www.militaar.net

Kui VF peaks taktikalist tuumarelva kasutama, kas vastusena jänkide B-2 suudaks VF kohal lennata öisel ajal ilma, et radarid teda avastaks?
Näiteks üks ots oleks Moskvasse ja teine sinna Uuralite kanti kus teine Putini punker asub? Mõlemal juhul siis kasutataks väikese tuumalaenguga punkripurustajaid.

Pirr kirjutas:Kui VF peaks taktikalist tuumarelva kasutama, kas vastusena jänkide B-2 suudaks VF kohal lennata öisel ajal ilma, et radarid teda avastaks?
Näiteks üks ots oleks Moskvasse ja teine sinna Uuralite kanti kus teine Putini punker asub? Mõlemal juhul siis kasutataks väikese tuumalaenguga punkripurustajaid.

Dekapiteeriv rünnak (ükskõik kas edukas või mitte) toob kaasa kohese strateegilise vastuse. See on sellise taseme eskalatsioon, et ainult täielik idioot võtab selle ette.

Pmst. on pärast vene taktikalist tuumalaksu 3 valikut:
1. Vastata proportsionaalselt
2. Vastata strateegiliselt
3. Alistuda

Loogiliselt ma arvan, et sellisel juhul läheb nagu selles kirjatükis, millele ma eelnevalt viitasin. Taktikaline löök - vastus - veel üks löök - läbirääkimised.

Ei hakata puuduva õhukontrolli juures B-2 -ga Moskva peale minema. Kui asi läheb karmiks, siis on eesliinil strat. tuumaallveelaevad oma arsenaliga.

Ma näeksin võimalusena tuumakas Kiievi pihta,lootuses et see tapab juhtkonna.

Ei usu. Juhtkond on maa all ja peale tohutu hulga tsiviilohvrite ning Lääne veel suurema sekkumise ei annaks see muid tulemusi.

Tuumarelva sõjalised kasutusalad on üsna piiratud.

Zelenski näib oma videoüritusega olevat siiski hoones.
Muidugi sellistes hoonetes on kiire evakuatsiooni võimalused (ilmselt ka otsepääs metroosse).

Pirr kirjutas:Kui VF peaks taktikalist tuumarelva kasutama, kas vastusena jänkide B-2 suudaks VF kohal lennata öisel ajal ilma, et radarid teda avastaks?
Näiteks üks ots oleks Moskvasse ja teine sinna Uuralite kanti kus teine Putini punker asub? Mõlemal juhul siis kasutataks väikese tuumalaenguga punkripurustajaid.

Kosvinski Kameni punktini jõudmiseks tuleb läbistada umbes kilomeeter graniiti.
Sellisele rajatisele ei tee ka 200 kilotonni otsetabamus midagi.

Venelasi arvati näiteks Cheyenne NORAD kompleksi vastu kasutavat ca 25 megatonnist laengut.

Kapten Trumm kirjutas:Kosvinski Kameni punktini jõudmiseks tuleb läbistada umbes kilomeeter graniiti.

Õnneks siiski vaid 1000 jalga (~300m).
https://en.wikipedia.org/wiki/Kosvinsky_Kamen

Kilomeeter+ kõrgusel mäel see punker vaevalt 300 m all on.

Edit: leidsin netist selle mäe topokaardi, mäe ümbruses on kõrgused 400-500 m kandis, mäe tipp 1516 m, st kõrgus jalamilt ca 1000 m.
https://www.globalsecurity.org/jhtml/jf ... iy%20Kamen

Miks peaks tegema punkri sügavusega 300 m, kui mäe kõrgus võimaldaks 1000 m? Tundub see ameeriklaste desinformatsioonina.

Isegi kui sissepääsuks lugeda ristmik kõrgendikul 831,2 (mäest ida pool), siis jääb veel 700 m.

Satifotod sissepääsudega
https://imgur.com/r/intelligenceporn/nVKE0WE

Näib, et pakkusin enamvähem õigesti, sissepääsutee algab kõrgendikult 831,2 st kui põrand on samal tasapinnal ja tunnel läheb mäe keskele, on seal kohal umbes 700 m graniiti (Cheyenne Mountainil öeldakse 2000 jalga või 600 m).

Miks on 2 sissepääsu nii lähestikku? Cheyenne mäel on ka. See on selleks, et neid ühendab omavahel tunnel, mille seinas asub sissepääsu peauks. Tunnel on selleks, et lööklaine ei avaldaks oma peamist jõudu uksele, vaid mööduks uksest sellega paralleelselt.

Ameeriklased ise on avaldanud infot, et Cheyenne mägi peab vastu 30 megatonnisele plahvatusele kaugemal kui 2 km.

Kapten Trumm kirjutas:Miks peaks tegema punkri sügavusega 300 m, kui mäe kõrgus võimaldaks 1000 m?

See on hea küsimus. Miks peaks tegema 1000m sügavuse punkri kui vastasel vahest polegi vahendeid et nii sügavale pihta saada? Meeletu uuristamine oleks ka graniidi sisse. Vahest piisaks ka 300m sügavusest et seal ellu jääda.

Näiteks, kui need Cheyenne punkti kohta toodud andmed on tõsi, siis on see moraalselt vananenud juba - venelased suudavad täna ICBM-i oluliselt täpsemalt kohale toimetada kui 2+ km märgist mööda. Seal lubatakse, et 600 m piisab, kui 30 megatonni ilmkärakas käib kaugemal kui 2 km. Sellised asjad olid aktuaalsed kuskil 1970ndatel, mitte täna. Seega, lagi peab olema paksem.

USA-s kõige kriitilisemad asjad nagu tuumavasturünnaku juhtimine, president jne ei sõltu enam fikseeritud asukohaga punkrist (mille asukohta vastane teab ja on sinna oma raketid sihtinud), vaid tõstetakse aegsasti lennukiga õhku ja veetakse õhuruumi, kus tuumaplahvatusi pole ette näha.

Sama võis näha muidu ka sellel venelaste evakuatsiooniõppusel. Putin põrutas hoopis Novaja Zemlja suunas.
Kui mul võttis 5 minutit aega välja selgitada täiesti avalikest allikatest, kus asuvad selle Uurali mäe sissepääsud, siis võib vaid oletada, mis infot vastavad organid omavad - püsiva asukohaga asjad võivad kõik vastasele teada olla ja siis tuleb loota vaid vastupidavusele.

Peskov keerutab, aga tuumarelva kasutamise võimaluse jätab lauale selles CNN intervjuus. Eksistentsiaalse ohu korral.
https://twitter.com/KevinRothrock/status/1506356897196265472

Kuidas see vantide jutu tõlgendamise vestmik sedastaski, et kõike mida ta ütleb korrutada -1? Kui ütleb, et on laual siis tegelt ei ole jne..
Ent, kui viimased uudised Poola ja seega kogu NATO poole kõvatamisest tõepõhja omavad, on üks urood otsustand pauguga lahkuda, kuna mingit konventsionaalse sõja võitmise šanssi tal sel juhul pole teoreetilistki.
Osad allikad on juba enne sõja algust pajatanud, et ta mitte ainult ei kasuta vajadusel vaid suisa otsib ettekäänet seda kasutada.
Seda hüpoteesi toetavad selle ahvi avaldused varasemast a la "meie satume paradiisi, aga need lihtsalt kärvavad" või juba sõja alguses lausutud sõnad hävingust , Ukrainat toetavatele rahvastele, millist need terve oma ajaloo jooksul pole kogenud.

Niiet, kui seda uroodi enne maha ei võeta siis... on pehmelt öelda sitasti.

NGolf kirjutas:Peskov keerutab, aga tuumarelva kasutamise võimaluse jätab lauale selles CNN intervjuus. Eksistentsiaalse ohu korral.
https://twitter.com/KevinRothrock/status/1506356897196265472

Ja selle "eksistentsiaalse ohu" mõiste sisustamine on ainuisikuliselt ühe tegelase pädevuses?