Autotehnikateema
Re: Autotehnikateema
Kõik korraga jah ei tohi põleda kui lisaks originaalidele on 4 juurde pandud.
Aga paned auto enda tuledest sissepoole kaks ümmargust ja ühe riba. Või kaks riba. Vähemalt kaks neist peavad siis põlema.
Sõidad ainult (ümmarguste) originaaltuledega (2) või põletad originaalne ja riba (3) või nelja ümmargust (4) või kahte isepandud ümmargust(2) + riba neile lisaks (3)...
Milline variant neist keelatud on? Lüliti on sellise asja nimi millega seda reguleeritakse.
Aga paned auto enda tuledest sissepoole kaks ümmargust ja ühe riba. Või kaks riba. Vähemalt kaks neist peavad siis põlema.
Sõidad ainult (ümmarguste) originaaltuledega (2) või põletad originaalne ja riba (3) või nelja ümmargust (4) või kahte isepandud ümmargust(2) + riba neile lisaks (3)...
Milline variant neist keelatud on? Lüliti on sellise asja nimi millega seda reguleeritakse.
Re: Autotehnikateema
Paaris nõue kaotati mõni aasta tagasi ära seoses LED baride tulekuga. ÜV tekkisid probleemid ja kui patrullil s*tt päev oli, ka siis. Nüüd M, N kategoorial lubatud ka paaritu arv, suurim 6.
https://lisatuled.com/kasulik/kaugtulede-kasutamine/
https://lisatuled.com/kasulik/kaugtulede-kasutamine/
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Need ledbaarid võiks ka rahulikult ära keelata, niipalju kui olen parklas viitsinud ringi vaadata, siis need on paigaldatud tavaliselt kahe plekikruviga stange plastmasskatte külge ja kujutan ette, et see konstrui vibreerib seal sõidu ajal mis kole (siis väriseb ka valgusvihk). "Päris" lisatuled on enamasti paigaldatud märksa professionaalsemalt ja võib loota, et need nii hullult ei võbise (nad raskemad ka).
Asi selles, et tänapäeva plastikstangedega autodel eeldab lisatulede kvaliteetne paigaldus omajagu lammutamist, juba esistange eemaldamine on paras töö. Et üldse pääseks kinnitustega mingi "kandva pinna peale", tavaliselt stange sees oleva metallist tugevustalani või auto radika ees oleva kere taladeni.
Aga need ledribad on väga kerge kaaluga ja see tekitab kiusatusi ajada läbi lihtsamalt ja kinnitada neid küprokikruvide või wc silikooniga. Lihtne elu.
Asi selles, et tänapäeva plastikstangedega autodel eeldab lisatulede kvaliteetne paigaldus omajagu lammutamist, juba esistange eemaldamine on paras töö. Et üldse pääseks kinnitustega mingi "kandva pinna peale", tavaliselt stange sees oleva metallist tugevustalani või auto radika ees oleva kere taladeni.
Aga need ledribad on väga kerge kaaluga ja see tekitab kiusatusi ajada läbi lihtsamalt ja kinnitada neid küprokikruvide või wc silikooniga. Lihtne elu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Las väriseb. Peale juhi enda ei sega ta kedagi. Nagunii kaugtuli ja kasutamine käib kaugtulede reeglite järgi.
Kuigi niiväga kerged nad pole ja kahe plekikruvi või wc silikooniga kindlasti küljes ei seisa. Korpused on alumiiniumist , seda jahutuse tagamiseks ja 100 w on ikka 1,5 kg. 200w mis ref 50-ga ka veel piiridesse mahub pigem 2,5 kg.
Paluks auto tulesid mitte segi ajada nende led-ribadega mida sauna eesruumi pannakse.
Paigaldamiseks ei pea tingimata autot hakkama lammutama. Numbrimärgi - ledtule alusraamid on letis, hind kuskil 9.90 ja need on oma 3 mm terasplekist. Võta number küljest ära ja proovi stange tugevdustala asukoht ära arvata. Kasvõi peenikese puuriga, Kui leitud siis lase juba jämedama puuriga ja pane tõmbemutrid. Nendesse alusraami kinnituspoldid ja selle raha eest saab liigagi hästi.
Mõnel autol saab veel lihtsamalt.
Kuigi niiväga kerged nad pole ja kahe plekikruvi või wc silikooniga kindlasti küljes ei seisa. Korpused on alumiiniumist , seda jahutuse tagamiseks ja 100 w on ikka 1,5 kg. 200w mis ref 50-ga ka veel piiridesse mahub pigem 2,5 kg.
Paluks auto tulesid mitte segi ajada nende led-ribadega mida sauna eesruumi pannakse.
Paigaldamiseks ei pea tingimata autot hakkama lammutama. Numbrimärgi - ledtule alusraamid on letis, hind kuskil 9.90 ja need on oma 3 mm terasplekist. Võta number küljest ära ja proovi stange tugevdustala asukoht ära arvata. Kasvõi peenikese puuriga, Kui leitud siis lase juba jämedama puuriga ja pane tõmbemutrid. Nendesse alusraami kinnituspoldid ja selle raha eest saab liigagi hästi.
Mõnel autol saab veel lihtsamalt.
Re: Autotehnikateema


Kaptenihärral on miskine isiklik ledbar'i vainajas kallal...

Mu enda autol on ledbar roo bar'i küljes ja ei värise mitte millimeetritki.

A neist tüüpidest eriti aru ei saa, kes lisakaugtule, olgu siis led või muu, numbrimärgi kõrgusele istutavad. Teele jõuab valgust sääremarjakõrgusest laternast ju oikuivähe.

Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Autotehnikateema
Üks karmim mees , mul töö juures, pani ledbari katusele , suusahoidja raami külge. Tal on madal E-klassi MB ja ega seal muudmoodi ei saagi

-
- Liige
- Postitusi: 2367
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Siinkohal peaks aru saama, et pimedas sa põhjusmõtteliselt orienteerud varjude järgi. Ja selle tulekõrgusega on siuke jama, et kui see kõrgele panna siis pimedas ja konarlikul teel on varjud lühemad ja neid on raskem märgata. Kui liiga madalale panna siis on jälle varjud liiga pikad ja kuna esimene kõrgem kühm endast valgust läbi ei lase siis selle järel olevat kühmu ei näegi enam. Vist oli mingi militaarteema kus soomukite tulekõrgusega tehti ka mingi rats, et paneme kõrgemale aga siis hakkaski see varjude ikaldus peale. Kuskil maanteel on tõenäoliselt poogen seal nagunii mingite aukudega väga ei pea arvestama. Lisaks on veel olemas (ma ei tea mis ühikutes ja kui palju) see valguse hulk mida on mõistlik üldse kasutada kuna inimese silm töötab mingis heleduse vahemikus. Kui sellest rohkem on siis silma jaoks tulemus ei muutu. Vbl läheb asi hoopis viletsamaks kuna liiga heleda asja sees on ühte tumedamat kohta väga vaevaline märgata. Aga keda see teooria kotib ? Praktikas on tegelasi, kes taovad igasugu säravaid junne külge nii palju kui ruumi on või genekas kannatab. Viimase aja mood on igasugu suvalistele liikuvatele kirstudele igas suunas suunatule moodi vilkuivad oranže plönne külge kleepida. Ja siis ootad foori taga, ees on mingi uunikumi moodi asi millel on 100 "suunatuld" mis sulle kõik silma vlguvad. Pooled sellised rimakad võiks koos juhiga pressi alla saata.isakene kirjutas: ↑03 Juul, 2024 23:22![]()
![]()
Kaptenihärral on miskine isiklik ledbar'i vainajas kallal...![]()
Mu enda autol on ledbar roo bar'i küljes ja ei värise mitte millimeetritki.Oluliselt paremini näitab kui kaks Hella Rallye 3000, valgusvihu valikut on maa ja ilm täpselt sellist nagu ma parajasti parimaks pean.
A neist tüüpidest eriti aru ei saa, kes lisakaugtule, olgu siis led või muu, numbrimärgi kõrgusele istutavad. Teele jõuab valgust sääremarjakõrgusest laternast ju oikuivähe.![]()
Re: Autotehnikateema
Tule kõrguse teooria on natuke kahtlane sest veoautodel on nad 4 meetri kõrgusel katusel ja näeb vägagi edukalt. Jalgpalli saab ka öösel mängida kui staadioni valgustus põhimõtteliselt lagipähe näitab.
Väga ägedate tuledega on teeliikluses see probleem et kaugtuledelt lähituledele ümber lülitades kaob nähtavus üldse ära. Neid viimaseid ise juurde lisada ei tohi ja kontrast võib liiga suur jääda.
Maastikul või kuskil Lapimaal kus öö jooksul kolm autot vastu tuleb pole muidugi vahet.
Väga ägedate tuledega on teeliikluses see probleem et kaugtuledelt lähituledele ümber lülitades kaob nähtavus üldse ära. Neid viimaseid ise juurde lisada ei tohi ja kontrast võib liiga suur jääda.
Maastikul või kuskil Lapimaal kus öö jooksul kolm autot vastu tuleb pole muidugi vahet.
-
- Liige
- Postitusi: 2322
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Staadionitel on valgustus paigutatud nii et varje ei teki. Ägedate lisatuledega liigeldes on see probleem, et vähegi suurematel maanteedel on vastu liiklus nii tihe ,et neid praktiliselt ei saagi kasutada . Ja kui eraldi lisatulede väljalülitamise võimalust ei ole, sõidadki lähituledegavanahalb kirjutas: ↑04 Juul, 2024 6:21 Tule kõrguse teooria on natuke kahtlane sest veoautodel on nad 4 meetri kõrgusel katusel ja näeb vägagi edukalt. Jalgpalli saab ka öösel mängida kui staadioni valgustus põhimõtteliselt lagipähe näitab.
Väga ägedate tuledega on teeliikluses see probleem et kaugtuledelt lähituledele ümber lülitades kaob nähtavus üldse ära. Neid viimaseid ise juurde lisada ei tohi ja kontrast võib liiga suur jääda.
Maastikul või kuskil Lapimaal kus öö jooksul kolm autot vastu tuleb pole muidugi vahet.

Re: Autotehnikateema
Katusel kaugtulega on tee valgustatus väga hea ja kaasajal on see variant seaduslik ka. Ainult et sõiduautol on siis kogu aeg kapott valge ja mind näiteks see segab korralikult. Ning tuuletakistus ka, kohiseb parajalt ja ilmselt läheb kütust oluliselt rohkem. Veokitel seda muret pole.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
See jutt, et E-klassi mersule ei saa lisatulesid panna mujale kui katusele, ei ole suuremat väärt. Saab küll.
Kipun aga arvama, et mersu vähegi korralikud (mitte kollaseks pleekinud tuleklaasidega) tuled on piisavalt valgusjõulised, et see sellistel "katusepaigaldistel" on kaugtulede valgusjõud uhkelt üle lubatu, taoline tegevus vähemalt meie teemal vääriks ikka kordusülevaatusele kupatamist.
Vaatasin natuke netist, mersu W211 puhul on esilaternate summaarne referentsarv halogeenide puhul 50 ja ja ksenoonide puhul 75. Ühe paigaldatava kaugtule Led ribavalgusti referentsarv on 30 ringis, suure ümmarguse kaugtule oma 40-50 ringis. Edasi võib algkooli matemaatikateadmistega igaüks ise arvutada, palju neid lisakaugtulesid siis tegelikult põleda saab (st palju mõtet paigaldada üldse on).
Igatahes sellised lisakaugtuled nagu on politsei Skodadel nina peal, paistavad netis olevat referentsiga 30 tükist ehk siis juba kahe lisakaugtule paneku juriidika on sügavalt küsitav, üsna kahtlane, kas Superbi laternate valgusjõudlus alla 40 jääb.
Ühesõnaga "aga võib paigutada kuni 6 lisakaugtuld" on suht ainetu fantaasia.
Kipun aga arvama, et mersu vähegi korralikud (mitte kollaseks pleekinud tuleklaasidega) tuled on piisavalt valgusjõulised, et see sellistel "katusepaigaldistel" on kaugtulede valgusjõud uhkelt üle lubatu, taoline tegevus vähemalt meie teemal vääriks ikka kordusülevaatusele kupatamist.
Vaatasin natuke netist, mersu W211 puhul on esilaternate summaarne referentsarv halogeenide puhul 50 ja ja ksenoonide puhul 75. Ühe paigaldatava kaugtule Led ribavalgusti referentsarv on 30 ringis, suure ümmarguse kaugtule oma 40-50 ringis. Edasi võib algkooli matemaatikateadmistega igaüks ise arvutada, palju neid lisakaugtulesid siis tegelikult põleda saab (st palju mõtet paigaldada üldse on).
Igatahes sellised lisakaugtuled nagu on politsei Skodadel nina peal, paistavad netis olevat referentsiga 30 tükist ehk siis juba kahe lisakaugtule paneku juriidika on sügavalt küsitav, üsna kahtlane, kas Superbi laternate valgusjõudlus alla 40 jääb.
Ühesõnaga "aga võib paigutada kuni 6 lisakaugtuld" on suht ainetu fantaasia.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Funktsionaalne lugemiusoskus, eks see on jah selline võime mida kellelegi on antud ja kellelegi mitte.Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juul, 2024 15:09 Ühesõnaga "aga võib paigutada kuni 6 lisakaugtuld" on suht ainetu fantaasia.
Siin on mitu korda ja aeglases tempos selgitatud et sõiduautol võib olla kuni 6 kaugtuld. Kustkohalt on võetud viide "aga võib paigutada kuni 6 lisakaugtuld" on arusaamatu. Veelkord ja eriti juhmidele - 6 kaugtuld. Mitte LISAkaugtuld.
Eks ole nii.
Järgmiseks: Põleda võib neist korraga 2-4 .Sealhulgas ka 3. Ei näe nõuet et tingimata peavad põlema sõidukile originaalis pandud tuled. Noh, siis panedki 4 juurde ja põletad ainult neid kui algupärased juba sünnist saadik põdurad on. Seda reguleeritakse lülitiga.
Valgustugevuse kontrollarv - kuni 100. Need numbrid on laterna peale märgitud. Kui ei ole siis loetakse selle laterna ref.arvuks 20. Mu ühel autol, eelmise põlvkonna Sprinteril ei ole referentsarvu laternale märgitud ehk see ongi 20. "Suur ümmargune kaugtuli" ei pea olema 40-50. "Suur" ise on juba suhteline mõiste. Näiteks Cibie Super Oscar LED ref arv on ainult 17,5
https://www.carkone.fi/tuote/cibie-supe ... m-ref-175/
LEDbari referents sõltub ikka selle võimsusest. 30 võib olla umbes 100 w ja 50 nii 200w ledriba.
No lühidalt, pane näiteks kaks sellist LEDbari, 216 w ja ref 50
https://www.valostore.fi/fi/tuote/lisav ... 4wQAvD_BwE
Originaaltuled kustuta ära, saad autole 430 w kaugtuled summaarse referentsiga 100. Kui generaator sellist komplekti toita ei suuda siis pane võimsam. Seegi on lubatud.
Nagu ma varem märkisin, see pole kõige parem mõte siis kui vastutulijaid on palju. Uuesti lähituledele lülitades tekib korraks tunne nagu sõidaks ilma tuledeta pimedasse tunnelisse.
E-klassi Mercedesele saab muidugi tulesid mujalegi panna kui katusele. Esisilla külge võib ka kinnitada kui huvi on. Aga seal nad määrduvad ruttu ära ja pole muidu kas otstarbekas.
Inimesed sõidavad ju mujal ka kui ainult Paldiskist Tallinnasse ja vastupidi

Niisugune looduse igavene ringkäik siis.
Re: Autotehnikateema
Riigikassa täitmiseks on leitud moodus trahvimäärade tõstmise näol:
https://www.postimees.ee/8052185/poole- ... ade-tousud
Aga oh häda, sest EU piirab uute autodega kihutamise rõõmu ja trahvikoormus jääb ainult vanemate autode omanike kanda:
https://majandus.postimees.ee/8053647/o ... WULhLdV9jQ
https://road-safety-charter.ec.europa.e ... ?etrans=et
Kuna autode ohutuse hindamise arvestuses on oluline roll juhiabidel, siis ei maksa loota, et autotootjad juhile kihutamiseks palju "mõnusat mänguruumi" jätavad ning viimasel ajal on netiavarustes leida mitmel pool vastsete autoomanike arutelusid küsimusega, et "Kuidas tootja kiirusepiiraja välja lülitada?", sest piirajaid paigaldati juba eelmisel aastal.
Autotootjad on nõuet lahendanud küll (sõltuvalt riigist) erinevalt aga suht sarnase skeemiga, kus kiirenduse nullist 90'ni või möödasõidu saab ära teha aga pidevalt sõitu jätkata lubatust suurema kiirusega ei õnnestu, sest juhiabi piirab mootori võimsust.
EU plaanid on juba ette teatatud: https://etsc.eu/tag/isa/
Asjakohast lugemist ajaviiteks:
https://www.google.com/search?q=Intelli ... e&ie=UTF-8
https://www.postimees.ee/8052185/poole- ... ade-tousud
Aga oh häda, sest EU piirab uute autodega kihutamise rõõmu ja trahvikoormus jääb ainult vanemate autode omanike kanda:
https://majandus.postimees.ee/8053647/o ... WULhLdV9jQ
Kihutamise harrastajatel ei maksa veel meelt heita, sest EU lubab Liiklusohutuse hartas erinevaid võimalusi, mida autotootjad peavad arvestama.Kõik uued Euroopa Liidus müüdavad autod peavad alates 7. juulist 2024 olema varustatud automaatse kiirusepiirajaga, kirjutab Briti ajaleht Daily Mail.
https://road-safety-charter.ec.europa.e ... ?etrans=et
ISA süsteem peab töötama koos juhiga ja mitte piirama tema tegutsemisvõimalusi mis tahes hetkel sõidu ajal. Juht on alati kontrolli all ja saab ISA süsteemi kergesti alistada.
ISA määrused on sätestatud süsteemi tagasiside ja kasutamiseks juhile, mille hulgast autotootjad võivad vabalt valida:
Astmeline akustiline hoiatus
Kaskaadne vibreeriv hoiatus
Haptiline tagasiside kiirenduspedaali kaudu
Kiiruse reguleerimise funktsioon
Kaks tagasisidevõimalust ei sekku, vaid hoiatusi (esimene optiline hoiatus ja kui juht ei reageeri, siis hilinenud akustiline/vibreeriv hoiatus), mille kestus peab olema lühike, et juhtida võimalikku häirimist.
Teine võimalik tagasiside sõltub pedaali taastavast jõust – see lükkab juhi jala õrnalt tagasi, et juhti teavitada ja aidata aeglustada. Juht saab seda tagasisidet eirata ja süsteemi alistada, vajutades veidi kõvemini kiirenduspedaalile. Isegi kiiruse reguleerimise funktsiooni puhul, kus auto kiirust vähendatakse õrnalt, saab juhtimissüsteemi sujuvalt gaasilt välja lülitada, vajutades sügavamale.
Kuna autode ohutuse hindamise arvestuses on oluline roll juhiabidel, siis ei maksa loota, et autotootjad juhile kihutamiseks palju "mõnusat mänguruumi" jätavad ning viimasel ajal on netiavarustes leida mitmel pool vastsete autoomanike arutelusid küsimusega, et "Kuidas tootja kiirusepiiraja välja lülitada?", sest piirajaid paigaldati juba eelmisel aastal.
Autotootjad on nõuet lahendanud küll (sõltuvalt riigist) erinevalt aga suht sarnase skeemiga, kus kiirenduse nullist 90'ni või möödasõidu saab ära teha aga pidevalt sõitu jätkata lubatust suurema kiirusega ei õnnestu, sest juhiabi piirab mootori võimsust.
EU plaanid on juba ette teatatud: https://etsc.eu/tag/isa/
Asjakohast lugemist ajaviiteks:
https://www.google.com/search?q=Intelli ... e&ie=UTF-8
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
Neid saab õnneks välja lülitada. Tüütu on, et seda peab peale igat käivitamist tegema. Mis tähendab seda, et näeme rohkem töötava mootoriga autosid seismas. Loodus muidugi võidab sellest.
Re: Autotehnikateema
Mida hekki neist lisatuledest (2, 4 või 6) on vaja autole külge pookida? Kui pime see polaaröö võrreldes eestimaa talveööga siis on et ilma kuidagi ei saa? Kui autoga tehniliselt korras tehasetuledega sõita ei nähta/suudeta pole probleem mitte lisatulede puudumises/väheses valgustustugevuses vaid meditsiiniline. Miks näit. Saksamaal on lisatuled keelatud - et seal pole polaarööd?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist