Uued relvasüsteemid EKV-le

[aj1972]

Küsisin kaitseliitlaselt kes oma firmas lasi BTRi taastada mis maksma läks vastas,et täpselt ei tea aga üle kümne tuhande,sest ta ei pidanud täpset arvestust samas värv ja paljud varuosad tulid KL käest.

Kui SKOT hea miks Poola neid uuesti kasutusse ei võta muutunud julgeolekuolukorras?

[Kapten Trumm]

Kui SKOT hea miks Poola neid uuesti kasutusse ei võta muutunud julgeolekuolukorras?

Vahest nad suudavad endale osta arvestatavas koguses paremat tehnikat, meie aga mitte?
Kui sul on piisavalt raha, et tellida 1000 Rosomaki (lisaks muu tehnika soetamisele-parandamisele), siis sa ei peagi ostma õhukesesoomuselisi masinaid.
Tahaks, et me ka suudaks nipsti näiteks 300 Rosomaki osta, aga ei suuda. Mõistan suurepäraselt, et Rosomak on parem kui OT-64 või isekeevitatu. Aga ka palju kallim.

Näiteks Soome, kes on Poolast vaesem, kuid meist rikkam, on AMV-sid (mis ongi sama masin) suutnud osta vaid ühe pataljonikese (62 masinat). CV-sid on 2 pataljoni (ca 100).
Küll aga nad kasutavad ohtralt õhukeseseinalist soomust, mida Poola vaikselt maha kannab.
"Plekksoomukeid" on neil kasutusel ca 900, ca 400 Pasi, ca 400 MTLB-d ja ca 100 BMP-d.
Arvan, et raha vähesuse tõttu.

[Roamless]

Trumm, mis osas see Soome Poolast vaesem on, minuteada on ikka veel vastupidi. Väljenda ikka õieti, Poola on Soomest suurem ja seepärast jõuab osta ka suurema koguse Rosomoke, samuti tuleb neile tükihind kodumaal tootes odavam, ehk siis jälle üldistused. Samuti ei saa ma nüüd täpselt aru, ühel hetkel pooldad sa uue rahvasoomuki kokkupanekut, teisel hetkel kasutatud soomuskerede sisseostmist ja nende põhjalikku renoveerimist. Kumba varianti sa siis pooldad? Mina arvan isiklikult küll, et kui rääkida meile ainult suuremast nn soomuskaitsest käsitlemata keskmaa õhutõrjet ja MLRS, siis ei ole mõtet hakata jalgratast leiutama, vaid tuleks valida midagi sobivat näiteks liitlaste aianurgast ja seda kasvõi põhjalikult noorendada (ala prantslastel oli mingi aeg saada elutsükli lõpus olevad VAB-e ehk midagi Pasi stiilis või needsamad nn "nullhinnaga" M113 derivaadid). Omamaine MRAP-st kõvem soomuk kujuneks meil hirmkalliks nullist valmis ehitada ja lihtsa terasplaatidega kaetud veokitest efektiivsem oleks osta midagi ala kasutatud soomustatud Hummeri stiilis ca 200 tükki.

[Kapten Trumm]

Sellele küsimusele on vastus peidetud sinna, kui suur on ühe või teise vana asja hankimise võimalus. Kui me räägime tempos 60 masinat iga aasta pikema aja jooksul, siis nt Pasi võib kohe maha tõmmata, neid lihtsalt pole sellises koguses saada. Jutt on tõenäoliselt kahest tüübist - roomikutega ja ratastel. Analoogselt on ka Soomes jäägribrigaadides soomus - soised ja metsased alad on roomiku peal ning suure asulate piirkonnad ratastel. Kui rääkida tempost 1 pataljon aastas (ca 60 masina), siis jätkusuutlikkus eeldab ka vastavad saadaolevat (või peagi saadavaks muutuvat) hulka. Kui seda saavutada ei õnnestu, tuleks heaga keevitama hakata, sest olukord, kus 10 a pärast on meil nt 7 erinevat tüüpi on kah jama. Pataljoni kaupa ostes on valik kõvasti suurem kui 600 kaupa.

VAB oma tohutu suure arvuga on kindlasti huvipakkuvate asjade hulgas (aga ka suhteliselt lihtsa, 4x4 ehituse pärast).

[tommy]

Kui SKOT hea miks Poola neid uuesti kasutusse ei võta muutunud julgeolekuolukorras?

Huvitav küsimus..
Huvitav on ka see, kas kogu Poola armee operatiivüksused on siis soomukitel või liigub suurem osa siiani ka autotranspordil..??
Aga Poola reserv.??
Kui Soomel liigub autodel siiani suur osa armeeüksustest, rääkimata mobilisatsiooniressursist, siis miks saatsid nad ahju sadakond Ida-Saksast omal ajal hangitud BMP-1-te..???

Või saab siiski ühel hetkel igal tehnikaühikul aeg otsa...??

Isegi kui collectorid kogu maailmas nendega veel oma hobiks siin-seal toimetavad.

[Fucs]

Kui SKOT hea miks Poola neid uuesti kasutusse ei võta muutunud julgeolekuolukorras?

Huvitav küsimus..
Huvitav on ka see, kas kogu Poola armee operatiivüksused on siis soomukitel või liigub suurem osa siiani ka autotranspordil..??
Aga Poola reserv.??
Kui Soomel liigub autodel siiani suur osa armeeüksustest, rääkimata mobilisatsiooniressursist, siis miks saatsid nad ahju sadakond Ida-Saksast omal ajal hangitud BMP-1-te..???

Või saab siiski ühel hetkel igal tehnikaühikul aeg otsa...??

Isegi kui collectorid kogu maailmas nendega veel oma hobiks siin-seal toimetavad.

Praegu vaatan, et neid SKOT-e toodeti 1961 kuni 70 alguseni ca 4500 tk. 45-55 aastat tagasi.
Sellele vaatamata on see asjandus veel 16-17 riigi kasutuses, kokku ca 1938 isendit (Wiki)
S.h. Poolas ca 300 - 400 tk.

Siin kirjutab, et oli juba selleks ajaks, kui tootmisse jõudis, iganenud võrreldes venelaste uute BTR-idega, kuid sellele vaatamata läks masstoodangusse. Tootmishind on ka ära toodud.
http://www.smartage.pl/skot-polsko-czes ... ancerzony/

Siin kirjutab jaanuaris 2016 et need on reservarmee varudena kasutusel Tšehhis, Slovakkias ja Poolas.
ja, et kuigi on moraalselt vananenud, siis odav ülalpidamiskulu soosib nende edasist kasutamist jätkuvalt.
https://aw.my.com/pl/news/general/rozwo ... oprzednicy

Siin LK30-32 on ka miskit tarka juttu, aga neponimõmm poola keelt
http://en.calameo.com/read/001884295d3792818b103

[Kulibin]

Siin on olnud palju halvustavaid märkuseid laiatarbeteraste kohta. Ma peaks mainima, et sõjarditel pole midagi paremat ette näidata. Tehnoloogiad ei seisa mitte paigal ja laiatarbeterastele esitatavad nõuded samuti.
Ja pakkumine on jõus endiselt, et annan tüki Weldox900 nimelist laiatarbeterast penetreerimiseks.
Moodsad soomused ei koosne enam ammu ainult terasest. Ja selline mõiste nagu soomusteras on hetkesituatsioonis ilmne igand.
Ma olen katsetanud laiatarberelvadest erinevaid asju ja seega saan väita, et piisav kaitse peaaegu kõige vastu oleks kõige odavamalt Hardox450-15mm. 45 kraadi nurga all ei suutnud seda läbistada 2MS aegne pooletolline tankipüss. Weldox900 on veidi kangem ja kallim materjal ja katsed sellega on näidanud, et optimaalne oleks teha korpus 10mm ja lisada paar kihti nurga all Hardox ribasid distantsiga, et murda wolframsüdamik. Kumulatiivjoa peatab suurepäraselt veidi ülepõletatud Aseri tellis, mis on väliskorpuse ja esimese nurga all asetatud ribadest koosneva kihi vahel. Loomulikult ei saa 15 tonnise massiga korpus tõrjuda 120 mm sileraudsest tankikahurist sülitatud moona. Aga RPG ja mingi kuni 40 moonaga saab hakkama.
Ja 40mm Weldox900 ootab auku.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Praegu vaatan, et neid SKOT-e toodeti 1961 kuni 70 alguseni ca 4500 tk. 45-55 aastat tagasi.
Sellele vaatamata on see asjandus veel 16-17 riigi kasutuses, kokku ca 1938 isendit (Wiki)
S.h. Poolas ca 300 - 400 tk.

Neid Wiki-s (ja isegi Jane andmebaasides) väljatoodud eri riikides veel kasutuskõlbliku vanema sõjatehnika numbreid võib reaalse pildi saamiseks harilikult oma paar-kolm korda julgesti vähendada

Lihtsalt selline see sõjatehnika arvude raffusvahelise raporteerimise omapära on - et mida vanemaks mingi tehnika tüübid lähevad, seda tõest kaugemaks muutuvad veel olemasoleva tehnika väljakäidud arvud.. Elik siis äramädanemise-kannibaliseerimise protsess käib alati tugevasti eespool raporteeritud arvudest

[Kapten Trumm]

Siin kirjutab, et oli juba selleks ajaks, kui tootmisse jõudis, iganenud võrreldes venelaste uute BTR-idega, kuid sellele vaatamata läks masstoodangusse. Tootmishind on ka ära toodud.

Minuarust pole see vähemasti moraalselt vananenud. Kui masinat lähemalt uurida, siis tsehhidel on õnnestunud BTRi igihaljast jamas väljumise probleemi edukalt vältida. Jalaväe jaoks on põhiline väljumine tagant (kus see jääb masina varju, on ka külgluugid) ja juhile-komandörile on tehtud küljeuksed (BTR-il, kaasa arvatud 80-l tuleb ronida masina pealt luukidest).

Võimalik muidugi, et selle soomuskaitse on napivõitu nagu tolle aja transportööridel ikka. BTR-iga sarnasus on seal ainult näiline, masina kogu kontseptsioon ja paigutus on teistsugune. Mulle tuli nt üllatusena, et mitmed BTR probleemid on tsehhid efektselt ja lihtsalt lahendanud. Näiteks paigaldades mootori sõiduki keskele ja kasutades kohe alguses õhkjahutusega Tatra diiselmootorit (vedelikjahutuse probleemid ja ülekuumenemine on üks BTR-ide probleem, eriti kuumaga).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Poolakad on siis ROSOMAKil baseeruva 120mm liikurmiinipilduja tootmisküpseks saanud ning 64tk noid aparaate ka ära tellinud - millest moodustatakse 8 x MP kompaniid (a 2 neljatorulist rühma igas).

http://www.janes.com/article/59371/pola ... rce=Eloqua

Tulles siit nüüd Eestile Norrast hangitud CV-kerede juurde - olen jätkuvalt arvamisel, et midaiganes aga miinipilduja-varianti neisse keredesse küll ei teki (ehkki kerede "maaletoojad" on seda ülioptimistlikult kinnitanud)

[Kapten Trumm]

3,7 miljonit dollarit tükk, millest Rosomaki sõitev kere tornita moodustab seal 1,5 miljoni kandis, 2,2 miljonit ühe 120 MP seadme eest siis.
Minu pakkumine on kah, et analoogne asi CV kerele jääb tegemata, kuna selle hinnasilt saab olema krõbe.
Üks 3-relvane rühm maksab samapalju kui me maksime terve 155 mm haubitsapataljoni kraami eest.

[Viiskümmend]

HSW-lt ostetakse ju terviklik süsteem ning seda kuidas see jaguneb platvormide, RAK-ide, side- ja juhtimissüsteemide, varuosapakettide, elutsükli, laskemoona jne... vahel võib ainult nõid Nastja (ja kpt.Trumm) öelda. HSW on selles projektis integraator, Rosomake toodab hoopis teine ettevõte nagu ka optikat ja elektroonikat. RAK on tõenäoliselt vähemalt 2 x odavam, kui AMOS ning on kindlasti odavam ka soomlaste Nemost.

HSW-le tuleb lihtsalt see mittesiduv infoemail saata, et kui palju maksab 8 RAKi + selle kupatuse integratsioon Norra CV kerele ning asi ongi kohe selge.

[Kapten Trumm]

Küsimus on siin pigem maksumuse suurusjärgus ja see on krõbe. Kallis hind ongi põhjus, miks taolised, soomusplatvormil automatiseeritud miinipildujasüsteemid nii vähe levinud on. Soomes on näiteks 120 mm AMOSeid 18 tükki ja tavalist 120 mm 1992 mudelit 798 tükki. St isegi antud relva pioneeri enda relvajõududes on tegemist ülima eksootikaga. Kui see relv nii tohutut kokkuhoidu nt MP allüksuse kooseisult, tehnikalt ja moonalt annab, siis jääb vaid küsida, et miks kärbete all ägav Soome pole sedavõrd targale ideele juba ise tulnud.

[Viiskümmend]

Sest AMOS on nn. pabertiiger, millel on ikka paras ports varjatud puuduseid. Selliste automaat MP süsteemide areng (just laskekiiruse osas) toppab ka moona taga.

[man21]

CV taolistele keredele panna 120mm mp on raiskamine. Amidel on M113 peal, sakslastel hoopis pisikese Wiesel-2 peal.