Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[dm7]

Kõik õige, aga paraku ongi nii, et inimene võtab midagi tõsiselt alles siis, kui kõrvetada saab. Mul ei ole illusiooni, et inimloomust annaks kuidagi ümber teha ses osas.
Seni, kuni häda käes, annab vaid protsentidega mängida. Öelda, et tervishoidu raha juurde ei pane ja las arstid streigivad nii kaua kui tahavad, seda (enam) ei anna

ERR võiks tänase proparessursi eest vändata mõneosalise dokfilmi Venemaa meditsiini, ravikindlustuse ja sotsiaalvaldkonna hetkeiseisust.
Miks mitte värskelt vallutatud Krimmi näitel (piltlik näide hüpoteetiliselt vallutatud Eesti ja elu siin).
Täiesti tähelepanuta on jäänud nt Tsetseenias kümnete tuhandete inimeste haihtumised peale 2000ndat aastat.
Mõnelgi streikijal võtaks hoogu vähemaks, kui neid perspektiive valgustada.

Välisilma dokfilmide sarjas on Tšetšeenia inimeste kadumise teemadel alles paar aastat tagasi eetris olnud.

[Peavoolumeedia]

Mihkel Muti viimast katset seda eestluse suurt häbi ja häda kirjeldada pärjati hiljuti just Vilde kirjandusauhinnaga.

[fredeg]

Just - ettenähtavaks tulevikuks ehk siis 2100. aastaks pakub minu poolt nimetatud lehekülg rahvaarvuks 1 305 000

Aastaks 2100 pakub sinu poolt nimetud lehekülg rahvaarvuks 903682.

[Drax]

Vaatamata sellele, et statistika võiks paremaid numbreid näidata, on näha ka seda, et peale taasiseseisvumist oli lahkujate seas tublisti rohkem venelasi kui eestlasi ja viimaste osakaal rahvastikust on seetõttu märgatavalt tõusnud. Ja arvestades seda, et piiride avanedes on teatav emigratsioon vältimatu, on meil võrreldes teiste Balti riikidega ikka päris hästi läinud. Madal iive jääb loomulikult sellegipoolest kurvaks faktiks.

[Kriku]

Just - ettenähtavaks tulevikuks ehk siis 2100. aastaks pakub minu poolt nimetatud lehekülg rahvaarvuks 1 305 000

Aastaks 2100 pakub sinu poolt nimetud lehekülg rahvaarvuks 903682.

Eh, muidugi, 1 305 000 on praegu... Aitäh!

Vaatamata sellele, et statistika võiks paremaid numbreid näidata, on näha ka seda, et peale taasiseseisvumist oli lahkujate seas tublisti rohkem venelasi kui eestlasi ja viimaste osakaal rahvastikust on seetõttu märgatavalt tõusnud. Ja arvestades seda, et piiride avanedes on teatav emigratsioon vältimatu, on meil võrreldes teiste Balti riikidega ikka päris hästi läinud. Madal iive jääb loomulikult sellegipoolest kurvaks faktiks.

Kahjuks on see suundumus viimastel aastatel ümber pöördunud:

rahvastik.jpg (52.54 KiB) Vaadatud 3979 korda

[aj1972]

Riiklik investeering külmutame noorte naiste munarakud ja meeste seemnerakud,et nad saaksid hiljem soovi korral lapsi! See tuleks maksumaksjatele palju odavam kui pagulasi vastu võtta või muud moodi iibeprobleeme lahendada. Loomulikult peaksime viljatusravi rohkem toetama tean paljusid perekondasid kus on olnud lastesaamisega probleeme või ei saada neid üldse kuigi suur soov olemas.
Kui 1992. aastal oli Eestis esmasünnitaja vanus keskmiselt 21 eluaastat, siis nüüd, 25 aastat hiljem, on see 29 eluaastat. Sõritsa sõnul on naistel järglaste saamiseks keskmiselt 20 aastat – 20ndast eluaastast 40ndateni. «Kui võtta sellest kümme aasta maha, siis on kohe pool läinud,» selgitas ta.
Üks võimalus saada terveid lapsi ka vanemas eas on lasta oma munarakud külmutada.
http://tervis.postimees.ee/4096679/arst ... 1483719339

[Kriku]

Teema juurde, härrased, teema juurde!

[strateegiline sõdur]

Pisut veel statistikast ja numbrite mõjust riigikaitsele.
Kaitseväe peamine värbamisväli on noored vanuses 20-24 eluaastat. Vanemates vanusegruppides on selgelt märgata värbamise vähenemist.
Alljärgnev aegrida kirjeldab peamise värbamisgrupi suuruse muutust viimase kümne aasta jooksul.
2008 - 99 560
2009 - 100 160
2010 - 100 710
2011 - 100 000
2012 - 96 669
2013 - 92 203
2014 - 85 651
2015 - 78 493
2016 - 74 489
2017 - 70 389
Vanusegrupist umbes 52 % moodustavad mehed. Siit ka vastus ja üks põhjustest miks viimasel ajal on meedias märgata kampaaniat naiste suunal.
Kuid numbrite vastu on siiski raske saada. Riigkaitsevaldkonna toimetulekut demograafilise probleemiga saame hinnata järgnevate aastate jooksul. Arvan, et osa lahendusest saab väljenduma palganumbrites, osa organisatsioonikultuurilistes aspektides, osa senini alarakendatud ühiskonnagruppide kaasamises (naised, vanemaealised) ja muud väiksemad muutused.
Lugedes nooremaealiste inimeste seas läbiviidavaid uuringuid ning vaadates toimuvaid muutusi on ilmselt vaid aja küsimus, kui tuleb korraks põhjalikult mõelda senise kaitseväeteenistuse mudeli kohendamisele uutele oludele sobivaks.

[Kapten Trumm]

Nimetage mind nüüd kelleks tahes, aga Eesti riigikorralduse oluline osa on olnud seni lootmine heale õnnele, asjade isevoolu laskmine (turg reguleerib, probleem laheneb ise) ja ilmsete probleemide pisendamine /ignoreerimine. Ja sellele vastu vaidlejate kottimine ja stigmatiseerimine. See näiteks on peamine põhjus meie olematus kodaniku/tsiviilkaitses ja miks meil rapsitakse peale pauku. Siin pole isegi teema niipalju täitevasutustes (nt KV), vaid keskasutustes (ministeeriumid) ja poliitilises tasandis. See mõtteviis surutakse peale ka allasutustele. Ma saan aru, et ega ministeeriumis või Stenbocis jäneseid kübarast ei võeta, kuid näiteks üleriigilise alarmsüsteemi puudumisele pole küll mõistlikku õigustust. Kindlasti on kulupõlengud ja liiklusõnnetused tähtsamad ja kiiremad, aga lahendused pole ka suuremate jamade tuim ignoreerimine (ja sellele tüüpselt järgnev mittevastutamine). Kas Pärnu jaanuaritormi mahamagamise eest võeti keegi ametist maha või astus tagasi?
Kui inimesed oma ametit ei kaota (puudub elementaarne vastutus), siis siia ongi koer maetud, miks ignomine meil nõnda levinud on. Sest midagi ju ei juhtu.

Saadaoleva inimmaterjali arvutus pole täna probleem ja ei saa ka selleks lähimas tulevikus. Meie ei jõua praegugi kogu inimmaterjali mõistlikult rakendada.
Probleem on eelkõige finantsis. Ka kaadriväelaste puudus on osalt finantsi küsimus. Suurendades (suurema finantsi abil) näiteks aastase teenistuskäigu 8000 inimeseni, on täiesti mõistlik eeldada, et kasvab ka kaadriks soovijate arv. Kui kaadri palgad on kõrgemad, siis suureneb tung sõjakooli. jne.

[Martin Peeter]

Vasak-liberaal Ahto Lobjakas, kes mul harilikult s... keema ajab ja kes iseseisvat kaitsevõimet vaid "ühe paugu tegemise masinaks" on nimetanud, esineb üllatavalt huvitavate ja kohati mõistlike seisukohtadega. Tõsi - ta seisukohad ikka aeg-ajalt arenevad.

http://arvamus.postimees.ee/4109095/aht ... 1483436726

Mitte, et ma 100% nõus oleksin. Aga rahvussuhete väljatoomisega olen ma olen nõus, samuti mõttekäiguga, et tõesti on üsna hale arvestada, et meie kaitseks mingi Armageddon või Ragnarök tuleks saavutada. Täpsustaks nii palju, et KOV valimiste võidu nimel mingit rahvuskonflikti õhutada nende lasteaedade eestistamisega pole küll hea plaan, kui pappi riigi kaitsevõime tõstmiseks suurendada ei täi.

[Martin Herem]

Martin Peeter, kuna sina said Lobjakase sõnumist aru, siis palun ütle teistele ka (no vähemalt mulle), mida Lobjakas soovitab Eestil parema kaitstuse nimel teha?
Soomestuda NATOst väljaastumata ... mida see tähendab?
Luua olukord, kus Soome valitsus ei saa meile appi mitte tulla ... ?
Mis need mõistlikud seisukohad seal siis on?

[Martin Peeter]

Lobjaka sõnumite täielikus mõistmises mind kahtlustada oleks muidugi liig.

Ja ei oma ta neid valmisretsepte ilmselt lõpuni isegi. Ega ta ju ei ütle, et me peaksime NATO-st lahkuma, pigem ootab huviga Niinistö arusaamu, kuidas hakkama peaks saama. Võimalik (mida ta jälle ei ütle), et üks neist on see, et Venemaaga peaksime me püüdma hästi läbi saada, aga sellele mina näiteks alla ei kirjuta - see on ikka kahepoolne asi.

Aga ma arvan, et ta üldisem kokkuvõte on hoolivam ja "paksem" riik, mille juurde kuulub ka tugevam riigikaitse.

[Kriku]

Minu arust on see tavapärane möga. Ajal 75 aastat tagasi, millega ta ise praegust olukorda võrdleb, ei olnud meil mingit "ultimatiivselt mittelõimitud" vene elanikkonda, aga läks ikka nii nagu läks.

Kogu see Soome-poolse abi jutt on praegu minu arust palju kära suurt ei millestki. Abistada saab mitmel eri viisil - abivägede saatmise, varustuse, korjanduse, vabatahtlike mineku võimaldamisega, liitlastel oma õhuruumi kasutamise võimaldamisega ja nii edasi. Mitte keegi pole öelnud, et Soome jääb Eesti-vastase agressiooni korral nii "neutraalseks", et kõik need on välistatud. Ja ei saagi öelda, sest keegi ei tea, mis olukord siis Euroopas laiemalt on. Paari poliitikute udust fraasi tõlgendatakse üle ja klopitakse vahtu.

[Peavoolumeedia]

Kuskil märtsis kirjutas näiteks Postimees, et ajakirjandusliku uurimistöö "Pesumasin" raames on paljastunud, et aastatel 2011-2014 pesti läbi seitsme Eestis asuva panga 1.6 miljardit eurot arvatavasti Vene võimuladviku raha ning, et selle Venemaa-Moldova-Eesti rahapesuskeemi taga nähakse FSB kätt.

..... ehk mingi kriminaalne osa Eestist on väga adapteerunud ja Venemaaga arvestav, Soomest ka juba arvatavasti ees.

Finlandiseerumise asemel võib vabalt ka Küprost teha.

[Chupacabra]

http://epl.delfi.ee/news/eesti/balti-ri ... d=78222382

Balti riigid otsivad võimalusi, et tuua taevasse ja merele rohkem NATO jõudu

Õhuturbemissiooni ümberkujundamine ja õhutõrjesüsteemid aitaksid tuua jõudude tasakaalu ka taevalaotusse.
Möödunud nädala kolmapäeval kohtusid kolme Balti riigi kaitseministrid Vilniuses Ameerika Ühendriikide kaitseministri James Mattisega. Kohtumisel arutati, kuidas tagada NATO õhutõrje ja merelise toetuse abiga regioonis efektiivsem julgeolek.

„Mattis tuli siia kuulama meie seisukohti ja visiooni, kuidas NATO kaitseplaanidega edasi liikuda. Möödunud aastal Varssavis tehtud otsus lahingugruppide paigutamiseks Balti riikidesse ja Poola on tänaseks ellu viidud ja nüüd on vaja järgmist sammu. Lõpliku heidutuse jaoks on õhukaitse ja mereline toetus need võimearendused, kuhu tähelepanu suunata,” sõnas kaitseminister Margus Tsahkna.

Mattise visiit Leetu leidis osalt aset mai lõpus toimuva NATO tippkohtumise ettevalmistamiseks, et siinse piirkonna olukorrast paremat pilti saada. Kolme kaitseministri seisukohad ära kuulanud Mattis sai Tsahkna sõnul Baltimaade keerulisest geopoliitilisest olukorrast suurepäraselt aru ja rõhutas, et USA seisab kogu regiooni kaitsmise taga.

Õhukaitse tervikpilt
Pärast möödunud suvel toimunud Varssavi NATO tippkohtumist jõudsid selle aasta alguses Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola NATO maaväe lahingugrupid, mis toetavad eeskätt just maaväge. Kuigi Poola paigutati ka üks rumeenlaste õhutõrjepatarei, käis Balti kaitseministrite ja Mattise kohtumisel jutt pigem komplekssemast õhukaitsesüsteemist, mis hõlmab õhuruumi mitmel moel kaitsmist.

„See on õhukaitse tervikpilt, mis koosneb eri tasemetest – maa-õhk õhutõrjekahuritest hävitajateni. Sisuliselt räägime õhukaitse kilbi ehitamisest, et saavutada õhuruumi totaalne kontroll meie regioonis. Samuti ka merel. Kui NATO fregatid Läänemerel liiguvad, siis on sel selgelt väga tugev heidutusvõime,” ütles Tsahkna.

Erukindral ja riigikogu riigikaitse komisjoni liige Ants Laaneots pidas järgmist sammu koos NATO-ga regiooni kaitsevõime suurendamiseks väga oluliseks, sest sellega saab katta puuduvaid võimeid.

„Õhuruumi puhul on meil vaja kesk- ja pikamaa õhukaitse võimet. Merel püüab endiselt valitseda Venemaa. On vaja, et NATO kontrolliks ka merd, sest Baltimaad on omamoodi poolsaar, mida ühendab Lääne-Euroopaga ainult kitsas Suwałki koridor. Seda on venelastel kerge sulgeda.” märkis Laaneots.

Ta tõi esile, et mainitud õhutõrjesüsteemidega saaks Eesti ja kogu piirkonna õhukaitsevõimet märgatavalt parandada. Keskmaa õhutõrje võimaldaks riigi efektiivse õhukaitse 60–80 km kaugusele ja kõrgustel kuni 20 km ning pikamaaraketid lausa sadade kilomeetrite kaugusele. Kuna idanaabritel on õhukaitsesüsteemid tegevusraadiusega kuni 400 kilomeetrit, tekitaks NATO samaväärsed süsteemid regioonis jõudude tasakaalu.

Paraku on pikamaa õhutõrjesüsteemid väga kallid, nende hinnad küündivad sadadesse miljonitesse. Eesti-sugusele väikeriigile käiks selliste süsteemide ost ja kasutamine üle jõu, kuid NATO liitlastega koostöös saaks teha õhukaitse vallas suure sammu edasi.

Volitused suureneksid
Jõudude tasakaalust rääkides tõi Laaneots esile praeguse NATO õhuturbemissiooni. Selle raames viibivad Ämari baasis küll liitlaste hävitajad, kuid tsiviilajal on missiooni tegevusvabadus piiratud, on selged raamid, mida hävitajad võivad teha ja mida mitte.

„Rahuajal ei tohi tulistada. Õhupiiririkkujad tuvastatakse, saadetakse välja ja rikkujariigile esitatakse diplomaatiline protestinoot. Kui aga Baltimaade õhuturbemissioon muutub õhukaitse operatsiooniks, siis laiendaks see oluliselt õhukaitse ja lennuväe rolli, tooks Eestisse rohkem hävituslennukeid, neil oleksid palju suuremad volitused kasvõi vaenulikke aktsioone teinud õhusõidukeid alla lasta,” märkis Laaneots.

„Selline samm on kindlasti poliitiliselt väga tundlik meie idanaabrile ja tekitaks ilmselt väga suurt vastuseisu Venemaas, kes tegutseb aga ise õhukaitse, mitte õhuturbe raames. See võrdsustaks meid nendega võimete ja tegutsemisvabaduste poolest.”

Laaneots lisas, et üheskoos teiste Läänemere-äärsete riikidega on arutatud ka rannakaitse küsimusi, mis peaksid olema ühtviisi olulised nii Baltimaadele kui ka teisel pool Läänemerd asuvatele Rootsile ja Soomele.

„Õnneks on rootslased selles valdkonnas midagi tegema hakanud, sest kui Gotlandi saar oli enne täiesti ilma sõjaväeta, siis nüüd paigutatakse sinna intensiivselt üksuseid ja tõstetakse kaitsevõimekust maa-laev tüüpi rakettide näol,” ütles Laaneots.


- ÄÄREJUTT -
Brüsseli tippkohtumine on tutvumine Trumpiga

Järgmisel nädalal, 25. mail kogunevad Brüsselisse NATO tippkohtumisele liikmesriikide liidrid. Kohtumisele on lubanud tulla ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes pole oma ametiaja jooksul veel Euroopasse jõudnud.

„Selle tippkohtumise põhitähelepanu on ilmselt sellel, et paljud NATO liidrid saavad esimest korda kohtuda Trumpiga. Kindlasti kerkib päevakorda NATO kulude jaotamise ja ühise koorma kandmise teema, kus Eesti toetab Walesi tippkohtumisel võetud kohustuste järgimist,” lausus kaitseminister Margus Tsahkna, viidates liimesriikide kokkuleppele panustada kaitsekulutustele 2% SKT-st.

Trump on varem Euroopa liitlastesse kriitiliselt suhtunud, sest 28 liikmesriigist on ainult viis suutnud endale võetud kohustusi täita.

- PISITEKST -
● Kui missioon muutub õhukaitse operatsiooniks, oleksid lennukitel suuremad volitused vaenulikke aktsioone teinud õhusõidukeid alla lasta.
● On vaja, et NATO kontrolliks ka merd, sest Baltimaad on poolsaar, mida ühendab Lääne-Euroopaga ainult kitsas Suwałki koridor.