www.militaar.net

Juutuubis "what is going on with shipping" blogija arvab samuti, et jah õnnetused võiva ikka juhtuda. Ok ükskord oli õnnetus, teine juhus, kolmas ja neljas nii lühikese aja jooksul paneb mõtlema, et miskit haiseb. Kas siis mitte ükski küna pole siis veekõlbulik ja peks olema juba tehase tagasikutsumise kampaania?

Ainuüksi sinna jõudmine oli paras ekslemine ja ronimine.

See võib kehtida suvalise tolkami kohta, kelle jaoks vöör ahtris asub. Mitte aga laevapere liikme kohta.

...kes ei taha see läheb ise laeva peale

Täpselt. Ja mitte kruisile Tallinnast Stokki, kus kogu visuaalne kogemus jääb viiendalt dekilt piki parrast vahtimise tasemele, kust mõistagi suurt midagi näha poke, vaid ikka sellisele, kus pootsman sulle värviämbri kätte surub ja ankruvintsi värvima saadab. Või käsib ankrudeki reelingule seespoolt vähe inimlikuma välimuse anda. Et sadamainspektor lodja erilise mokakobinata merre lubaks.

Potentsiaalne järgmine kaablikaksamine. Kindlasti õnnetus taas
https://bsky.app/profile/auonsson.bsky. ... bdaqxgec2r

Lemet kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 11:29

Ainuüksi sinna jõudmine oli paras ekslemine ja ronimine.

See võib kehtida suvalise tolkami kohta, kelle jaoks vöör ahtris asub. Mitte aga laevapere liikme kohta.

Viimane kehtib Stockholmi kruiisilaevade suhtes kus sõidavad kindlad meeskonnad. Muudel laevadel nad nii kindlad ei pruugi olla. Väiksematel on veel kohalikke meeskondi, mandrite vahel sõitvatel kaubalaevadel on enamasti tuumafüüsikud ja ajukirurgid kui Merkeli termineid kasutada. Vahel , kui laadimine on juba kolmandat päeva käimas, orienteerun minagi konkreetses laevas paremini kui alles äsja välja vahetatud meremees.

Kõik nad on tavalised inimesed. Selliseid end jumalale lähedal seisvaks isikuks pidavaid laevamehi nagu kaasfoorumlane pole olnud juhust kohata. Võib- olla on see mingi kalalaevanduse teema Nendega ma pole kokku puutunud.

Huvitav oleks muidugi teada et milliste laevadega Lemet sõidab ja kui tihti neil vahetatakse meeskondi. Ei pea vastama kui ei taha, minu poolt mingit sundi ei ole.

Mille üle siin praegu diskuteeritakse - et kas ikkagi võidi kogemata ankrut lohistada...?

Ütleme nii, et minu pikemas "sõitmised" on mind mõnel korral lausa Ushuaiasse välja viinud ja ju mulle selle käigus ka midagi külge on hakanud.
Ja kas lugupeetav tahab tõesti hakata kaine pea ja selge silmaga väitma, et tankeri meeskonnaliikmetel kulub oma aluse ankrupeli juurde jõudmiseks tunde ja ega nad täpselt teagi, kus seesinane täpselt asuda võiks ning mida sellega teha tuleks...ja pole ma kuskilt otsast end jumalale ligiseisvaks pidanud, lihtsalt padukelbase ajamine võtab vuntsiotsa kergelt kerkima. Laevaelu teemal tundub lugupeetaval olevat veel pisut arenguruumi...

Krikule- diskussiooni teemaks on pigem väide, et ankrupeli asukoha leidmine pole tankeri meeskonnal kuidagi võimalik ja seegi asjaolu, kas ankur on alla antud või asub oma kohal laeva küljes, on sügav müstika ega ole palja silmaga kuidagi määramisele alluv...

Vezhen, mis just äsja arestist vabaks pääses väitis kohe alguses et torm oli, laine käis üle parda ja ankru juurde, kasvõi seda vaatama ei pääsenud.
Arestist vabastamise põhjus oligi puudulikud meresõiduoskused ja kehv varustus.

See et nüüd pidevalt kaablitesse kinni jäädakse on ka sellest põhjustatud et mitte niiväga head laevad sõidavad Venemaa vahet ja meeskonnad on samuti kehvad. Parematel aegadel oli mu meelest juttu et ainult topeltpõhjaga tankerid ja kõvade sertifikaatidega mehed hakkavad edaspidi Läänemerel käima.

See nüüd polegi oluline et kas on käidud Tulemaani välja või mitte. Pigem see et mis kaadrist meeskond komplekteeriti ja kui tihti seda vahetatakse. Seda viidet tahaks ka näha et kus ma väitsin et ankru juurde jõudmiseks kulub tunde.

Ma ei tea kas kuskil on statistikat merevedude tihedusest Soome lahes, läbi aastate. Kas võib olla et viimaseaja väidetavad õnnetused on seotud mereliikluse tihenemisega ja ka suurema hulga vananenud laevastiku kasutusele võtuga?
Juba nii Soome kui Rootsi uurijad on leidnud et tegu oli õnnetustega, vist ei ole enam mõtet vandenõuteooriaid arendada...

Seda viidet tahaks ka näha et kus ma väitsin et ankru juurde jõudmiseks kulub tunde.

Jah, see oli minu poolt tõepoolest järeldus akf-i väljendi

...mandrite vahel sõitvatel kaubalaevadel on enamasti tuumafüüsikud ja ajukirurgid...

baasilt tuletatuna.

nii Soome kui Rootsi uurijad on leidnud et tegu oli õnnetustega, vist ei ole enam mõtet vandenõuteooriaid arendada...

Siin on nüüd mõningane vastuolu mu meelest. Üks versioon on siis see, et kõiksugu kaablitel ja torujuhtmetel on paranormaalsed võimed- niikui mõni laevuke sealt üle kurseerib, nii pidur vallandub, stopper lendab kus kurat ja ankur kukub hiirvaikselt alla, nii et ükski meeskonnaliige ei kuule. Või siis teise kandi pealt, et kui ankruid nii tihedalt alla kukub, et mõni täiesti kogemata ka juhtme või vooliku pahempidi künnab, siis on terve Läänemeri põhi ankrutega ruutpesiti üle külvatud nigust Nikitaaegne maisipõld...

ekacariya kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 15:47Juba nii Soome kui Rootsi uurijad on leidnud et tegu oli õnnetustega, vist ei ole enam mõtet vandenõuteooriaid arendada...

Siin on oluline kontekst. Ma ei tea, milliste Soome ja Rootsi uurijate millistele "leidudele" akf viitab, aga kui nad kogusid tõendeid kriminaalmenetluse jaoks, siis tähendab selline "leid" seda ja ainult seda, et nad ei suutnud koguda tõendeid, mis tõendaks kellegi kohtus süüdi mõistmiseks piisavalt tahtlust või ettevaatamatust (ma ei tea, kumba oleks vaja natud juhul tõendada, et neis riikides kedagi kriminaalvastutusele võtta).

Lühidalt kokku võttes: õigusriik jääb hübriidsõjas teiseks.

Soome uurimine ja toimingud käivad, Rootsi jõudis Vezheni puhul järeldusele, et laev on kaabli lõhkumises süüdi ja tahtlust polnud. Hea uurimistulemus seegi, järgneb arvatavasti kahjunõue laeva operaatorile või omanikule või kindlustajale.

Chupacabra kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 16:40Lühidalt kokku võttes: õigusriik jääb hübriidsõjas teiseks.

Pigem ma ütleks, et õigusriik on kallis ülal pidada.

Ilmsdelt siis pole leitud motiivi ehk seda et miks peaks selline laev (Eagle S, Vezhen jne) kaablit lõhkuma. Mis kasu saaks sellest meeskond või laeva omanik. See et laev oli Hiina (liising)firma oma ei ole põhjendus. Kui motiiv leitakse siis võib asja põhimõtteliselt uuesti ümber vaadata. Kindlustus võib hüvitise tagasi küsida ja muud protseduurid.

Lemet kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 16:24
Jah, see oli minu poolt tõepoolest järeldus akf-i väljendi

...mandrite vahel sõitvatel kaubalaevadel on enamasti tuumafüüsikud ja ajukirurgid...

baasilt tuletatuna.

See on siiski Angela Merkeli pea kümme aastat vana väljend. Meresõiduga seoses süüdistas akf mind varemalt asjatundmatuses kui väitsin et ankur võib ise alla kukkuda. Ja soovitas ankrupeli jooniseid uurida. Nüüd - olen aru saanud et sellesse pilti on tekkinud stopperid mis võivad olla kinnitatud ja võivad ka mitte olla? Ma ütleks et kaubalaevadel ei ole vähemalt tekimeeskonna kvaliteet hea sest sinna palgatakse aina odavamat tööjõudu.

Teoreetiliselt on igal laevapere liikmel vastavust pädevust kinnitavad dokumendid. Teoreetiliselt sellepärast, et veremaal ja kahjuks ka muudes idabloki ja aasia riikides on võimalik neid pabereid raha eest soetada. Tugeva tormiga ja suurte lainetega ei saada ükski pädev kapten madrust või kedagi teist ankrupeli ja ankrut kontrollima. Kui võimalik keetatakse laev allatuult ja tehakse seda siis. Iseeneselik ankru lahti pääsemine on väga vähetõenäoline, sest see on kinnitatud 3 eraldiseisva süsteemiga ja vöörist on kindlasti näha, kas ankur on omal kohal või vees. Lisaks seda on tunda, kui ankur järgi lohiseb ja ka autopiloot ei käitu normaalselt kui ankur järgi lohiseb. Lisaks suure tõenoususega kui ankur täiskäigu pealt merre läheb, katkeb see koht, kus ankrukett on kinnitatud laevakere külge.