www.militaar.net

Sander17 kirjutas: ↑10 Juul, 2025 13:30

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 10:28 Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Kindel või? Mul on isiklik kunagine kogemus Eesti Politseiga- olin autos reisijana ja aknast sisse vaatav politseinik ütles: "Kõik lähevad kainestusmajja."
Küsisin: "Mille eest? Ma olen kerges alkoholijoobes küll, aga istun autos reisijana ja ei ole isegi mitte avalikus kohas. Ma ei riku mitte ühtegi reeglit"
Politseinik: "Sest mulle ei meeldi teie näod."

Nii palju siis reeglitest.

Sander17 kirjutas: ↑10 Juul, 2025 13:30

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 10:28 Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Kindel või? Mul on isiklik kunagine kogemus Eesti Politseiga- olin autos reisijana ja aknast sisse vaatav politseinik ütles: "Kõik lähevad kainestusmajja."
Küsisin: "Mille eest? Ma olen kerges alkoholijoobes küll, aga istun autos reisijana ja ei ole isegi mitte avalikus kohas. Ma ei riku mitte ühtegi reeglit"
Politseinik: "Sest mulle ei meeldi teie näod."

Nii palju siis reeglitest.

mb kirjutas: ↑10 Juul, 2025 12:44 Rahapesu andmebüroo juhi intervjuu postimehes https://majandus.postimees.ee/8283125/i ... lt-niisama
/-/

"Nagu nüüd selgus, et iga kirje, erinevat laadi... Ühe isiku kohta võib tulla üle 60 rea piltlikult öeldes päringu kohta. Kui ei teata, kuskohas on konto, millises pangas, siis küsitakse kaheksast või üheksast pangast – kohe kaheksa või üheksa päringut. Küsitakse ka konto olemasolu, numbrit või summat – juba eraldi päring. Neid päringuid tuleb, nad kumuleerivad ka suhteliselt kiiresti," lausus Lauri.

Lauri sõnul said riigikogu liikmed lisainfot ka tehnilise poole pealt. "Ja ka proportsioonidest erinevate uurimismenetluste raames, et kui ulatuslikud need on. Meil oli diskussioon ka selle üle, et kui palju pangasaladust vaadatakse, mis põhjustel vaadatakse. Ja nii nagu õiguskantsler ka oli osutanud, siis kriminaalmenetluse puhul ei ole erilisi küsitavusi," ütles Lauri.

"Me saime teada, kuidas sisekontrollid töötavad, järelevalvesüsteemid töötavad, ja loodame, et nüüd tuleb see vaidlus justnimelt kontoväljavõtete üle. Neid tegelikult tehakse vähe. Aga küsimus on põhjendatuses ja protsessis, kuidas seda tehakse. See tuleb kindlasti selgeks vaielda ja vajaduslikult ka täpsustada seadusandlust või teha muudatused, aga see on diskussioon järgmisteks kordadeks," sõnas Lauri.

Lauri sõnul rõhutati ka seda, et peab olema väga selge andmejälgija. "Näiteks maksu- ja tolliamet. Nemad üldjuhul küsivad maksuprotsessis ikka inimeselt või ettevõttelt ise väljavõtteid ja pöörduvad oma päringutega pankade poole ikka kõige viimasena," sõnas ta.

Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi. Üks suuremaid päringute tegijaid on politsei, kelle hinnangul on nende huvi igati põhjendatud.

"Need päringud, mida õiguskantsleri ülevaates välja toodi, see number on tehtud ca 2200 kriminaalmenetluse vaates. See tähendab, et neid päringuid tehakse erinevatesse finantsasutustesse, mis tähendab, et ühe inimese kohta tulebki kriminaalmenetluses päris suur hulk päringuid, selleks et tuvastada, millises krediidiasutuses tal konto on ja millised need kontoandmed on," sõnas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

Lauri sõnul on avalikkusele jäänud mulje, nagu sobraksid ametnikud massiliselt inimeste andmetes, kuid tegelikult tehakse pangakonto päringuid vähe, aga usalduse tõstmiseks on siiski vaja paika panna järelevalvemeetmed.

ambur123 kirjutas: ↑14 Juul, 2025 20:19 Mitte, et see ei tähendaks selle info puudumist üldse - see on kenasti kauplejal olemas. Ning siit jõuame tagasi sellele, milllest enne kirjutasin: andmekaitse erafirmades.

Kõik kisavad selle üle, et politsei / rahapesubüroo / maks-toll (vajaduse korral!) pangaandmeid näevad aga samal ajal täiesti suva, et see või analoogne info on vabalt kättesaadav firmadele. Kauplejate (tavalised poed ja veebikauplused) ja apteekrite kõrval ärge unustage muide pankasid, kes jälgivad hoolega kontodel toimuvat. Naiivne arvata, et seda ei analüüsita ega kasutata (nt personaalsete pakkumiste tegemiseks vms).

nukkel kirjutas: ↑14 Juul, 2025 20:47 Kui kõik tundub et on korras, siis miks õiguskantsler tõstis teema üles? Kas tema on siis a. mitte teadlik kuidas seadused toimivad b. halvasti informeeritud c. tegi kära tühja koha pealt ?

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid teevad andmepäringuid täitemenetluslikel/pankrotimenetluslikel eesmärkidel täitemenetluse seadustiku § 26 lõike 4 alusel. Teenus, millega on rahvastikuregistrist andmeid päritud, väljastab ka võlgnikuga suhtes olevate inimeste (vanemad, lapsed, abikaasa jt) andmed. Võlgnikuga suhtes olev inimene ei ole täitemenetluse/pankrotimenetluse osaline ning tema kohta kohtutäitur/pankrotihaldur otseselt andmeid ei ole küsinud, kuid et ta on võlgnikuga nii kehtivas kui ka lõppenud suhtes, siis on kohtutäituri/pankrotihalduri tehtud andmepäring nähtav ka suhtes oleva inimese vaates.

Nende väitel on valearusaam, et süsteemi kaudu on võimalik kontrollimatult käia vaatamas kõikide inimeste pangakontosid.

Ta märkis, et täitmisregistri kõrval on e-arest, mille kaudu oli varem võimalik vahetada informatsiooni uurimisasutuste, kohtutäiturite, maksu- ja tolliameti ning krediidiasutuste vahel.

Alates 2024. aastast kannab täitmisregistri nime nii täitmisregister ise kui ka e-aresti osa.

Justiitshalduspoliitika vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu märkis, et e-aresti osa kaudu käib suhtlus pangaga ja täitemenetluse andmeid puudutab täitmisregister.

Mikli möönis, et registri nimi võib olla mõneti eksitav. "Täitmisregister – automaatne eeldus on, et see on seotud ainult täitemenetlusega. See infokanaliks olemine on lihtsalt üks lisaeesmärkidest.

"On valearusaam, et on võimalik käia vaatamas kõikide inimeste pangakontode andmeid. Tehniliselt päris nii ei ole, et on võimalik minna surfata kõikide pangakonto andmete peal," rõhutas Mikli.

Ta selgitas et infovahetuskanal võimaldab edastada päringu krediidiasutusele ja see, kas või kuidas krediidiasutus sellele vastab, kas ta vastab automatiseeritult või n-ö käsitsi, see on krediidiasutuse enda otsus.

Mikli tõi ka välja, et krediidiasutus küsib kord 24 tunni jooksul e-aresti süsteemist kõiki päringuid, mis on viimase 24 tunni jooksul saabunud, siis antakse krediidiasutusele n-ö pakk, kus on <nimekiri>

"Seal sees on ka uurimisasutuste poolt tehtud infopäringud, mida vahendatakse ühe pakina. Nendele vastab krediidiasutus, mida ta nendega ette võttis. Vastus võib tagasi minna samuti 24 tunni jooksul. Aga see ei ole kohustus. Osadele päringutele võib vastus laekuda ka mitme päeva jooksul. Vastamist ennast reguleerib pank ise, et millal ta saab selle vastuse tagasi anda," lausus ta.

Mikli ütles, et e-arestil endal ei ole mingit kasutajaliidest või kohta, kuhu kasutaja saab sisse logida. Ta pakub ainult X-tee teenuseid. "Nii pankadega kui ka uurimisasutustega me suhtleme ainult üle X-tee teenuste. See, milliseks näiteks PPA või kapo on kujundanud enda kasutajaliidese, milles toimuvate tegevuste tulemusena käivitatakse selle X-tee teenuse poole pöördumine, seda meie oma teenusega ei juhi," tõdes Mikli.

Teiseks - selle juhtumi najal tekkinud emotsionaalsed arvamised, et andmebaasid üleüldse ning veel enam nende kasutamine järelevalveks on kõiki õiguseid jalge alla trampiv jälitusriik, milles kõik ametnikud on nuhkimismaaniaga... Vaat see on jaburus, millest ma aru ei saa. Ei hakka varem kirjutatut uuesti üle kordama aga täiendan, et osasid kuritegusid saabki välja selgitada kas ainult või peamiselt läbi pangaandmete. Kuidas muidu näiteks rahapesu, sanktsioonide rikkumisi või terrorismi rahastamist menetleda?