www.militaar.net

Suurte torude platvormid (tankid, haubitsad, jne...) on vist kõik sümmeetrilise disainiga (torn on keskel), kaasaegsed lahingumasinad aga on enamasti kõik asümmeetrilise (nihutatud) disainiga ning neile "suure toru" peale istutamine on seetõttu kindlasti ka mõningane insenertehniline väljakutse. Autokast on seevastu suht popiks muutumas, ka BAE Systems teeb spetsiaalseid RG31 4x4 kastikaid 120mm miinipilduja platvormideks.

See väljakutse on tegelikult veokile selliste tugikäppade külge panek nagu on need kraanadel ja korvtõstukitel. Õigemini käpad külge relva alusplatvormile, mitte sõidukile, kui õnnestub vältida tagasilöögi kandmist sõiduki veermiku poolt, on võimalik antud sõidukile panna 1 mõõt suurem relv peale, ilma et sõiduk liigselt hüppaks (ja tuli ebatäpne tuleks).
See sümmeetria teema tuleb sellest, et sõjamasinatel soovitakse, et masina veermik kannaks tagasilööki (ebasümmeetriline jõuvektor tingib masina erineva käitumise, kas lastakse nt vasakule või paremale.

Praktiliseks näiteks on D-30 haubitsad, mida on mitmes riigis edukalt paigutatud veoauto shassiile ja sedasi saadud suhteliselt odava hinnaga "liikurhaubitsad". Pange otsingusse, tuleb terve müriaad taolisi masinaid.

Mida siis Kert silmas pidas? Kui ta ses videos meile pakutust rääkis.

Ma ei tea. Fakt on see, et kolme suurtükiväepataljoni meile pakutud ei ole. Aga ära spekuleeri siin foorumis ja esita kellegi väiteid faktidena. Kui Sulle jäi arusaamatuks (ja minu kindlat väidet Sa ei usu), siis küsi konkreetselt järgi. Kindral Kert on elav inimene ja rahvasaadik, tema e-posti aadress on johannes.kert@riigikogu.ee.

Kolme pole siis pakutud? Aga kahte? Ja miks ei usu, usun ikka...

Lemet - ära kalasta. See olid Sina, kes rõõmustas kuulujutu peale ja üritas "fakti" kinnitada autoriteetse inimese (võibolla kontekstist väljarebitud) lausega. Ma kinnitasin, et see on vale väide ja suunasin Sind selle Sinu jaoks autoriteetse inimese juurde väidet täpsustama. Tee seda, aga mitte ära lisa sisutühje postitusi.

Veiko, ma ei rõõmusta ega kurvasta, ma tahaks lihtsalt tõde teada. Peale seda aastatepikkust häma teema ümber. Ma ei tunne isiklikult ei Sind, ei Kerti ja targa inimesena peaksid vast isegi dilemmast aru saama. Mis puutub kontekstist välja rebimisele, siis videolõik on ju avalik- võta ja vaata, kas ikka on midagi kuskilt välja rebitud. Ja mõistagi saab Kerdile esmaspäeval sel Sinu antud aadressil vastavasisuline küsimus saadetud.

Et ma aru saaksin - aastatepikkune häma meile Saksamaalt müügiks pakutud suurtükiväepataljonide arvu ümber? Tõsiselt? Et kes seda häma (peale nt Sinu) ajanud on?

Natuke paremini pead püüdma siiski.

Veiko, tsiteerin siinkohal Kerti:

"...kui ma mõtlen kõigile nendele suurtükkidele, mida meil 90ndatel ja möödunud kümnendil jäeti vastu võtmata...". Selle videolõigu päris lõpus, kus käib jutt suurtükiväe tähtsusest tänapäeval.

Üks suurtükiväepataljon(?) jäi tõepoolest vastu võtmata, kuid need olid Taani pakutud 105 mm-sed, mida pakuti 2000ndate alguses. Mitte 155-sed.
Erinevalt Soome 105-stest olid need nn NATO kaliibriga. Mälu järgi läksid need pärast Leedule. Võib-olla peab Kert silmas neid. Tegu oli USA päritolu relvadega.
Saksamaa suunalt on siin räägitud lisaks ostetud 155 täiskomplektile ka ühest pataljonikomplektist ainult relvadest. Kui liita siia juurde ka see Taani 105, tulebki kolm kokku.

Kas 2000ndatel oli hädavajadus neid 105-seid kokku krabada, on ise küsimus, sest võiku hinnaga või niisama oli saada ka hulka võimsamaid relvi (kasvõi samad nõuka D-30d), rääkimata 152 mm relvadest, mida tollal idabloki relvajõudude vähendamise tulemusena turul liikus.

Kahe pataljoni jagu D-30 kuluks isegi vist ära. Sellisel juhul peaks olemas olema kuni nelja brigaadi varustus sõjaajaks, plus siis reserv mille võib õppustel ära kulutada. Seda kõike muidugi eeldusel, et Soomlased teevad tõelise sõbrahinna, sest tõenäoliselt on meil rahad muude hangete all kinni.

Minu arusaamist mööda ei ole meil suurtükkide puudust vaid on kogu pataljoni jaoks vajaliku mudru puudus. Sidvahendid, relvaliigi spetsiifiline kola, juhtimispunktid ja loomulikult transpordivahendid.

Üldiselt peakski relvasid rohkem olema kui tabel ette näeb, sest sõjas üldiselt kantakse ka kaotusi.
Juhtub tegevus venima jääma ja sul on 24-st 14 tükki alles, siis pole reorgi millegagi teha.
Vähemalt senikaua, kui ostetakse vana kola, on liiaga võtmine igati ontlik tegevus.

3-tonnise D-30 veokitega on õnneks natuke lihtsam kui 9-tonnise FH-70 omaga. Pihkva dessandis vedasid enne Kamazide tulekut neid Gaz-66'd (sellised presendist katusega). St sinna pole tegelikult miskit 6x6 raskeveok hädavajadus.

Mille taga see vedukite teema on, rahapuudus või millegi muu puudus? Kas see räägitud OT-64 soomustransportöör, mida ülesvuntsituna 12 000+ eurot tükist pakutakse, jaksaks seda vedada? Muideks, rääkides veoautodest, siis olen mõnda aega jälginud logistikakeskuse auto-oksjone ja need D-30 pataljoni tarbeks mõni aeg kasutatud üles vuntsitud Zil-131d (Belarussi mootoriga) on paarikaupa müügis, samuti liigub seal müügis raskemaid vedukeid, kus see sõidukite puudus on kui teist kätt müüakse täiesti toimivad (või remondikõlbulikke) masinaid lihtsalt maha?

nimetu kirjutas:Kahe pataljoni jagu D-30 kuluks isegi vist ära. Sellisel juhul peaks olemas olema kuni nelja brigaadi varustus sõjaajaks, plus siis reserv mille võib õppustel ära kulutada. Seda kõike muidugi eeldusel, et Soomlased teevad tõelise sõbrahinna, sest tõenäoliselt on meil rahad muude hangete all kinni.

Need 2 pati siia tarida ja ära konserveerida tuleviku tarbeks ei ole ju kosmiline kulutus. Pärast pole vaja käsi laiutada, et näe oleks vaja relvastust aga näe liiga kallid kõik, mis müüa. Kui vaja ka ei lähe, siis mõnele Aafrika riigile saab maha ka müüa pärast.

Olen ka jälginud neid haamer.net oksjoneid. Põhiline müügiartikkel on ikkagi vana Saurer, mida müüakse stiilis ca 10 tükki korraga, et mitte turgu üle küllastada. Zil-e satub sekka harva (kuid see eest olid mitmed neist väliselt väga korralikud - uute tentidega ja hiljuti üle värvitud), kuid kui varasemalt müüdi maha autod, millest reaalselt oli järgi nn ämber ja number, siis viimase paari aasta jooksul on ikka väliselt päris korralike isendeid müüki pandud (ehk siis pole enam tegu lihtsalt korralikult üle värvitud vanarauaga). Nagu kuulda on, siis rivisõidukeid napib, kuid mõni logistikapoolega kursis olev võiks valgustada, kas on ka oodata lähimal ajal mõnda veokihanget. Ei mõtle midagi sellist, nagu leedukad raha raiskasid ehk ostsid tuliuusi Unimoge, vaid kuigi nn külma sõja nn vanaraua platsid on tühjad, tegeles ka näiteks meie partnerriik Holland kulude optimeerimisega ja lisaks tankidele ja CV90-dele, peaks neil ka ülejäänud olema toetusüksuste tehnikat ehk veokeid. Niipalju, kui Kevadtormi pilte vaatasin, siis suurtükiväepataljon on kaheteljelisi MAN millalgi juurde saanud.

Eh ja kui 84,9 miljoni euroga suudeti sõna otses mõttes eesti õhku toetada ehk tulem 0 ja seda raha enam riigil ei ole.
Mida kõike oleks saanud riigikaitsesse selle eest. Loomulikult olen loll kui sedasi mõtlen ep siis teisisõnu terve talumehe tarkus

Soomlastel on SA yksustes minu teada tehnikat ja meeskondi 30-50% ylekattega, sest viimases sojas läks katki ja mehed said ka pihta ja siis oli kurb meel, kui varu ei olnud. Sihikud ja tulejuhtimine on neil ikkagi suhteliselt lihtne, vaevalt EKJ väga oma krypteeritud sidepidamise faasis erit tahab hakata kaabelsidet juurutama ja oppima, kuidas stereokaugusmoodikut kasutada...