Kaitsetööstus

[mongol]

Näiteks suurem kogus FPV droone ja nende kinnitused laengute riputamiseks.

Kinnitused 3D-print-meetodil ja ei vaja eraldi tehast tegelikult. FPV-de samane mudel oleks muidugi eeliseks, aga UA-s on töötanud ka velcro, kui on kamikadzega tegemist. Pähepillajate kinnitused samuti 3D-prindituna, sõltuvalt drooni mudelist.

[lennumudelist]

Jep. Palju aktuaalsem on pahal päeval see, kui palju on kellelgi kuskil laos lennukontrollereid, akusid, mootoreid, saatjaid-vastuvõtjaid ja kaameraid.

Mõned kaalutlused:

- quadi raame saab printida ja suvalisest sodist teha - hädaolukorras asendatav
- ilma kereta ühekordse lennuki saab teha kihtplastikust ja männipulkadest - hädaolukorras asendatav
- millegi alla viskamiseks on vaja üht MOSFET transistorit ja tükki traati (mis hõõguma hakates kaablivitsa läbi lõikab) - hädaolukorras asendatav
- kaamerad on nii väikesed, et üks tüse transpordi droon võib tuua tuhande FPV-drooni kaamerad - asendatav pole, aga hädaolukorras toodav
- lennukontroller on pisike, teda saab kah mehitamata õhutranspordiga tuua, aga loeb ühilduvus, ruttu uuele tarkvarale minna on valus - ei tasu jätta juhuse hooleks
- droonimootoreid kodumasinatest välja ei võlu, mehitamata õhutranspordiga toomiseks liiga rasked - puhuks kui mehitatud transport tõrgub, võiks olla varud
- akusid kah drooniga ei too, puhuks kui mehitatud transport ei tööta, peaks olema varud (aga riknevad loetud aastatega, eriti kui külmas ei hoia)
- saatja-vastuvõtja: on üks igavene hädaorg, kuna elektrooniline sõjapidamine on pidevas arengus

Kriisiplaani idee: viimases hädas saab drooni flight controlleriks panna mobiiltelefoni (neid on siin maal tagatult üle miljoni, uutel on valdavalt head kaamerad ja kiirendusmõõtjad-güroskoobid) - aga välja töötada tuleks valmidus liidestada see õnnetu mingi flight controlleriga. Keegi võiks algatuseks kirjutada "phone2drone" äpi (ärge mult küsige, ma kirjutan Raspberry Pi jaoks). Enamus telefone aga on pardasüsteemide juhtimise valdkonnas kurdid ja tummad. Seega tekib küsimus, kas telefon juhiks pardasüsteeme üle WiFi (segatakse maha), Bluetoothi (veel suurem nali) või suudab telefoni droonistamise äpp flight controlleriga rääkida üle USB, või kasvõi telefoni lambi programmiliselt juhitud vilkumisest käskusid dekodeerida. Kui aga mobiilvõrk maha segatakse, siis kuidas käib side operaatoriga? Aimdus: kui see töötaks, oleks ukrainlased juba seda teinud, järjelikult see ei tööta (talutavalt)?

P.S. Liiatigi on vinged telefonid liiga kallid, kamikaze ei vaja omale pardale 500-eurost telefoni.

[Kriku]

Kui sel tasemel improviseerima peab hakkama, on sõda nagunii juba kaotatud.

[mart2]

Kui sel tasemel improviseerima peab hakkama, on sõda nagunii juba kaotatud.

Eks ma seda pidasingi silmas oma kirjutatuga eelnevast tootmisest.
Kui Lahingutegevuse ajal hakkame mõtlema improviseerimisele, siis on kallis aeg ja võimalused juba korstnas (ventilaatoris!)...

Miks ei võiks olla standart-lahendused ning ladustatud igale poole laiali?
Jaguks nii kasutamiseks kui ka igamehe väljaõppeks!

[Kriku]

Ma mõtlesin pigem nii, et kui tekib olukord, milles siia ei õnnestu vedada isegi üht merekonteineritäit droonide akusid, siis on lõpp ligi. Aga muidugi on sul ka õigus.

[Kapten Trumm]

Ukrainas peab sõjatööstus olema hajutatud - muidu tabab vajalikku tehas Iskanderite ja asjade rahe.
Ilmselt siin on ka vastus küsimusele, miks sedavõrd võimsa sõjatööstusega riik, kes veel 90ndatel tootis tanke ja ballistilisi rakette, ei ole siiani suutnud käima panna piisavalt võimast mürsutootmist. Mis on tegelikult sõjatööstuse toiduahelas üsna madalal tasemel asi, võrreldes kõrgtehnoloogiliste relvadega.

Droonisõja üks eeliseid on logistika - see on hajutatud ja venelastel on oma raketiülekaalule keeruline käegakatsutavat sihtmärki leida. Do not be a viable target või kuidas see oligi?

Samamoodi on ukrainlastel hajutatud soomukite remontimine - seda tehakse enamasti mõnes tsiviil remondihallis "kuskil", nende õnneks on seal palju-palju vene tehnika tundjaid, sh vanemaid mehi, kes leiavad kasutust sedasi.

[Kapten Trumm]

Ma mõtlesin pigem nii, et kui tekib olukord, milles siia ei õnnestu vedada isegi üht merekonteineritäit droonide akusid, siis on lõpp ligi. Aga muidugi on sul ka õigus.

Sõjaolukorras loota droonide kiirendatud tootmisele nagu Ukrainas pole meie puhul nagunii jätkusuutlik - meil pole selleks vajalikku strateegilist sügavust (UKR-l 1000 km) ja teiseks pole taolist maismaakoridori logistikaks.

Mis tähendab, et tuleb kalkuleerida, mitu drooni kõigi vatnike hävitamiseks tarvis, kraapida kokku raha ning hukukindluse saavutamiseks mitte kuhjata neid kuskile kokku.

Mõistagi on see kõvasti kallim, kui sõja ajal ebayst juppe tellida ja siis nokitseda. Ukrainal on maismaapiir Poolaga, kuhu vatnik oma nina väga ei topi.
Meie puhul läheb vatnik erilise kahtluseta Kaliningradi maismaaühendust looma ja jäävad ainult ebakindlamad mere- ja õhuveod. Igasuguse vatniku vastase tegevuse planeerimisel tuleb endalt küsida, kus on vatniku nõrkus. Vatniku suurim nõrkus on kole suur tsentraliseerimine ja harjumus oodata vastaselt sedasama - mis tähendab, et edukas vatnikutõrje tähendab hajutatust, parvetaktikat ja võrgustikuna toimimist, mitte suuri kontsentratsioone nagu meil riigi tasemel "kaitsetööstust" nähakse. Selline tööstus on ideaalvastane vene raketivägedele. Ja kui hajutada ei õnnestu, tuleb tugevalt kindlustada, sest täpse tulega on vatnikul samuti raskusi.

[trs]

Selle peale ei ehita keegi üles äriplaani, et sõja ajal midagi rindepiirkonnas toota. Kas riiklikul tasandil on mõistlikum investeerida superkindlustatud mürsutehase rajamisse lootuses, et sõja ajal saab seal midagi toota, või osta selle raha eest hoopis enne sõda kuskilt mujalt mürske(või tõsta õpetajate palku, et kohalikud tiblastaanlased saaks eestikeelset ja meelset haridust vms), on mõttekoht. Kindel on aga see, et mingit elutervet(hindu alandavat ja kvaliteeti tõstvat) konkurentsi sellisele "võimalusele" siin pole, mistõttu kohalikele ärimeestele enne sõda niigi kriisis riigi raha kantida, et need mingit "kaitsetööstust" arendaks, on kuritegelik raiskamine.

[kummikomm]

Sobib siia teemasse.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ukkus-labi
Lühikokkuvõte: Lätlastel on koostööst Soomega tehas valmis ja tootmine käib, Eesti ärimehed on tootnud mitu aastat sooja õhku ning riik tassib nüüd raha Türgi sultani kaukasse.

[KategorieC]

See oleks ikka meie au pihta päris hea pauk kui me ühel hetkel hoopis ise Lätis tehtud soomukeid ostma hakkame.

[raqon]

Lätlane ju müüb sisuliselt ainult masinapargi/tööjõu ressurssi. Arendus, disain ja kõik muu seonduv Soomes. Mis selles nii erilist on?

[AMvA]

Lätlane ju müüb sisuliselt ainult masinapargi/tööjõu ressurssi. Arendus, disain ja kõik muu seonduv Soomes. Mis selles nii erilist on?

Mis vahet seal on mida ta müüb? Olulised on töökohad ja maksud. Meil ei ole ei töökohti ega makse.

[Kapten Trumm]

Viimases Ekspressis oli pikem lugu, kuidas idee Eesti soomukist liiva jooksis ja miks Eesti otsustas Erdoganilt soomukid hankida.
Ühesõnaga, selle "Eesti soomukiga" pidanuks alustama 10a varem. Kui aga meenutada, mis toimus 2014, siis ideega Eestis soomukeid toota oleks kamin mingeid tablette soovitanud - et küsimus on, kes oleks katnud riskid, kui tellimust ei tule. Toona rahastas kamin oma arendusrahadest veel küüntest kübarate loomist.

edit: ups, eespool ongi lingitud see.

[Kilo Tango]

Lätlane ju müüb sisuliselt ainult masinapargi/tööjõu ressurssi. Arendus, disain ja kõik muu seonduv Soomes. Mis selles nii erilist on?

Terved tööstusharud on erinevates riikides sedasi üles ehitatud. Esiteks on see masinapargi ja oskustööliste kombinatsioon olemas. Tegemist on kapitali mahuka investeeringuga. Sestap võtab selle välja arendamine igal pool ja alati aega ja raha. Teiseks võimaldab kohapealne tootmine välja õpetada arendus- ja tootmisinsenere koos tootejuhtide jms. spetsialistidega. Ja see on suur asi.

Kui lätlased selle võimaluse nüüd kenasti välja mängivad siis võib sellest tulla suur ja äge asi.

Ainuke "aga" on tõenäosus üleüldse mikroriigis mingi pädev ja pidev soomukite tootmine käima saada. Läheb mingi ülejärgmine valitsus omanikega tülli ja ongi kööga.

[Kapten Trumm]

Sobib siia teemasse.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ukkus-labi
Lühikokkuvõte: Lätlastel on koostööst Soomega tehas valmis ja tootmine käib, Eesti ärimehed on tootnud mitu aastat sooja õhku ning riik tassib nüüd raha Türgi sultani kaukasse.

Küsimus olnuks, kes rahastanuks arenduskulusid (risk, kui ei lähe tehinguks).
Tollal oli kombeks kaitse-eelarves olnud arendusrahasid pillutada laiali mitmele-setmele pisiprojektile stiilis "paremate mobiilisegajate loomine Estcoy-XX-le Afganistanis" ja raua keevitamist peeti üldse rumaluseks (sellega tegelegu suured riigid, meie teeme nuti stuffi).

Kui palju ajad on muutunud....