Ülejäänud NATO militaarne areng

[Huviline78]

SEPKA väidetavalt kasulik Donald tahaks USA jõud Saksamaalt ümber paigutada Ungarisse, mis võib olla mingi järjekordne väljapressimise eesmärk.
https://x.com/warmonitor3/status/189809 ... 35247?s=46

Niipalju kui lugenud, siis Ungaris pole vastavat infrat, et sellist kogust manti vastuvõtta ja isikkoosseisu majutada, täna. Veider plaan stabiilselt "K"eeniuselt.

[Jaanus2]

Suht idiootlik mõttevälgatus. Saksamaal on sissetöötatud baasid (millest on ka muuks otstarbeks kasu) jm. infra, Ungaris pole peale sõber Orbani midagi. Tõsi - on ühine piir Ukrainaga, saab vajadusel sõber Putinit teiselt poolt aidata.

[lootsik]

Rootsi Expressen kirjutab, et USA ei plaani enam osa võtta uutest sõjalistest õppustest Euroopas.
Need, mis plaanitud, tehakse siiski ära.
https://www.expressen.se/nyheter/varlde ... i-europa-/

[Sakamoto]

Türgi plaanib osta 40 Eurofighterit https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/19 ... 3588787551

[ruger]

Prantsusmaa taastab lennubaasi 2035 aastaks Saksa piiri lähedal(ca 90km piirist) Baudoncourtis. Sinna viiakse ka tuumarelva kandvad lennukid.

Macron announces that French jets with nuclear warheads will be deployed at an airbase near the German border by 2035:

"This marks the beginning of the renewal & modernization of our nuclear deterrence forces”

A few years ago, it looked like the base would be closed.

https://x.com/visegrad24/status/1902012516173050230

[Kriku]

Kõiki NATO Euroopa operatsioone on juhtinud pea 75 aastat Ameerika neljatärnikindralid. See algas teise maailmasõja kangelase, hilisema presidendi Dwight D. Eisenhoweriga, vahendas portaal Unian NBC Newsi. USA kaitseministeeriumi ametnike sõnul kaalub Trumpi lähikond aga nüüd loobumist USA-le kuuluvast NATO Euroopa liitlasväe ülemjuhataja (SACEUR) kohast kui sammu, mis võib kujutada endast sümboolset nihet jõudude tasakaalus alliansis, mis on määratlenud Euroopa julgeoleku ja rahu pärast teist maailmasõda.

Eruadmiral James Stavridis, kes juhtis Euroopa väejuhatust aastatel 2009–2013, usub, et USA loobumist NATO liitlasväe ülemjuhataja kohast tajutaks Euroopas olulise vihjena alliansist lahkumise kohta. «See oleks eepiliste mõõtmetega poliitiline viga ja kui me sellest rollist loobume, siis tagasi seda ei pööra. Me kaotaksime NATOs tohutu mõju ja seda nähtaks esimese sammuna alliansist täieliku lahkumise suunas,» lausus ta.

https://maailm.postimees.ee/8213915/tel ... t-euroopas

[kaugeltuuriv]

Kahtlemata,et Venemaa näeb seda NATO lagunemise algusena ja teeb koheselt edaspidiseid plaane Euroopa vallutamiseks.
Ma kahtlegi selles.

[kaugeltuuriv]

Türgi plaanib osta 40 Eurofighterit https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/19 ... 3588787551

See on huvitav areng,nagu ma olen saanud,siis USA pakkus türklastele F-35 asemel kõige uuemaid F-16 mudeleid ja lepingu arutelu jõudis isegi Kongressi.Selline muudatus siis.
Üha rohkem ja rohkem tuleb signaale sellest,et sidemed kärisevad USA ja Euroopa NATO liitlaste vahel päris kiirenevas tempos.
Olen hakanud huvi pärast vaatama seda,mis toimub brittide juures.Nii palju materjali,mis puudutab sõjalisi võimekusi ja strateegilisi mõõdalaskmisi ei mäletagi,et olen netis näinud.
Ei teagi,kas peaks Oleksloogias aretama teema NATO lagunemine ja suur USA eemaldumine oma liitlastest.

[Kilo Tango]

...
Ei teagi,kas peaks Oleksloogias aretama teema NATO lagunemine ja suur USA eemaldumine oma liitlastest.

Ärme puhu paanikat. Las asjaosaline info jääda esialgu siia.

[Gideonic]

Hollandis ühe diplomaatilise korresponedndi Arnout Brouwers'i kommentaar Euroopa taasrelvastumisest. Ikka jube aeglaselt käib see mõistuse kojutoomine tagaotsast:

https://www.volkskrant.nl/columns-opini ... sky.app%2F

Tasuline aga Firefox'i "Reader Mode'is" või ilma javascriptita vaadeldav. Panen kergelt toimetatud masinttõlke:

Seega Euroopa asub "taasrelvastuma". Aga kõigepealt üks lugu. Venemaa suur sissetung Ukrainasse oli kestnud mõned nädalad, Euroopas kõlas enneolematu relvade kõlin, ukrainlased põgenesid massiliselt, lähedased helistasid mulle Moskvast proovides meeleheitlike katsetega saada veel Hollandi reisidokumente. Seisin Rumeenia lennubaasis, kuhu olid maandunud Hollandi sõjaväelased ja olin täielikult Casablanca meeleolus.

Kas sõda muudab mängu, küsisin Hollandi kõrgeimalt sõjaväeohvitserilt kindral Eichelsheimilt. Loll küsimus. "See pole mängumuutja stiilis: 'oh, nüüd pean ma relvajõude teisiti korraldama hakkama'" , vastas ta. Ja "see kõik oli juba kirjas meie 2035. aasta kaitsememorandumis". Taandusin jahmunult. Alles hiljem mõistsin, et kaitseministeeriumis oli just saavutatud kompromiss veel ühe uue kaitsepoliitika dokumendi osas. Ja see bürokraatlik vägitükk ei talunud sel hetkel "mängumuutujat", isegi mitte 70 aasta suurima maismaaasõja näol Euroopas.

Nüüd, mil käimas on invasiooni neljas aasta, hakkavad mõned liikmesriikide ja Euroopa eelarved liikuma [õiges suunas]. Parem hilja kui mitte kunagi, aga küsimus on selles, kuidas ja mis eesmärgil: kaitseks Venemaa vastu ja heidutamiseks, Ukraina päästmiseks ja EL-i integreerimiseks või Ameerika strateegiliseks autonoomiaks?

Vastused erinevad sõltuvalt sellest, milline eesmärk saab prioriteedi, kuid selles osas on oluliselt vähem üksmeelt, kui juubeldavad pealkirjad viitavad. Nüüdseks on selge, et Itaalia ja Hispaania, mis pole just väikesed riigid, lihtsalt keelduvad kaitsesse investeerimast – ja kindlasti mitte oma rahaga. Mida te mõtlete "Euroopa ümberrelvastuse" all? Prantslased räägivad ilusti, aga nende toetus Ukrainale on tõsiselt puudulik. Suured EL-i riigid keelduvad kasutamast külmutatud Venemaa varasid Ukraina abistamiseks, kuigi Trumpi administratsioon ähvardab ohverdada Ukraina Trumpi-Putini armastusfesti jaoks. Mida sa selle all mõtled, Euroopa? Kuidas nüüd oligi selle "mida iganes vaja"-ga, Euroopa?

Seni on tegu olnud Londoni-Berliini telje riikide ja kõigi sellest ida pool asuvate riikide osalise ümberrelvastamisega. Fookus on hetkel Saksamaal, mis investeerib sadu miljardeid. Saksa julgeolekuekspert Benjamin Tallis hoiatab aga, et Euroopa miljardeid ei tohiks lihtsalt pumbata traditsioonilistesse platvormidesse maal, merel ja õhus. "Euroopa ei peaks lihtsalt vaatama, mida on vaja USA platvormide asendamiseks," ega ka (nagu EL soovib) keskenduma NATO võimekuse eesmärkidele. Need on osaliselt suunatud tohutu maaväe loomisele, mis on Tallise sõnul saavutamatu, eriti sellises ajakavas, millele ta keskendub: vajadus lüüa [heidutada?] Venemaad kolme kuni viie aasta jooksul.

Mida sii tehas? Kasutage Euroopa suhtelist desarmeerimist eelisena, kirjutab Tallis, et teha hüpe uuele heidutus- ja sõjapidamisele, mis põhineb uuel tehnoloogial. Ukraina näitab, "kuidas vajadus innovatsiooni juhib", kirjutab Joyce Hakmeh Chatham House'ist. Seega on droonid muutnud lahinguvälja ja on nüüd surmavaim relv edasitungivate venelaste vastu.

Ukraina lähenemine on konventsionaalse mõtlemise vastu. Mitte kallid sõjatehnoloogia rakendused, vaid suunatud taskukohasusele, kohandatavusele ja kvantiteedile. Hakmehi sõnul on otsustav Ukraina innovatsioonitsükli suurem kiirus. "Kiirus, paindlikkus ja kogu ühiskonna kaasatus mängivad võtmerolli." ELis ja enamikus liikmesriikides ei ole ühtegi neist kolmest.

Teine nutikas Saksa ekspert Fabian Hoffmann lükkab ümber väite, et Ameerika tuumavihmavarjule on kiire lahendus. "Prantsuse laiendatud tuumaheidutus ei ole usutav ja alternatiivsed lahendused on ebaoptimaalsed. Kiiret lahendust ei ole.”Seda olulisem on, et eurooplased arendaksid kiiresti oma konventsionaalset heidutust: võimet vaenlast kõvasti, täpselt ja kaugelt tabada. Selles osas on Euroopa võimekus täiesti ebapiisav, kirjutab Hollandi ekspert Lotje Boswinkel. Ta rõhutab ka: suurim väljakutse ei seisne mitte meie armee suuruses, vaid "võimes hävitada sõjalisi sihtmärke operatiivses ja strateegilises sügavuses ilma Ameerika abita".

Saame näha, kas Euroopa suudab vältida "hiiglasikku, kulukat hüpet minevikku", mille eest Tallis hoiatab. Peamine hea uudis sel rindel on aga see, et Saksamaa vabastab viimaks ressursse, et saada tõsiseks sõjaliseks jõuks – ja suuta Ukrainat jätkuvalt toetada. Need on naaberriigi õnnistused, millega meil on nii palju ühist, kuid mis pole populistide haardes.

[ruger]

Täna hommikupoole toimus Prantsusmaal tuumaõppus

France ran this morning a all-hands on deck nuclear attack exercise, nicknamed "Poker 2025".

Literally simulating low-altitude penetration and tactical nuclear strikes, with a dozen tankers deployed to refuel the three fighters squadrons airborne.

Multiple European air forces were part of the exercise, notably the Polish Air Force.

https://x.com/BenniKim/status/1904451807893442936
https://x.com/Etienne_Marcuz/status/1904507398414295073

[ruger]

Hollandi armee suurendamised 30 000 juurde aastaks 2030 ja võimalik laienemine kuni 200 000 peale.

The Netherlands plans to increase its army from 70,000 to 100,000 by 2030 and create the prerequisites for a further increase to 200,000 if necessary.

https://x.com/front_ukrainian/status/19 ... 2282757493

[ruger]

UK lõpetab terasetootmise. Firma oli eelnevalt sattunud India-Hiina firma omandusse. Riik tegi ettepaneku 500 miljoni naelase pakkumise kohta. Firma nõuab 1 miljard. Seotud ka UK terasetootmise "roheliseks" muutmisega.

British Steel announces it will close its two blast furnaces in Scunthorpe, ending all steel production in the UK after more than 150 years.

The country that started the Industrial Revolution will no longer produce steel…

https://x.com/visegrad24/status/1906001407083266407

The Chinese owner of British Steel wanted close to £1bn from the government to keep its Scunthorpe plant open and move to greener methods of steel making, according to people familiar with the situation.

The size of the taxpayer support requested — half of the total project cost — underlines the scale of the challenge in keeping the company’s two existing blast furnaces open while building new, less carbon-intensive electric arc furnaces.

Jingye last week rejected a government offer of £500mn and launched a consultation that could see its two blast furnaces close as early as June, putting up to 2,700 jobs at risk. The business operates the last two furnaces in the UK after Indian-owned Tata Steel closed its final one in Port Talbot, south Wales, last September.

British Steel declined to comment on the size of its demand. The company, which has been in talks with ministers for nearly two years, was prepared to invest a similar-sized amount towards the project, several people confirmed.

Ministers, however, had hoped to replicate a deal struck with India’s Tata Steel last year under which the government is providing a £500mn subsidy to help the company switch to greener steelmaking. Tata is contributing £750mn towards the project. However, British Steel’s decarbonisation plan was considerably more expensive, said the people.

Allan Bell, British Steel’s chief commercial officer, told the business and trade select committee last week that the group had concluded the “only viable” option to decarbonise was to “move to 100 per cent electric arc furnace steelmaking”.

“This is a £2bn project we estimate so it is not a project that the private sector is going to be able to implement without government support,” Bell added.

British Steel could run out of the raw materials needed to keep the blast furnaces running in the coming weeks, according to people familiar with the business, prompting union concerns that a June closure is inevitable unless the two sides return to the negotiating table.

“Our biggest concern is raw materials,” said Alasdair McDiarmid, assistant general secretary at Community.

The company, he told the Financial Times, did not have enough raw materials such as iron ore and coking coal for the blast furnaces to “get past June”. Unless an agreement was reached in a “small number of weeks,” the furnaces would “probably close in June by default,” he added.

The closure of British Steel’s two furnaces would leave the UK as the only G7 economy without the ability to make steel from scratch. Unions and other industry stakeholders are also worried it could lead to a flood of imports from abroad.

Network Rail, the public body which owns the UK’s railway infrastructure, is particularly exposed to the future of UK steelmaking, as 95 per cent of the steel it uses to build tracks is made at the Scunthorpe plant.

But Network Rail said it has built up around a year’s supply of steel, after stockpiling as a contingency measure. It believes it could eventually switch over to European imports without disrupting its work programme or passenger services.

The government declined to comment but pointed to remarks by business secretary Jonathan Reynolds on Thursday that the government would continue “working tirelessly to reach an agreement with the company’s owners to secure its future and protect taxpayers’ money”.

https://www.ft.com/content/e4212f12-b53 ... 01d454a2f7

Eesti keeles ka

India omanikele kuuluv Tata Steel koondab üleminekul rohelisemale metallitootmisele Suurbritannias kuni 2800 töökohta.

Tata paneb sel aastal kinni kaks kõrge emissioonitasemega kõrgahju ja koksiahju Walesis Port Talbot, ütles ettevõte avalduses.

"Firma restruktureerimine mõjutab potentsiaalselt kuni 2800 töötajat, kellest 2500 roll muutub järgmise 18 kuu jooksul," lisati teates.

Firma pressiesindaja sõnul kaob suurem osa töökohtadest Port Talbotis, Ühendkuningriigi suurimas terasetootmise keskuses. Kokku on Tata Steelil Suurbritannias 8000 töötajat.

Briti valitsus eraldas eelmise aasta lõpus 500 miljonit naela niinimetatud puhtama terase tootmiseks Walesi tehases ning hoiatas, et ohus on 3000 töökohta.

Tehas on Ühendkuningriigi suurim CO2 emiteerija ning valitsus on juba mõnda aega püüdnud aidata Tata Steelil ja Hiina grupi Jingye juhitaval British Steelil kõrgahje puhtamate vastu välja vahetada.

https://www.err.ee/1609227405/tata-stee ... 0-tookohta

[ruger]

Holland plaanib tõsta sõjaväe 5 aastaga praeguselt 74 000 pealt 100 000 peale. Võimalik on ka, et proovitakse tõsta külma sõja aegse 200 000 mehe peale.

The Netherlands has announced that it's increasing the seize of its military from 74 000 to 100 000 over the next 5 years. Defense Minister Ruben Brekelmans says the force may ultimately grow to 200 000, bringing it up to Cold War levels from the 1980s.

Defense Minister Brekelmans also stated that the Dutch military Intelligence believes Russia would be capable of executing a “large scale” troop move about one year after the conclusion of a ceasefire or peace in Ukraine.

Brekelmans asked his audience in the Dutch town of Baarn to imagine Russian President Vladimir Putin stationing hundreds of thousands of troops on the border with the Baltic countries for a large-scale exercise. Ukraine’s experience shows “we know only one week in advance” whether such a move would indeed be an exercise or a preparation for an attack, he said.

The Dutch threat assessment appears even more acute than warnings by European Commissioner for Defence Andrius Kubilius that Russia may be ready to test NATO’s Article 5 mutual defense clause by 2030, citing Danish and German intel.

Russia will be able to free up “significant” military resources in case the war in Ukraine stops or freezes, thus increasing its military capability to pose a credible threat to NATO countries, the Danish Defence Intelligence Service assessed in a February report. In that case, Russia would be ready to fight a regional war in the Baltic Sea area within about two years, according to the DDIS.

“We don’t know exactly how Putin will test NATO,” Brekelmans said. “We do know that if Putin, after Ukraine, attacks a neighboring country that is in NATO, then we are part of it. Then the Netherlands must also help defend NATO territory. Our membership of NATO provides the Netherlands protection, but also a responsibility. An attack on one is an attack on all.”

The Dutch minister said Russia only continues to invest more in its war industry and in recruiting soldiers.

He said the Russian economy is running entirely on the war industry, and the country will face “a big problem” should thousands of soldiers return to society with post-traumatic stress disorder.

“In short, Putin has the intention, capabilities and incentives to continue his aggression beyond Ukraine,” Brekelmans said.

The Netherlands is considering what security guarantees are needed to ensure a “just and lasting peace” in Ukraine, and needs to be ready for potential participation in a European military mission there, should that political decision be taken, according to the minister.

“Neither are on the table yet, but it is essential that we prepare,” Brekelmans said. “Especially now that we have to take into account the unpredictability of U.S. President Donald Trump. And the U.S. demand that Europe take more responsibility for its own security.”

Brekelmans said the Netherlands faces almost daily hybrid attacks, including cyberattacks on hospitals and maritime ports, espionage and sabotage preparations. He cited cases of unidentified drones near military bases, fishing boats that photograph petrochemical installations, and vessels on the North Sea that are secretly mapping internet cables, gas pipes and wind-energy parks.

He said the Netherlands is in fact no longer living in peace, but finds itself in a grey zone in between war and peace. “We’re not at war with Russia, but Russia, in hybrid form, is with us.”

https://x.com/visegrad24/status/1906995393579118754

[Saunaline]

“We’re not at war with Russia, but Russia, in hybrid form, is with us.”

Märkimist väärt lause. Lugesin kohe mitu korda ja võtsin mõttepausi.