna tasandi meetmeid, näiteks
ürituste ja rahvakogunemiste keeld, meelelahutuse piiramine jt. Juhul kui ühiskonnas ja
koolides on rakendatud ulatuslikud nakkuse ennetamise meetmed, kuid nakatumine siiski
suureneb, tasub kaaluda põhikoolide ja/või gümnaasiumiastme õpilaste piirkondlikku ajutist
distantsõppele saatmist.....
• Koolidel tuleb koostöös Terviseametiga tagada uute haigusjuhtude avastamine ja isoleerimine
ning lähikontaktsete leidmine ja karantiin vastavalt juhistele.
• Haigusnähtudega isikud peavad jääma koju ja laskma end testida.
• Positiivse testiga õpilased, õpetajad ja koolipersonal peavad jääma eneseisolatsiooni.
• Tuleks kaaluda väiksema nakatumisriskiga õpilaste jätkamist kontaktõppes regulaarse testimise
abil.
• Tuleks kaaluda, et positiivse PCR-testiga, kuid eelnevalt COVID-19 põdenud või täielikult
vaktsineeritud õpetajad ei peaks jääma eneseisolatsiooni, kuna nende nakkuse ülekanderisk on
madal....
• ≤11-aastased õpilased peaksid klassis hoidma vähemalt 1-meetrist vahet, kõrge riski korral
moodustama kohorte.
• Vanemad õpilased peaksid madala ja keskmise riski tingimustes hoidma klassis 1-meetrist
vahet, kõrge riski tingimustes moodustama kohorte või suurendama vahet klassis 2 meetrini,
kui puudub võimalus kohortide moodustamiseks.
• 2-meetrist vahet tuleks hoida õpetajate vahel, õpetajate ja õpilaste vahel, ühiskasutatavates
ruumides (garderoob), kui maski kandmine ei ole võimalik (söömine, laulmine, sport
siseruumides).
• Õpilased võiksid istuda mitte üksteise taga, vaid natuke nihkes.
• Õpilased võiks võimalusel päeva jooksul püsida ühes klassiruumis ning õpilastel võiks olla
kindlaksmääratud istekohad, mida ei muudeta.....
jne jne... maskidest jms ka pikalt laialt
Raporti koostasid:
Daisy Kudre, TÜ analüütik
Kersti Pärna, TÜ tervisedenduse kaasprofessor
Mikk Jürisson, TÜ rahvatervise kaasprofessor
Konsultandid:
Andres Merits, TÜ rakendusviroloogia professor
Anneli Uusküla, TÜ epidemioloogia professor
Heikki Junninen, TÜ keskkonnafüüsika professor
Irja Lutsar, TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor
Krista Fischer, TÜ matemaatilise statistika professor
Meelis Käärik, TÜ matemaatilise statistika kaasprofessor
Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini professor
https://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/7 ... re2021.pdf
nagunii oli plaanis septembrist jälle jõusaali ja ujulaga jätkata ja printeri haldajana sai trükitud igaks juhuks paberile ka naise ja lapse tõendid... trükiks uuesti ja saaks kontrollida kui vettpidav kogu süsteem on.