www.militaar.net

Kõiksugused toodangunumbrid, eralehmapidamise nüansid jms on muidugi toredad, aga kas teema pealkiri pole mitte "Kas N Liidus oli ka midagi head?" Ma ei tahaks hästi uskuda et kolhoosikord, olgu siis näidiskolhoosis või pärapõhja omas, just hea asi oli.

Kolhoosisüsteemi ajal elu (ja regionaalpoliitika) maal täiesti toimis, mis täna eriti ei toimi. Valel majanduslikul alusel, aga toimis.
Seal, kus mina lapsena olin, oli elust keev asula, palju lapsi ja melu käis poole ööni. Meil oli seal päris kõva kardiklubi, kartidega sõideti maanteel hilja õhtul, kui autosid polnud. Olin seal viimati pikemalt 2 aastat tagasi, kortermajades põles õhtul tuli iga neljandas korteris. Mõned üksikud inimesed liiguvad ringi, pool asulat on täitsa pimendatud vist elektri säästuks. Vald on ehitatud kergliiklusteid, uue koolimaja jne, aga elu seal taastunud pole.

Kõik asisemad tööinimesed on jalga lasknud, kohapeal hingitseb mingi minimaalne ettevõtlus ja elujõuliseks on osutunud 2 seafarmi, mis pakuvad tööd nii 20-le.

Kapten Trumm kirjutas:Valel majanduslikul alusel, aga toimis.

Järelikult ei saanud toimima jääda.

Pärast nõukaaja hingusele minekut lõppesid riiklikud toetused ära ja kohalikud majandid-ühistud ei suutnud enam konkurentsivõimelist palka pakkuda. Ja varastada ka enam väga ei saanud.

Põhiline probleem oli ikkagi endise NSVL turu ära kadumine, nii majandusliku kaose kui poliitilise juntimise põhjusel.
Kolhoosidele riiklikud toetused?
Vahest oli probleem selles, et Eesti turg ujutati üle Voimixiga, mille omahinnast pool moodustasid Soome riigi toetused ja tuli konkureerida taluvõiga, mis ei saanud sentigi

Ääremaastumine toimus/toimub igalpool Euroopas, seda küll üksi Eesti vale juhtimise fenomeniks lugeda ei saa ("Mart Laar hävitas põllumajanduse!").

Probleemid olid ka igalpool ex-NSVLis suht ühesugused. Ainuke koht kus "kell tagasi keerati" oli Valgevene. Et seal nüüd elu just Kolhooside säästmise tõttu eriti lill oleks olnud, no ei tea

Kontekstiks Valgevene ekspordid.Soovitan vaadata ka 2013. a (ennem kui "parmesani-eksport" Venemaale tööstusliku mõõtme omandas)

Rootsis näiteks pidi olema ettevõtlus ääremaadel maksusoodustustega.
Meil seevastu on ühtaoline maksustamine - lööme ühe lauaga nii Tallinna Kuldse Ringi kui Misso ettevõtjat.
Selles kontekstis ongi loogiline ettevõtluse koondumine tõmbekeskustesse ning äärealade tühjaks jäämine.
Pannes siia valemisse peale "ühetaolisuse" veel tööjõu puuduse äärealal, suuremad logistikakulud (et oma kaup turule saada), raskused leida partnereid, siis väike ime, et seal polegi töökohti.

Lihtsalt inimlikult on neid tühjasid maa-asulaid halb vaadata, olgu see kuitahes õilsa ja õige progressi tulemus. Lisaks tuleb arvestada, et inimtühjadel aladel on ka keerukam arendada riigikaitse tegevusi - kui seal inimesi pole või kui sealt midagi võtta pole, ei tule seal ka pikem sissisõda kõne allagi. Soomlased rääkisid, et omal ajal (kui sissisõda NSVL vastu akuutne oli), et äärealadel peab elu käima, sest kui inimtühjale alale ilmuvad mingid inimesed, muudab see sissivastase võitluse väga lihtsaks. Tänapäeval peidab siss end valdavalt inimeste hulka, sest droonide, satelliitide ja termovaatluse ajastul pole metsavenna punkrid enam võimalikud.

Kapten Trumm kirjutas:Meil seevastu on ühtaoline maksustamine - lööme ühe lauaga nii Tallinna Kuldse Ringi kui Misso ettevõtjat.

Sellega (ka muu jutuga) nõus, ka saartel elamist võiks samamoodi soodustada, vaevalt et sealt kuigi arvestatav osa riigikassasse nagunii jõuab.

Gideonic kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Meil seevastu on ühtaoline maksustamine - lööme ühe lauaga nii Tallinna Kuldse Ringi kui Misso ettevõtjat.

Sellega (ka muu jutuga) nõus, ka saartel elamist võiks samamoodi soodustada, vaevalt et sealt kuigi arvestatav osa riigikassasse nagunii jõuab.

Millised on meil reaalselt need ettevõtlusmaksud, mida peab maksma ja mida võiks differentseerida?

Oh seda rumalust. Ei viitsi mõelda?
Kohe edulugu ettevõtlusmaksudest.
Jah poob küll, ettevõtja kantavad tööjõumaksud.
Lisaks, "firmaautode eelnõu" on juba ununenud?

Et väljaspool Tallinna, Tartut ja Ida-Virumaad vôiks tööjôumakse mitte maksta? Vôi siis maksta vähendatud protsendiga.
Iseenesest pole see paha môte. Provintsivalitsuste sellest automaatselt väheneva sissetuleku kataks tômbekeskustest välja voolavate töökohtade arvukus.

susi kirjutas:

Sam Beaver kirjutas: Ma ei tahaks hästi uskuda et kolhoosikord, olgu siis näidiskolhoosis või pärapõhja omas, just hea asi oli.

Selleks tuleb võrrelda. Kroonus oli meil ülakorrusel naabriks ohraana rood. Poisid olid postil 12 tundi päevas. Kahe tunni kaupa. Ülejäänud 12 tunni sisse mahtus postile tulek ja lahkumine, söömine, koristamine, magamine jne. Sääraseid päevi oli nädalas 6. Laupäeva õhtul vahetati neid välja ja pühapäeval läksid nad uuesti postile. Ja jälle 6 ööpäeva . Magama jäämisega poistel probleeme ei olnud.
Kõrvaltrepikojas oli pataljon Sahhalinilt. Seal oli võim usbekkide käes. Ja eurooplastel seal elu ei olnud. Teenitud aeg ei omanud seal tähtsust.
Kolhoosikord oli võrreldes nende 2-e kohaga lausa super.

Suurepärane vastus ja suurepärane võrdlus. Täiesti siiralt. Kui latiks seada "normaalsus", siis kolhoosikord ei kannata mingit võrdlust. Ükskõik, kui head mälestused mingitel inimestel sellest on. Kuid kui latiga olla natukenegi loovamad, siis on kolhoosikord ikkagi super.

Tuleb meelde kunagi igiammustel aegadel õppejõu selgitus aja relatiivsuse kohta - kaks minutit ilusa neiu seltskonnas on vaid lühike viiv, kuid kaks minutit kuumal köögipliidil istumist on igavik.

See ju toidabki praeguseks juba vanema põlvkonna nostalgiat. Oli, mis oli, aga sõja ajal & 10 aastat pärast sõda oli nii palju hullem, et kõik edasine on juba progress.

LISATUD: Nõukogude võimu mõtestamise suhtes on üldiselt saabunud halb aeg. Vanaemade-vanaisade põlvkonnaks on saanud pärast sõda või sõja ajal sündinud, kelle lapsepõlve ajal (aga lapsepõlv on teadagi alati kuldne) läks elu ka igati objektiivselt võttes paremaks.

Tuleb meelde kunagi igiammustel aegadel õppejõu selgitus aja relatiivsuse kohta - kaks minutit ilusa neiu seltskonnas on vaid lühike viiv, kuid kaks minutit kuumal köögipliidil istumist on igavik.

Relativism. Ka minuti pikkus varieerub sellest, kummal pool peldikuust sa asud...

Millised on meil reaalselt need ettevõtlusmaksud, mida peab maksma ja mida võiks differentseerida?

Kas kusagil 1990-ndatel ei olnud mingit regionaalset maksuerinevust Tallinna-Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel? Kusagilt on meeles, et suurt effekti see ei andnud (ääremaa ei kosunud) ning ära ta sujuvalt kaotati.

https://www.riigiteataja.ee/akt/24088#

https://www.aripaev.ee/blog/2014/9/2/pi ... t-ja-arust

Regionaalse tulumaksuvabastuse regulatsioon rakendati Eestis aastal 1997. aastal ja see kehtis kuni 2000. aastani.