www.militaar.net

.

Tänud Tõnule ammendava vastuse eest!

Ma ei usu hästi, et rünnaku puhul on
ohvril aega ja võimalust valida relva
millega ennast kaitsta. Selline võimalus
on ainult loona või hullu ründe puhul.
Näiteks röövel või pätt kindlasti uurib
enne rünnet ohvri kaitse tugevust
ja valib selle järgi rünnaku taktika,
et ohtu omale vähendada.
Ootamatu rünnak on alati
raskemini tõrjutav.

ants431 kirjutas:Ma ei usu hästi, et rünnaku puhul on ohvril aega ja võimalust valida relva millega ennast kaitsta. Selline võimalus
on ainult loona või hullu ründe puhul. Näiteks röövel või pätt kindlasti uurib enne rünnet ohvri kaitse tugevust ja valib selle järgi rünnaku taktika, et ohtu omale vähendada. Ootamatu rünnak on alati raskemini tõrjutav.

Nõus. Kui mulle peaks praegu öösel keegi sisse murdma siis relvad asuvad seal kus olema peavad - tühjaks laetuna lukustatuna relvakappi, tööruumis, mitte magamistoas. Ainuke võimalus on haarata enesekaitseks naise öökapist mõni relva meenutav vahend... ja loota et ei kvalifitseeritaks vägistamiskatseks. Õnneks tundub riik sedavõrd turvaline et ei pea selle pärast muretsema ja kui asjaolud muutuvad, siis ööseks käib maja signa alla ja ühele relvale tuleb leida käepärasem asukoht, mis siis et vastuolus relvaseadusega. Ka ei näe (hetkel) vajadust enesekaitserelva kodunt väljaspool kaasas kanda.

ja tänud Tõnule asjaliku teksti eest, täiendaks veel niipalju et kui piisavalt harjutada (nii 5-6 korda kuus) saab paarikümne meetri pealt sileraudse kuuliga liikuvale peale (lasketiirus siis 35 m liikuv metssiga) pihta, seega pole vaja muretseda kuulivesti pärast. Ja alati võib kasutada 6,5+ mm kartetši. Kaitseks (kodule, eramajas/talus) soovitan poolautomaati või pumpa.


Relvaseaduse kohta vastasin Relvaseaduse teemasse.

Kriku

Et 9mm püstoli teemas mitte teemast välja minna, siis jätkan ühte arutelu siin.

EOD kirjutas:Varjatud kukega kvaliteetseid revolvreid toodab ka näiteks Taurus.
Soovitus on küll relvas kasutada juhendis näidatuis kraadi võrra nõrgemaid padruneid. Näiteks .38 SPL+P asemel .38 SPL. Seda eriti kerge raamiga revolvrites. Relv ise võib kesta, kuid tagasilööki on raske taluda.
Ruger on tuntud kvaliteetrelvade tootja, kuid ka selle firma revolvrites tasub eeltoodud põhjustel kasutada nõrgemaid padruneid.
Reaalsetel enesekaitsedistantsidel on .38 SPL piisav. .22 ja .32 kaliibrid jäägu sportlastele ja muidu relvahuvilistele.
Soomes on revolvrite valik suurem. Kuidas sealt relva osta, seletatakse prefektuuris ostuloa vormistamisel.

Nimelt, .32 kaliibriliste osas on mul huvi, mida akf-d arvavad sellisest moonast nagu .327 Federal Magnum? Nt. 38Spl moonast on teine tunduvalt võimsam. Suht uus asi, alles 2007. aastal välja tulnud.

John Wicki filmide relvasepp Taran Butler demonstreerib erinevate laskemoonade mõju.

https://www.instagram.com/tv/B5wLknSHHX ... _copy_link

Ma soovisingi soetada vinti jahipidamise eesmärgil. See ju teada värk, et igasugused militaristid armastavad kusagil metsavahel sõda mängida ja märki lasta. Ma olen kõrvalistemates kohtades ikka päris palju näinud vindiga augustatud liiklusmärke, viitasid, infotahvleid jms. Sellepärast selline mõte, et enese ja vara kaitseks kindlasti vintpüssi ei annaks kellegile.

sahara kirjutas:Ma soovisingi soetada vinti jahipidamise eesmärgil. See ju teada värk, et igasugused militaristid armastavad kusagil metsavahel sõda mängida ja märki lasta. Ma olen kõrvalistemates kohtades ikka päris palju näinud vindiga augustatud liiklusmärke, viitasid, infotahvleid jms. Sellepärast selline mõte, et enese ja vara kaitseks kindlasti vintpüssi ei annaks kellegile.

Mida peas tegema näiteks talumees, kelle hoovile tungib hunt või ...karu? Läheb püstoliga 5 meetri peale ligi ja ajab minema?

Millega sa muide selle vindiaugu tuvastasid?
Poisikeste töö! Liiklusmärgid, infotahvlid ja viidad asuvad reeglina tee ääres, olgu see siis nii kõrvaline kuis tahes. Täiearuline relvaomanik ei lähe tee äärde oma vindiga vehkima - on liialt nähtav ja teeb kõva paugu ka. Summutid ilmusid alles viimasel ajal.

vtl kirjutas:Mida peas tegema näiteks talumees, kelle hoovile tungib hunt või ...karu?

Akf tahab tõenäoliselt öelda, et enesekaitseks olgu siledaraudne.

Enese ja vara kaitsel vintpüssiga on ka väike riigikaitseline aspekt juures. Kui mitte just isikliku relvaga siis vähemalt sellega omandatud oskuste ning riigi poolt antud tuleriistaga.

Kriku kirjutas:

vtl kirjutas:Mida peas tegema näiteks talumees, kelle hoovile tungib hunt või ...karu?

Akf tahab tõenäoliselt öelda, et enesekaitseks olgu siledaraudne.

Enese ja vara kaitseks oleva relvaga saad sel juhul loata jahipidamisega kaasneva jama kraesse.

Kui on tuvastatud enesekaitse, siis ei saa. Ses osas pole vahet, kas vint või siledaraudne.

Walter2 kirjutas:Enese ja vara kaitsel vintpüssiga on ka väike riigikaitseline aspekt juures. Kui mitte just isikliku relvaga siis vähemalt sellega omandatud oskuste ning riigi poolt antud tuleriistaga.

Loomulikult peab igal enesest lugupidaval ja oma kodumaad armastaval relva****l olema kapis mõni vint. Püstol on selleks, et ennast vindini välja võidelda.

Walter2 kirjutas:

Kriku kirjutas:

vtl kirjutas:Mida peas tegema näiteks talumees, kelle hoovile tungib hunt või ...karu?

Akf tahab tõenäoliselt öelda, et enesekaitseks olgu siledaraudne.

Enese ja vara kaitseks oleva relvaga saad sel juhul loata jahipidamisega kaasneva jama kraesse.

Ei saa.
Teeme kõigepealt selgeks, mis on jahipidamine. Tsiteerin ainult olulist:
Jahiseadus §23 lg 1 Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine."
Sama § lg 3 Jahipidamiseks ei peeta:
1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist; [...]
3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;

Karistusseadustik §29 defineerib jällegi hädaseisundi:
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

vtl kirjutas: Mida peas tegema näiteks talumees, kelle hoovile tungib hunt või ...karu? Läheb püstoliga 5 meetri peale ligi ja ajab minema?

Ega me kuskil Siberis ei ela, et karu ja hunt iga mehe hoovipeal sitsivad. Meil meedial igasuguseid hundi ja karujutte kombeks üle võimendada. Vint ja enesekaitseks, no ma ei tea. Ega sa 100 meetri pealt vast "enesekaitset" tegema ei hakka et vinti vaja. Ja enesekaitseks on sile igaljuhul õigem valik. Lähedalt siledaga lastes on peatamisvõime ikka väga võimas. Siledaga põtra lastes kukub kohe. Vindiga lastes jõuab teinekord päris kaugele minna vaatamata heale tabamusele.

vtl kirjutas:Millega sa muide selle vindiaugu tuvastasid?
Poisikeste töö! Liiklusmärgid, infotahvlid ja viidad asuvad reeglina tee ääres, olgu see siis nii kõrvaline kuis tahes. Täiearuline relvaomanik ei lähe tee äärde oma vindiga vehkima - on liialt nähtav ja teeb kõva paugu ka. Summutid ilmusid alles viimasel ajal.

Olen samadest kohtadest padrunikesti leidnud, nii 9x19 kui ka 308 ja 22LR. Ükskord oli ühe matkaraja infotahvel päris auklikuks lastud, vähe maad eemal mu mäletamist mööda 28 9x19 kesta maas.

sahara kirjutas:Ega me kuskil Siberis ei ela, et karu ja hunt iga mehe hoovipeal sitsivad. Meil meedial igasuguseid hundi ja karujutte kombeks üle võimendada.

Otsi pisut nuhtlusisendi ja karu teemal, neid lugusi võib viimase aasta peale vast ühe, kui mitte kahe käe näppudel üles lugeda.
Sama teema huntidega - vaata mitu koera on maha murtud.

sahara kirjutas: Vint ja enesekaitseks, no ma ei tea. Ega sa 100 meetri pealt vast "enesekaitset" tegema ei hakka et vinti vaja. Ja enesekaitseks on sile igaljuhul õigem valik. Lähedalt siledaga lastes on peatamisvõime ikka väga võimas.

Jah, nõustun valiku kohapealt. Peatamisvõime on võimas. Paari meetri pealt sileraudsega teisele kõhtu lastes ei ole arstil isegi mitte midagi lappida - patsiendist võib sõna otseses mõttes läbi vaadata.

sahara kirjutas:

vtl kirjutas:Millega sa muide selle vindiaugu tuvastasid?

Olen samadest kohtadest padrunikesti leidnud, nii 9x19 kui ka 308 ja 22LR. Ükskord oli ühe matkaraja infotahvel päris auklikuks lastud, vähe maad eemal mu mäletamist mööda 28 9x19 kesta maas.

Njah. 9x19 ei ole vindipadrun esiteks. Pigem on see püstolilask, mitte UZI-st kõmmutatud.
308-ga imestaks, miks need kestad infotahvli lähedale vedelema jäid. Ehk kes läheb sõna otseses mõttes tahvli ALLA vindiga kõmmutama? Sealt võid mõnusat rikošetti ka saada, kui pleki asemel raudposti tabad. Ja sajakonna-paarisaja meetri kaugusel peab juba parajalt õnne olema, et kestasid leida.

vtl kirjutas: Ei saa.
Teeme kõigepealt selgeks, mis on jahipidamine. Tsiteerin ainult olulist:
Jahiseadus §23 lg 1 Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine."
Sama § lg 3 Jahipidamiseks ei peeta:
1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist; [...]
3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
Karistusseadustik §29 defineerib jällegi hädaseisundi:
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

Maamehe taluhoov nüüd tiheasustusala kaa ei ole..
Räägime siis enese ja vara kaitsest (LK seadus):

§ 60. Vara kaitse looma eest
(1) Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.
(2) Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.