www.militaar.net

KVs on kaabelside tänaseni kasutusel.

On jah, olen isegi vedanud liini.

2012 KT ajal tegime ühe manöövri, mille kriitiline toetus oli kaudtuli. Kogu tegevus oli võimalik ette valmistada siis, kui VA veel kohalgi polnud.
Kahest erinevast raadioside võrgust pidanuks aitama ... ja siis kui seda vaja oli, oli side kutu!
Siis oli küll selline tunne, et vaju kurvastusest või häbist maa alla.
122mm-ni oli linnulennul ehk 4-5km. Lähima oma üksuseni umbes 2km. Nende 120 ja 81 pidanuks samuti vajadusel toetama.
Muidugi oleks keegi kuskil võinud selle kaabli leida ja ... aga täna arvan ma, et pigem OLEKS pidanud kaabli vedama.

Soome sõjakoolides õppinud isikud on rääkinud, et 90ndatel kasutas Soome jalavägi ka rünnakul traatsidet ja täiesti toimis side. Analoogseid 1942 aasta telefoniaparaate ja mittepainduvaid juhtmeid nagu meile Rootsist kingiti. Eks küsimus on lihtsalt harjutamises ja oma tegevuse läbimõelduses, arvan.

Siiagi foorumisse jõudnud info ja fotode põhjal võib arvata, et idanaaber on oma ECM võimet tugevdamas ja kui piisavalt ressurssi mängu panna, küll ta need harjumispärased Icomid ja asjad ära segab. Seega on võibolla asjakohane asuda KV-s ja KL-s uuesti meelde tuletama vana ehk traatsidet. Martin, nüüd see ju sinu teha

Eks elektroonikud täpsustavad, kuid ka madalsageduslikku, telefonitraatides liikuvat signaali on võimalik eemalt pealt kuulata, moduleerides sellega kõrgsageduslikku elektromagnetilist võnkumist, mille allikas pole füüsiliselt telefonitraatidega ühendatud.
Sellise pealtkuulamise vastu pidi aitama lihtne abinõu - kondensaatorite paigaldamine telefonide juhtmeklemmide vahele.

trumm vast pidas silmas segamist, mitte pealtkuulamist. rühma-kompanii tasemel tegevusel ei ole vast nii suurt tähtsust, et vastane oma eriväljaõppega personali hakkaks sellele raiskama?

Balti riigid ja Poola arutavad praegu erinevate kaitsevaldkonna ettevõtetega plaani luua Venemaa sõjalennukite vastu suunatud piirkondlik õhutõrje raketikilp, kirjutab ajaleht The Financial Times.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/58f4b1 ... mi-loomist

Sõna "piirkondlik" tähenda meie geograafias kaugmaa õhutõrjesüsteemide kasutamist. 30 km klassi NASAMS ei ole isegi eriti "keskmaa".
Poolal on see mingis osas täna olemas nõukogude päritolu kaugmaa õhutõrjesüsteemide S-200 näol (laskekaugus 250 km klassis).

Mõtle mis iganes...
Mulle piisab, kui Peipsi kohal alla patsatavad ja see on just see 30 km.
Vaesed kalad, neist on muidugi kahju ...

Sa seda ikka kujutad ette, kui palju neid 30 km asju on sinna Peipsi kaldale tarvis, et see oleks hädapäraselt kaetud?

Pariisi lähedal toimub relvastusmess Eurosatory 2016, kus ka meie Milremi masin silma on jäänud. Hulgaliselt pilte.
http://www.autobild.de/bilder/neuheiten ... html#bild1

Kapten Trumm kirjutas:Sa seda ikka kujutad ette, kui palju neid 30 km asju on sinna Peipsi kaldale tarvis, et see oleks hädapäraselt kaetud?

Põhimõtteliselt neli. Siis on EV maismaa põhjast lõunasse "hädapäraselt" kaetud.

Eesti territooriumil seal kaitstavat rannajoont ikka tublisti rohkem kui 120 km.

Koos Lämmijärvega on Peipsit 150km. Kui raketi lennukaugus on 30km siis on ka 30km teises suunas. Seega pigem peaks arvutuses olema 240 mitte 120km. Seega neli 30km laskekaugusega relva katavad Peipsi parasjagu kenasti ära.

Mitme lennumasinaga see üks 30-kilomeetrine laskeseade samaaegselt tegeleda jõuab? PM kui massiga peale lennata siis mingi kriitilise arvu ületamisel jääb tulejõust väheks?