www.militaar.net

Üle 200 reisija on olnud ka Ranna-Tartu reisil, oli see Kreutzwald või Koidula,kes seda mäletab aga jaanitulel tekkinud eestlaste ja venelaste vahelise massikakluse eest põgenes rahvas linna tagasi.

retti kirjutas:Üle 200 reisija on olnud ka Ranna-Tartu reisil, oli see Kreutzwald või Koidula,kes seda mäletab aga jaanitulel tekkinud eestlaste ja venelaste vahelise massikakluse eest põgenes rahvas linna tagasi.

kuldsetel kuuekümnendatel polnud neil Ranna liinil 200 tuuris kindlasti väga haruldane. Palavatel nädalavahetustel hommikupoole pungil täis laevad Rannale ja õhtustel sõitudel ülerahvastus Ranna -Tartu otsal. Lõunased sõidud olid nagu tasakaalus.

Kaks pilti "Kreutzwaldist" Aasta siis oli 1964 (või 65)
Pilt tegelikult dateerimata, aga madal ruhv osutab just sinna
(umbes) kümme aastat hiljem

Natuke militaari teema värskenduseks
Sõja-"Vanemuine" Pihkvas. Kahjuks ei anna kuidagipidi välja lugeda, kas tegu on pildiga 1940-41.a. kui ta kandis punalippu ja nime "Issa" või siis 1942-44 vahemikuga. Sellisel puhul oli ta muidugi pigem tsiviillaev. Mulle tundub usutavam viimane variant.
novembris 1944 Tartus, karjäär lõplikult läbi.

Ei saanud teistmoodi, panen tema noorusaja foto ka juurde. Võimas nimi, "Imperator"

Mõtlesin, et võtan vahelduseks vanemat ajalugu
Möödunud kümnendi teisel poolel oli mitmes väljaandes ja portaalis juttu järgmisest lodjaseltsi kavast:
Emajõe lodjaseltsi üks unistusi on Baltimaade esimese ratasauriku "Juliane Clementine" Peipsi põhjast üles otsimine ning selle laeva koopia ehitus.
Nojah, julget pealehakkamist peab ju olema, aga seejuures natuke teadmisi ei teeks ka paha. Karta on, et "JC-st" pole midagi märkimisväärset järel, sest pärast uppumist toodi laeva küljest ära kõik, mis vähegi hinnaline. "JC" materjale eesotsas aurumasinaga kasutati uue laeva "Konstantin" ehitusel mõned aastad hiljem. Uus alus aga osutus väga ebastabiilseks ja reisijate liikumine ühe parda äärest teise juurde ajas laeva ohtlikult kõikuma. Seetõttu leidis lõpuks kasutust ainult puksiirina. Saatuse kohta andmed puuduvad.
Pärast "JC" uppumist regulaarne laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel katkes kümneks aastaks (juhusõidud muidugi toimusid) , taastudes 1862.a. Järgmisel aastal sai liin hoo sisse eeskätt tänu tuttuuele, Rõika-Meleski klaasivabriku juures Stettinist toodud juppidest kokku pandud ligi 34m pikale ratasaurikule "Aleksander". Temaga paaris liini sõitev laev oli aga pisike ja 1869.a. monteeriti Pihkvas rongiga sinna Moskvast toodud detailidest kokku veel 3 m pikem alus, mis sai nime "Dorpat". Mõlemad laevad kuulusid Tartu firmale ja sõitsid paarisrakendina 20 aastat. Siis ilmus ülikõva konkurent Petseri-Valga-Tartu raudtee näol. Tulemusena koristati "Aleksander" lõpuks liinilt ära ja müüdi päriselt Pihkvasse, kus ta sõitis pikka aega Velikaja jõe liinidel. Viimane inf temast on pärit 1918.aastast.
"Dorpatist" sai EW ajal teadupärast "Kungla" Pildil mõlemad laevad Pihkvas. Loodan, et fotol olevad numbrid kedagi ei sega, sest samasugune puhas jäädvustus oli palju udusem ja väiksem.

Ühest nende kirju saatusega, peaaegu saja-aastaseks elanud eakaaslasest veel
1857.a. valmis Narva kandis pirakas rataslaev "Sofia". Pikkus umbes nagu "Kunglal". Mõned tekstid väidavad, et tema veeväljasurve oli 150, mõned jälle, et 230 tonni. Kui viimane on õige, siis selle numbri poolest on ta isegi "Lermontovist" suurem.
Alguses oli puust kerega. Läbis juba tsaariajal mitu ümberehitust, sh sai teraskere. Tartuga tal erilist seost vist polnud, aga Pihkvas teda nähti Temast kaks fotot. Juskui oleks erinevad laevad, aga arvatavasti on ülemine pärit 19.saj. lõpust, alumine aga 20.saj algusest pärast viimast ümberehitust.
I MS ajal tehti suurtükipaadiks, Vabadussõja ajal sõdis alguses punaste poolel, kes ta lõpuks ära uputasid. Edasi vedas Loodearmee ta Pihkvasse remonti, sealt toodi 1919.lõpul Tartusse ja astus "Ilmatari" nime all teenistusse. 30-tel (nagu "Vanemuinegi") reservis, mingil määral kasutati kaubalaevana. 1941.aastal "Pljussa" ja punalipp mastis. Edasi mõnda aega taas eestiaegse nimega. Pärast II MS ennistati algne nimi ja leidis mõned aastad Pihkvas kasutust kaubapraamina. Lammutati 50-tel.

Kui täna kroonikakirjutuseks läks, siis jätkan
Noore "Imperatori" kõrvale sobib kenasti järgmine laev leitud siit http://www.muis.ee/museaalview/661830
"Tsesarevitš Aleksei" 1913.a. Hiljem saab temast "Taara"

Osta.ee-s oli hiljuti selline pilt
http://www.osta.ee/aurik-voopsusadamas- ... 23130.html
Kas on Võõpsu, ei peili kuidagi välja, aga laev on "Taara"

Ehkki "Vanemuist kahe suure sõja vahel teame kui sõjalaeva, pole see päris nii. Pärast Vabadussõda arvati ta reservi ja et niisama ei seisaks, renditi teda asjast huvitatud kompaniidele välja, nii et tegutses ajuti reisi-kaubalaevana. Vist 1933.a. võeti taas sõjalaevastiku stammkoosseisu, aga vaatamata sellele tegi ta aeg-ajalt reisijatega huvisõite. Foto 1921.aastast. Kaks jurakat Tartus dokis

Kindlalt edasi!
Käisin üle pika aja vaatamas teemat Peipsi laevastik http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266
ja sealt vaatas kohe kahel pildil vastu üks väheldane aurik. Temast siis ka natuke
1924.a. augustikuus kirjutas Postimees järgmist:
Aurik, millega Peipsil sõitmine keelatud.
Läinud kewadel rewideeris laewade ülewaataja kommisjon Emajõel olewaid laevu ja leidis muuseas, et aurik „Warrak" on järwe sõiduks kõlbmata ja selle tõttu keelas temal järwele sõidu ära. Kuid ettewõtjad, kelle kasutada ülalnimetatud aurik; ei näi seda kommisjoni korraldust tunnistawat, vaid lasewad üsna rahuliku meelega „Warrak'ut" Peipsi järvel sõita, seega reisijate ja laewameeskonna eluga riskeerides. Ameti-wõimud, kellele see asi allub, peaks seda rohkem silmas pidama, ja mitte lubama niisuguse vana kalossiga Peipsile sõita. See pilt temast on muidugi kehvake... aga laev polnud sugugi väga vana!
Ehitati 1906 Sankt Peterburgi lähistel. Seitse aastat hiljem toodi Pihkvasse, kindlustamaks ühendust Pihkva järve idakalda asulate ja Talbski saartega. Sai nime «Елеазаров» (mõne vene allika järgi «Елизаров»). Peamõõdud 17,6 X 4,3 X 1,9m. Süvises ma veidi kahtlen, aga mine tea...
Vabadussõja ajal - sõda on teadupärast efektiivne varade ümberjagaja, nii et sattus meite poolele. Pärast sõda tsiviillaev "Warrak", mis sai teotseda nii reisialuse kui puksiirina. 30-te algul ehitati ümber puhtaks reisialuseks uue nimega "Neptun".
1941.a. punaplagu mastis ja hospidallaev, juuli lõpus uputati meeskonna poolt Mustvee jõe suudmes. Sakslased tõstsid ta üles ja panid uuesti sõitu. 1944.a.suvel sattus vene lennuväe rünnaku alla ja läks jälle põhja, seekord Pihkva järvel. Sakslased ei jätnud jonni, tõmbasid ta taas välja ja vedasid Tartusse remonti, aga sama aasta septembris lasti ta taganemisel õhku. Vrakk lammutati pärast sõda. Võtsin laevastiku teemast ühe tema sõjaaegse pildi.

Uus ja väga huvitav pilt internetist.
Kaks küsimust
- mis heledad kõrvuti olevad hooned on teiselpool jõge ja üks ehitis nende ees jõekaldal?Asukoht peaks jääma praeguse Zeppelini ja Tartu hotelli vahele ?
- kas need laevad pildil on tuvastatavad?

Pilt tõesti põnev. Alapealkiri võiks suisa olla Anne kanal üle 20 aasta enne oma sündi.
Nende valgete ja jõeäärsete vahelt läks läbi sadamaraudtee, nii et jõe ääres peaks olema mingid vahelaod. Mis need pikad valged on- pakuks ka ladusid, kui neil poleks nii palju korstnaid, seetõttu jääb mulje, et mingid barakkelamud.
Laevu tuvastada ei õnnestu mingi valemiga.

Ma ei ole ise aru saanud, mis nt sellel sõjajärgsel pildil on On siin üks või kaks vrakki? Ninaosa suurematele alustele nagu "Vanemuine", "Tartu", "Kungla" ja "Ahti" ei näi sobivat. "Taara" lammutati 1940-41 hoopis ära. "Ilmatari" võiks kaaluda.

Mõni aeg tagasi imestati foorumis, kuidas "Lermontov" Rannapungerja jõe suhu omal ajal ära mahtus. Järgmisel pildil on seal aga kaks kolakat! võetud siit http://www.muis.ee/museaalview/2180076
Ilmselt 30-d (nagu veebivärav pakub) ja pigem kümnendi algus. Laevad kindlasti "Ilmatar" ja "Vanemuine"
-----
Leidsin fotisest mälumänguküsimuse
Pildil Peipsi laevastiku sidelaev "Flirt" Peipsi järvel 12.10.1919 Samast laevast on meie foorumis olnud nii juttu kui pilti. Aga mis nime all ta meil siin on figureerinud?

retti kirjutas:Pildi leidsin siit - https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater
Aga see kinnine foorum - Nostalgiline Tartu.Sinna sai pilt tõenäoliselt mingist vene saidilt nt. Jurjev.ru või Dorpat.ru

Retti leitud pildiga lähedasel ajal teiselt poolt jõge tehtud foto. Et supelmajad on alles, võib ülesvõte olla pärit ka tsaariaja lõpust.

----
paar täpsustust muude asjade kohta

aurik kirjutas:Ehitati 1906 Sankt Peterburgi lähistel. Seitse aastat hiljem toodi Pihkvasse, kindlustamaks ühendust Pihkva järve idakalda asulate ja Talbski saartega. Sai nime «Елеазаров» (mõne vene allika järgi «Елизаров»). Peamõõdud 17,6 X 4,3 X 1,9m. Süvises ma veidi kahtlen, aga mine tea...

Ilmselt polegi süvise number, vaid kas lastiruumi kõrgus või parda kõrgus veeliinist. Hilisemate ümberkirjutuste käigus kipuvad asjad teinekord sassi minema.

aurik kirjutas:Ma ei ole ise aru saanud, mis nt sellel sõjajärgsel pildil on
Manus:
40-d.jpg
40-d.jpg [ 44.19 KB | Vaadatud 106 korda ]

On siin üks või kaks vrakki? Ninaosa suurematele alustele nagu "Vanemuine", "Tartu", "Kungla" ja "Ahti" ei näi sobivat. "Taara" lammutati 1940-41 hoopis ära. "Ilmatari" võiks kaaluda.

Kõige rohkem meenutab ninaosa "Ukut"! Aga siis on pildil mitme laeva risu ja "Uku" sõitmapanek mõni aasta hiljem oli silmapaistev töö.
----

retti kirjutas:- mis heledad kõrvuti olevad hooned on teiselpool jõge ja üks ehitis nende ees jõekaldal?

aurik kirjutas:Nende valgete ja jõeäärsete vahelt läks läbi sadamaraudtee, nii et jõe ääres peaks olema mingid vahelaod.

Tuleb välja, et veel 60-te keskel on seda piirkonda randumisalana kasutatud
http://www.muis.ee/museaalview/1737050
Kui seda ca 40 a. vana pilti kõvasti suurendada, siis on nähal taamal seismas mõnda suuremat alust, üks neist kangesti "Turisti" moodi.
70-tel sadam seda piirkonda kindlasti enam ei kasutanud.

aurik kirjutas:Tuleb välja, et veel 60-te keskel on seda piirkonda randumisalana kasutatud
http://www.muis.ee/museaalview/1737050
Kui seda ca 40 a. vana pilti kõvasti suurendada, siis on nähal taamal seismas mõnda suuremat alust, üks neist kangesti "Turisti" moodi.
70-tel sadam seda piirkonda kindlasti enam ei kasutanud.

sry, 50 a. vana pilt

60-te keskpaiku võis Tartu sadamal olla ca 45-50 ujuvühikut, edasi hakati tasapisi vähendama.

Ahtist ja veel ? ujus välja selline pilt... Aga kus on plidistamiskoht?

retti kirjutas:Ahtist ja veel ? ujus välja selline pilt... Aga kus on plidistamiskoht?

Jah, tundubb olema saladuslik koht, sest sinnakanti pole piltnikud õieti kunagi viitsinud kõmpida.
Kuskohas Emajõe -Peipsi veestikus asusid sellised korralikud kivikaid? Mustvees vist oli ka väike jupp, aga muidu ainult Tartus (Kulgu ei tule siinkohal arvesse).
EW ajal oli Tartu sadamatega nii, et kaid Kivisillast kuni Soola tänavani olid nö linnasadam ja sealt edasi riigisadam, kus seisid ka sõjalaevad. See pilt peaks siis olema sisuliselt pärmivabriku vastas olev sadamaala.
Väike kaater on piltidel ikka figureerinud (ka foorumis lk 17), aga kuna ta nime pole kusagil näha olnud, siis ei oska öelda, kas tegu mõne Laevastiku divisjoni või piirivalve alusega.
----
veel üks vanem asi

tegu Reeder & Koppa ühe suurima paadiga "Linda 2". Ninaosas mägitud 60 tähendab lubatud inimeste arvu. See olevat millalgi olnud isegi 80, aga mingil aastal kusagil 30-tel (ei hakka praegu otsima) oli lõbusõidupaatidel seda numbrit pärast miskit inspekteerimist tugevalt kärbitud

Aasta 1930. Lisan ajakirjanduskajastuse 20.juulist
Uued sõidunormid mootorpaatidele.
P»adiomanikud on pandad raskesse seisukorda.
Läinud nädalal käis Tartus Weeteede Walitsusest ins. E. ja mõõtis kõik mootorpaadid ära. Mõõtmise andmetele wastawalt määrati uuesti kindlaks igale paadile sõitjate arw. Sõitjate normi uus kindlaksmääramine tõi üllatusi eranditult igale paadiomanikule. Inimeste arwu oli kärbitud kõigi paatide kohta ja seda wäga tunduwalt, mõne paadi kohta isegi üle LV prots. Näiteks paat „Millile", mis seni wõttis peale 45 inimest, lubati edaspidi ainult 20 inimest. Kõige selle tagajärjeks on, et suur osa Tartu mootorpaate jääwad seisma, sest uue kindlaksmääratud sõitjatearwu juures ei tasu sõit end enam ära. Kui mingisuguseid muudatusi ei tule, siis pannakse seisma A. Reederi ja K. Koppa sadamas paadid „Ewa", „Neptun" ja „Helju", teisel kaldal aga J. Kiwastiku „Milli", Rooma „Udu", Kruwi „Tigu" ja Tiedebergi „Lennuk". See paneb paadiomanikud raskesse seisukorda. Inimesed on mahutanud paatidesse suuremad summad, on tasunud oma maksud ja nüüd, keset hooaega, wõetakse neilt wõimalus teenistuse jätkamiseks. Kui küsida, mis andis Põhjust sarnasele soitjatea rwu piiramisele, siis esimesel hetkel seda küll ei leia. Paadid olid senise sõitjatearwuga liikunud juba aastaid ja weel kordagi pole juhtunud õnnetust ülekoormatuse pärast. Uue sõitjatenormi juures jääb paatidesse hulk wabu kohti.
Kuuldawasti on uued kandcnormid merelaewastiku määruste järele wäljaarwutatud. Kuid Emajõe ja mere sõiduolud on ometi ju lahkuminewad ja liikumise tingimusi ei wõiks sarnastada, pealegi päewapealt keset hooaega. Nagu kuulda, kawatsewad paadiomanikud saata weeteede walitsusse esindajaid, kes uut olukorda katsuwad pehmendada.
Tollane bürokraatia liikus aeg-ajalt päris kiiresti. Protesti vastus ilmus 2.augustil
Uued normid mootorpaatidele jäävad. Mitmed paadid ehitatakse ümber. ... Seaduses on vastavad normid üles seatud ja neist taganeda ei ole võimalik. Nimelt nõuab seadus mootorpaadis iga sõitja jaoks teatavat vaba ruumi ala, pingil näiteks 72 sm. ... on paadiomanikkudel kavatsus mitmeid paate ümber ehitada. Nii ehitatakse pikemaks A. Reederi ja K. Koppa "Vellamo", Kruuvi "Koidula" ja J. Veberi "Koit". Ümber ehitatakse ka A. Reederi ja K. Koppa "Koit", mida kavatsetakse kasutada tunnisõitudeks
----
Foto aastast 1990. Tõenäoliselt üks viimaseid, mis "Koidulast" Tartust tehtud Paistab, et mingi tellitud sõit ja parajasti Emajõe sauna ees.

Lisandus "Ahti" koha teemale
"Tartu" peaaegu sealsamas, ehk paarkümmend meetrit linna poole, täpselt kurvi peal. Kaldal paistab elektrijaama hoone koos oma kõrge korstnaga Linna vaade 1918.aastast "Ahti" taga olev suurem maja on hästi eristatav(el.jaama taga olevatest hoonetest parempoolne)

oh häbi ja õnnetust
Panin "Ahti" asukohaga põhjalikult pange!
Mu arutluskäik laeva asukohast oli täitsa loogiline, aga õige koht on hoopis Kaluri tänava alguse ja Emajõe vaheline kvartal! Praegu asub seal Võidu sild! Vott siis!