www.militaar.net

Euroopa Liidu eesistujariigi Taani teatel leppis ühendus kolmapäeva õhtul kokku uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamises seoses Ukraina sõjaga, et kärpida Moskva nafta- ja gaasitulusid. Pakett, mis on EL-i 19. sanktsioonipakett pärast Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud täiemahulist sõda Ukraina vastu, hõlmab keeldu importida Venemaalt veeldatud maagaasi alates 2027. aastast, Moskva kasutatavate naftatankerite musta nimekirja kandmist ning piiranguid Vene diplomaatide reisimisele Euroopas.

"Meil on väga hea meel teatada, et liikmesriik on meile teatanud, et ta saab nüüd oma reservatsiooni 19. sanktsioonide paketi suhtes tühistada," öeldi teates. Slovakkia oli paketi vastuvõtmist pidurdanud eraldi küsimuse tõttu, kuna soovis oma autotööstusele kaitset EL-i kliimaseaduste eest.

Ukraina käib Euroopa riikidele peale, et nood ei piiraks nende võimalusi plaanitava 163 miljardi dollari laenu kasutamisel ja argumenteerib, et neile peab jääma võimalus soetada ka väljaspool Euroopat valmistatud relvi.

Euroopa Liidu liidrid hakkavad täna arutama «reparatsioonilaenude» paketti ning kõnelustel osaleb ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kirjutab Reuters. Mõned riigid on pannud ette, et neid summasid tuleks kasutada peamiselt Euroopas valmistatud relvade ostmiseks, et turgutada nende endi kaitsetööstusi.

Zelenskõi administratsiooni kõrge ametnik ütles Reutersile, et Ukraina vajab seda raha selle aasta lõpuks ning et neile tuleb tagada autonoomia nende summade kasutamisel – Kiievi esimesi avalikke kommentaare antud küsimuses. «Ukraina positsioon on, et mistahes tingimused õõnestavad õigluse põhimõtet. Seega peab ohver ning mitte annetajad või partnerid otsustama, kuidas lahendada oma kõige pakilisemaid kaitse-, taastamis- ja kompensatsioonivajadusi,» ütles Zelenskõi administratsiooni juhtiv õigusnõustaja Irõna Mudra.

davidsoniharald kirjutas: ↑23 Okt, 2025 9:57 Lõpuks ometi siis ka ühed sanktsioonid ...
USA kehtestas sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu

davidsoniharald kirjutas: ↑23 Okt, 2025 9:57 Lõpuks ometi siis ka ühed sanktsioonid klounilt, nimega Tramp.

Loodame, et siis tuli ikka vägev peer, mitte mingi salapuuks:

USA kehtestas sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu

Mongolia is facing a fuel crisis due to Ukrainian strikes on oil refineries.

Russia used to supply 95% of Mongolia’s fuel imports. But now, with a complete ban on gasoline exports from Russia, fuel has practically disappeared in Mongolia.

USA sanktsioonid on ebasõbralik tegu, mis ei tugevda Venemaa suhteid USA-ga, ütles Putin ajakirjanikele. Ta nentis, et sanktsioonid toovad kaasa teatud tagajärgi, kuid tema sõnul ei mõjuta need oluliselt Venemaa majanduslikku heaolu. Venemaa energiasektor tunneb ennast kindlalt, lisas ta. „See on muidugi katse Venemaale survet avaldada,“ jätkas Putin. „Kuid ükski endast lugupidav riik ja ükski endast lugupidav rahvas ei otsusta kunagi midagi surve all.“ Putin soovitas Trumpil mõelda, kelle heaks tema administratsioon tegelikult töötab, kui nõunikud soovitavad tal kehtestada sanktsioonid Venemaa naftale. Ta hoiatas, et need meetmed toovad kaasa nafta hinna järsu tõusu kogu maailmas, sealhulgas USA-s, mis võib olla Washingtonile poliitiliselt ebamugav.

Bloomberg kirjutab, et Brenti toornafta hind on juba tõusnud üle 5% ja jõudnud 66 dollarini barrelist. See on suurim hinnatõus pärast suvist Iisraeli-Iraani kriisi. Rystad Energy geopoliitika juht Jorge León ütleb: „Need sanktsioonid tähistavad olulist ja pretsedenditut eskalatsiooni Washingtoni Moskva-vastases survekampaanias.“ Tema sõnul võivad piirangud põhjustada Venemaa toornafta tootmises ja ekspordis suuremaid häireid.

Ka Venemaa olulisemad kliendid Hiina ja India on sattunud keerulisse olukorda ning India riiklikud rafineerimistehased kontrollivad praegu oma lepinguid, et välistada otsesed tarned Rosneftilt ja Lukoililt. Reuters kirjutab, et Hiina on seni ostnud ligi 20% oma toornaftast Venemaalt. Trump ütles, et India peaminister Narendra Modi kinnitas talle telefoni teel, et India linn Delhi ei kavatse enam palju Venemaa naftat osta, sest ka tema tahab sõja lõppu näha.

Financial Times toob välja, et toornafta hindade järsk langus andis Washingtonile suurema mänguruumi Venemaa nafta sihikule võtmiseks. Trump, nagu ka endine president Joe Biden, oli vältinud Moskva naftafirmadele otse sanktsioonide kehtestamist, kuna kartis energiahindade tõusu.

Kuid maailmas ei ole enam naftapuudust. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib alates oktoobrist kuni 2026. aasta juunini toornafta ülejääki 3,2 miljonit barrelit päevas. Varem prognoositi ülejääki kaks miljonit barrelit päevas, mis pidi jätkuma kuni järgmise aastani.

"Turul, kus varud ja pakkumine on rohked ning kasvavad, on USA-l palju lihtsam Venemaad survestada kui turul, millega Bideni administratsioon pidi silmitsi seisma," ütles Columbia Ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse asutaja Jason Bordoff.

Enne sanktsioonide väljakuulutamist langes Brent toornafta hind viie kuu madalaimale tasemele ehk veidi üle 60 dollari barreli kohta. See oli umbes 20 dollarit madalam kui keskmine hind Bideni ametiaja nelja aasta jooksul.

"Kui nafta hind oleks täna olnud 80 dollarit, ei oleks Trump seda sammu ilmselt astunud," ütles naftaärimees Scott Sheffield. "Trumpil oli valida, kas anda Ukrainale Tomahawki rakette või kehtestada Venemaa suhtes rohkem sanktsioone, ja ta valis sanktsioonid, kuna see oli palju vähem riskantsem variant."

Belgia vastuseisu tõttu ei kiitnud Euroopa Liidu liidrid heaks plaani kasutada külmutatud Venemaa varasid Kiievile antava laenu tagatisena. Belgia seisukoht oli otsustava tähtsusega, kuna riigi finantsasutus Euroclear haldab varasid, mida kasutataks 140 miljardi euro suuruse laenu tagatisena, et tugevdada Ukrainat võitluses Venemaa sissetungi vastu.

Mitmed EL-i valitsused lootsid, et Brüsselis toimuval tippkohtumisel annavad riigijuhid sellele ideele oma heakskiidu ja paluvad Euroopa Komisjonil koostada lähinädalatel ametlik õiguslik ettepanek. Kuid kõigi riigijuhtide – välja arvatud Ungari peaministri Viktor Orbáni – toetatud tekst muudeti varasematest kavanditest leebemaks. Komisjonil paluti vaid esitada "võimalused finantstoetuseks, lähtudes Ukraina rahastamisvajaduste hinnangust". "Venemaa varad peaksid jääma külmutatuks seni, kuni Venemaa lõpetab oma agressioonisõja Ukraina vastu ja hüvitab selle sõja põhjustatud kahju," lisati avalduses.

Eesmärk on, et EL-i liidrid jõuaksid kokkuleppele detsembris.

Belgia peaminister Bart De Wever esines hoiatava sõnavõtuga, kus rõhutas, et toetab plaani vaid juhul, kui saab kindlad tagatised selle seaduslikkuse kohta ning kui teised EL-i riigid jagavad kaasnevaid riske. "Kui tingimused on täidetud, saame edasi liikuda. Kui mitte, teen kõik endast oleneva nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil — poliitiliselt ja õiguslikult —, et see otsus peatada," ütles De Wever ajakirjanikele tippkohtumisele saabudes. De Wever kutsus kõiki EL-i liikmesriike [üles] jagama kulusid, mis võivad kaasneda Venemaa võimalike kohtuhagidega, ning panustama rahaliselt juhul, kui külmutatud vahendid tuleks tulevikus tagasi maksta. Samuti rõhutas ta, et plaani peaksid olema kaasatud ka teistes riikides hoitavad Vene varad.