www.militaar.net

Tere.Leidsin pildil oleva hülsi karjamaal detektoriga kätt harjutades.18 tükki tuli paari ruutmeetri suuruselt alalt välja.Küsisin sõprade käest ka,et mis relva omad olla võiksid,kuid täpselt ei osanud nemad ka öelda.Vikipeediast uurisin seal üleval olevaid hülsside mõõtude tabeleid,aga ühtegi ei saanud enda leitutega klappima.

http://www.album.ee/node/12002560/50088989
http://www.album.ee/node/12002569/50088989

Hülss on tagant mõõdetuna 9,90 läbimõõduga ja hülsi pikkuseks sain 24,5.

Ehk oskavad teadjad vastata,täitsa huvitab kohe,et mis relva siis kodusel karjamaal paugutatud on.

Markus

TT püstoli moon.

Mis see nõela jälg nii imelik on nagu oleks plõksu ennem pessa jõudmist ära teinud

Tere

See jälg tekib TT püstoliga lastes aga peale lasku, kui vintraua tagumine osa liigib allpoole ja lööknõel veel paigal.


Terv.

Vahur

Lehel
http://www.municion.org/303/303.htm
on samasugune kuul, päritolu tundmatu.

Tegu Briti .303 süütekuuliga. Olles kas .Buckingham Mark 3 või .303 Incendiary B.Mk VI.Z. Nende kuulide erinevus peitub ninaosas, muusosas on nad suhteliselt identsed.

Buckingham Mark 3 on täiteaineks fosfor, mis ulatub kuuli sisemise osa otsani.

B.MK VI.Z on täiteaineks nitroselluloos, kuuli sisemise osa otsas on alumiinum vooderdus ja alumiinium kuulike.

Sinu leitud kuulid on ilmselt Buckingham Mark 3, sest MK VI võeti kasutusele 1940.aastal ja Eestisse neid vast enam ei jõudnud.

Tänu kõigile, kes on viitsinud vastata!

Viimases hädas sai see pähkel antud pureda ka meie vastavatele kriminalistikaekspertidele.
Kahjuks ei osatud midagi vastata.

Lõuna Politseiprefektuuri spetsialist see-eest andis palju olulisi vihjeid mõistatuse lahendamiseks.

Nüüd on siis foorumilugejate ja teiste abiliste vaeva tulemusel selgunud, et tegu on inglise 7,71 mm kaliibriga (.303) kuuliga.

Kuuli täpne nimetus ja otstarve vajab siiski edasist uurimist, kuid nüüd on juba piisavalt palju pidepunkte.

uusmario kirjutas:... Sinu leitud kuulid on ilmselt Buckingham Mark 3, sest MK VI võeti kasutusele 1940.aastal ja Eestisse neid vast enam ei jõudnud.

Tänu, Uusmario!
Oma avapostituses märkisin, et leitud kuulid pärinevad Eestist, Tallinna naabrusest - Männikult.
Siiski ma ei tea, mis asjaoludel ja mis perioodi lahingumoona on seal hävitatud. Enamus paistis olevat küll kuskil II MS aegne kraam.

Meenub üks kummaline aastatetagune leid:
Peipsi põhjaranniku piirkonnas, saksa ladude alal vedeles kena kogus 1942. aastal valmistatud inglise vintpüssipadruneid.

ProPatria

Buckingham MK III oli leekkuul, otstarbelt õhulaevada vastane. Peamised kasutajad olid RAF ja õhutõrjekuulipildujad. Kuulil peaks olema suhteliselt pehme ja sulav kork ( see mis sinna taha kruvitud on) kuna leekkuul süttis peale kuulipildujast väljatulistamist. MK-III erines oma kolmest eelkäiast ja ühest järeltulijast kuju poolest. MK I oli ümmaraotsaga, MK II tömbiotsaga ja MK IV oli järklik, ots oli terav aga keskpaigast läks ümaramaks.

B.MK VIz oli lõhkekuul, mille seesmises otsas olev kuulike täitis sütiku kohuseid. Kuul tuntud ka kui DeWilde kuul (kuigi Hr DeWilde ei töödanud seda kuuli välja).Kuul oli loodud õhuvägedele. Esimene kasutamine leidis aset Dunkirkis, Briti hävitajate poolt (võib-olla, et ka õhutõrjujate poolt). Põhimõtteliselt võisid tõesti need padrunid Eestisse jõuda, kuna tegu oli standard 7,71mm lennukikuulipilduja moonaga. Ja Lend-Lease kaudu said venelased selliseid lennukeid ka.

Kuna kuulil hüllsse ei ole, siis saakski kindlalt öelda ainult kuuli ninaosa eemaldades, kui seal see on kuulike, siis MK VI, kui mitte siis MK III. Kuid tervislikel põhjustel soovitaks seda mitte teha.



B.MK VI

propatria kirjutas: Meenub üks kummaline aastatetagune leid:
Peipsi põhjaranniku piirkonnas, saksa ladude alal vedeles kena kogus 1942. aastal valmistatud inglise vintpüssipadruneid.

Rommeli Aafrika korpuse trofeed vast. Eesti üksustel oli liivavärvi autosid ja mootorrattaid, mis olid sealt pärit. Miks siis mitte ka trofeelaskemoona, kuna selle kaliibriga relvi ju mõnedes üksustes kasutati. Muidugi ka mõnest vallutatud Nõukogude laost võidi Land Lease moona saada.

Pole sellel tõsiasjal Rommeliga miskit pistmist. Rahvajutt lihtsalt.
Tegelikult oli 1944-l ametlikuks kogu Wehrmachti kaitsevärvuseks sinepikollane, või siis maskeerimisvärvid (roheline, kollane, pruun), mida võis suvalises kujunduses (kuid kindlat vahekorda järgides) peale kanda.

Sõber käis Nõukogude ajal oma vanatehnikaga filmivõtetel ja seal konsultantideks olnud veteranide jutu järgi olevat mõned eestlaste üksused saanud just Rommeli korpuse varustust. Auto-moto foorumi rahvas on seda teemat kindlasti täpsemini uurinud.

uusmario kirjutas:...Kuid tervislikel põhjustel soovitaks seda mitte teha.

Kui kõik ausalt ära rääkida (nagu üks aus kommunist, teisele, vähemalt sama ausale kommunistile), siis eks ma seda teemat siin alustasingi peamiselt hirmu tõttu, et mu tervis võib kannatada saada.

Oluline on veel see, et uurimiseks on hetkel vaid 1 korralik kuul.
Seega ei raatsi seda ketaslõikuri ja haamri abil ära narrida...

ProPatria

Postitatud: 29 Dets, 2007 21:19 Teema: sinepikollane

--------------------------------------------------------------------------------

Kood:
Rommeli Aafrika korpuse trofeed vast. Eesti üksustel oli liivavärvi autosid ja mootorrattaid, mis olid sealt pärit.


Pole sellel tõsiasjal Rommeliga miskit pistmist. Rahvajutt lihtsalt.
Tegelikult oli 1944-l ametlikuks kogu Wehrmachti kaitsevärvuseks sinepikollane, või siis maskeerimisvärvid (roheline, kollane, pruun), mida võis suvalises kujunduses (kuid kindlat vahekorda järgides) peale kanda.

See kõrbe-rommeli kollase jutt on jah selline ilus rahvajutt, nagu Hillart ütles, sõja lõpul oli korraldus ka vanad välihalli värvi sõidukid uue standardi järgi kollaseks värvida, uus tehnika ja varustus tulid juba kollasena tehasest. Ja "kõrbekollane" ja uus kollane olid erineva tooni/koodiga. Seda rommelikollase juttu ajavad mõned täiesti tõsised mehed ikka veel vahel päris tõsise näoga. Samas ei julge väita, et siia rommeli varandust ei sattunud.

Üks võimalus selgitada, kas Rommeli kraami siiamaile sattus või pidasid veteranid uut kaitsevärvi ekslikult Aafrika korpusest pärinevaks: Padrunikogujad võiksid oma kollektsiooni üle vaadata, kas seal on Eestist leitud troopikapadruneid. Ära tunneb selle järgi, et kesta ja kuuli liitekoht, samuti kapsli äär on hermetiseeritud punase, rohelise või musta lakiga, vastavalt kuulitüübile. Ainult kapsli ääre lakkrõngas troopikapadrunit ei tähista, tingimata peab ka kuuli hermetiseerimiseks olema kasutatud sama värvi lakki.

Kaks kuuli, leitud lähestikku, kus oli ka vene vindi padrunikesti. Esiotsad on ühepikkused, kuid tagaosas on ühel (lühemal) koonuseline süvend. Loodetavasti saab pildilt aru.
Kui mõlemad vene vindi padruni omad, siis eesmärk oli sellisel süvendil?