www.militaar.net

Puurija kirjutas:Türgi politsei ja võimude teatel on uusaastaööl Istanbuli Reina ööklubis rünnaku korraldanud mees uiguur.
Türgi asepeaminister Veysi Kaynaki: ,,Juhtunuga seoses on peetud kinni umbes 36 inimest, keda kahtlustatakse ründajaga seotuses ja tema abistamises. Terroristi isik on kindlaks tehtud ja meile on teada ka ta võimalik asukoht. Tegemist on Islamiriigiga seotud mehega, kes on kogenud džihadist."
Politsei andmetel ei ole Reina ööklubis tuilistanu välismaale põgenenud, vaid ta peidab end seni Türgis.
https://www.theguardian.com/world/2017/ ... -selimpasa

Põhiseaduse muudatus annaks kõik peaministri volitused presidendile, kellele hakkaks alluma ka kohus.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan surub läbi valitsusreformi, mis annab talle praktiliselt piiramatu võimu ja lubab võimule jääda vähemalt 2029. aastani. Riigi senist ülesehitust raputavad põhiseaduse muudatused kiitis parlament pühapäeval esimesel lugemisel heaks ja täna lähevad need teisele lugemisele. Eeldatavasti kinnitab parlament muudatused järgmiseks nädalaks. Siis pannakse uus põhiseadus rahvahääletusele, mis toimub ilmselt aprillis. President on kindel, et referendum läheb läbi. „Konstitutsioonimuudatused tugevdavad meie riiki,” sõnas ta laupäeval. „Kui Allah tahab, ei suuda keegi takistada uue Türgi tõusu.”

Pakett, mis koosneb 18 muudatusest, kaotab peaministri ametikoha ja annab kogu täidesaatva võimu presidendile. 2014. aastal valitsusjuhist presidendiks saanud Erdoğan on praegu ametlikult üksnes tseremoniaalne riigipea, ehkki faktiliselt annab valitsus aru talle. Tulevikus aga saab ta ise ministreid ja kõrgemaid valitsusametnikke ametisse nimetada ja anda välja seaduse jõuga määruseid, mis ei vaja enam parlamendis ratifitseerimist. Erakorralise olukorra puhul (mille kuulutab jällegi välja president) on riigipea volitused veelgi laiemad. Ka eelarve koostab president ja annab selle heakskiitmiseks parlamendile.

President ei tohi välja anda õigusakte, mis riivavad konstitutsioonilisi põhiõigusi, ent sedagi piirangut ei saa võtta väga tõsiselt. Esiteks on Erdoğanil edaspidi õigus otsustada ülemkohtu koosseisu üle: 15 ülemkohtunikust ainult kolm jääb parlamendi nimetada, ülejäänud nimetab president. Samuti määrab ta pool kohtute järelevalveorgani koosseisu. Presidendi kohta kriminaalmenetlust alustada on võimalik ainult juhul, kui selle poolt hääletab Türgi parlamendi täielik enamus.

26 aastat troonil

Presidendi ametiajaks saab viis aastat ja ametis võib ta järjest olla kaks ametiaega, praegust arvestamata. Nii parlamendi- kui ka presidendivalimised on kavandatud 2019. aastaks. Kui Erdoğan suudab presidendiks jääda teise ametiaja lõpuni, on ta selleks ajaks järjest valitsenud 26 aastat, sest valitsusjuhiks sai ta 2003. aasta märtsis.

„Kas Türgi on tõesti nii väike riik, et seda peaks juhtima üksainus mees?” küsis opositsioonilise Vabariikliku Partei (CHP) juht Kemal Kılıçdaroğlu eelmisel nädalal. Ta kritiseeris ka juulikuisest putšikatsest saadik kehtivat eriolukorda. „Inimesed ei julge hirmu tõttu rääkida. Igaüht võidakse iga hetk arreteerida, inimeste vara võidakse iga hetk konfiskeerida. Parlament on sellisel määral suukorvistatud, mida ei olnud isegi pärast 1980. aasta riigipööret. Pärast iga riigipööret on mindud Türgi konstitutsiooni kallale ja seda tehakse ka praegu.”

Kaklused parlamendisaalis

Parlamendi 550 liikmest peaks muudatuste poolt hääletama kolm viiendikku, mis tähendab, et Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ei suudaks oma 316 kohaga üksi reformi läbi suruda. Vajaminevad toetushääled tulevad 39 kohaga väikeparteilt Rahvuslik Liikumine. HCP-l, millel on 133 kohta, jääb üle ainult nuriseda. Türgi poliitkultuuris tähendab see, et parlamendis on nädal aega iga päev kakeldud.

Üks inetumaid stseene oli 11. jaanuaril, kui AKP liikmed peksid parlamendisaalis suurima opositsioonierakonna Vabariikliku Partei (HCP) naissaadikut Fatma Hürriyet Kaplanit. Too oli juhtinud tähelepanu protseduuririkkumisele, sest AKP saadikud näitasid parlamendi kodukorda eirates üksteisele salajase hääletuse sedeleid. Ent ka opositsioon on võimeline hambaid näitama. Üks AKP liige, keda kakluse käigus kõvasti säärest pureti, nõudis, et kõik HCP saadikud annaksid hammustaja tuvastamiseks DNA-proovi.

Parlamendi suuruselt kolmas erakond Rahva Demokraatlik Partei (HDP) boikoteerib hääletust täielikult. Selle kurdi rahvusest juhid Selahattin Demirtaş ja Figen Yüksekdag ning veel üheksa HDP saadikut on alates sügisest vahi all, neid süüdistatakse terroristlikus propagandas.

Kooliprogramm: darvinism välja, islamism sisse

Reedel tutvustas AKP haridusminister Ismet Yılmaz põhi- ja keskkooli uut õppekava, millele ministeerium ootab veebruari lõpuni kommentaare ja ettepanekuid. Kooliprogrammi üldise lihtsustamise kõrval tahab minister suurendada programmis islami usu osakaalu ja lisada ühiskonnaõpikutesse peatüki 15. juuli putšikatse kohta.

Juba 2012. aastast saadik on keskkoolis nädalas kuus tundi usuõpetust, ent ministeeriumi hinnangul pööratakse seal liigset tähelepanu teistele uskudele peale sunniitliku islami. Kui siiani lubati koolidel õpetada kas evolutsiooni või intelligentse disaini teooriat, siis nüüd tahetakse viited evolutsioonile ja Darwinile bioloogiaõpikutest kõrvaldada. Õppekava osa „Elu algus ja evolutsioon” asendatakse osaga „Keskkond ja elusolendid”.

Ajaleht Hürriyet märgib, et kõige elavamat arutelu ei tekita ühiskonnas siiski darvinismi väljajuurimine, mis on juba põhimõtteliselt otsustatud. Kirgi kütab kavatsus lahjendada kooliprogrammis oluliselt vabariigi ilmaliku asutaja Kemal Atatürki tähtsust. Atatürki mälestust ei soovita siiski õppeprogrammist tervenisti välja visata, kuid sealt soovitakse täiesti kõrvaldada viited tema võimujärglasele Mustafa İsmet İnönüle, kes kehtestas riigis mitmeparteisüsteemi.

Uus õppekava hakkab kehtima sügisel.

Rüselus sai alguse pärast seda, kui sõltumatu seadusandja Aylin Nazliaka aheldas end käeraudadega saali ees oleva kõnepuldi mikrofoni külge, kus ta üle tunni reformieelnõu vastu protestis.

«Aheldan end kõnepuldi külge, et öelda ei ühe mehe diktaadile, et seista vabariiklaste väärtuste annulleerimise vastu ja protestida selle vastu, et antud konstitutsionaalne revisjonism on parlamendi käed raudu pannud,» ütles ta.

AKP saadikud püüdsid Nazliakat kõnepuldist minema toimetada, ent opositsioonilise HDP ja Vabariiklaste Rahvapartei (CHP) liikmed tormasid naist kaitsma. Seejärel vallandus rusika- ja jalahoopide rahe, selgub Türgi meedia ülevaatest sündmuste arengu kohta.