http://www.bbc.com/news/world-europe-40078183
Usun,et selline areng Euroopa poliitikas sobib rohkem siia,kui artikkel 5 juurde.
Niisiis läksid asjad lõhki G7 kohtumisel,kui Merkel avalikult tunnistab,et enam ei saa kindel olla ei UK ja USA peale.
Meenutagem,et NATO loodi kolmel põhjusel.Esiteks selleks,et ära hoida NSVLiidu mõjusfääri laienemist,teiseks,et kammitseda sakslasi(eelkõige oli see brittide ja prantslaste rahustamiseks) ning kolmandaks ja kõige peamiseks põhjuseks minu isikliku arvamuse järgi oli vajadus kaitsta USA majandushuve(meenutagem,et tollel hetkel oli Euroopa rusudes ning USA pumpas Marshalli plaani alusel dollareid Euroopasse).
Kõik nagu toimis,kui oli kenasti olemas Raudne eesriie.
Siis aga marineeris NSVLiit ennast pankrotti,me ei olnud veel vabad ja ka EL asemel oli veel Euroopa Majandusühendus aga esimene pragu tekkis juba siis.Paljud kaasfoorumlased ei ole minu sõnadega võib olla nõus aga vaadates vihjeid sellest,millised jutud tollal toimusid Gorbatšovi meeskonna ja läänesakslaste vahel(ok,osalejad ei olnud küll ministrid aga küllalt lähedal võimule,eelkõige puudutab see NSVLiitu.Läänesakslaste osalejate valik kattis nii konservatiive,kui sotse.Jällegi need ei olnud ministrid aga poliitilises püramiidis osalejad),brittide mured(Teacher oli katekooriliselt alguses vastu Saksamaa ühendamisele,paradoks aga selle vastuseisu murdmiseks tuli Kohlil teha oi oi,kui palju tööd.) ja samad mured Saksamaa võimalikust tõusust prantslaste poolt(Mitterandi esmane reaktsioon tagatubades oli sama,mis Teacheril).Nõuka riigi lagunemist iseseisvateks riikideks ei soovimud tollal ka meie hetke suurim liitlane USA,meenutagem seda juttu ameerika diplomaatide suust,kes manitsesid mõistlikusele ja soovitasid meil mitte lagundada Nõuka riiki.Tuletan meelde siin ka meie nn.kuraatori rolli endale võtnud Soome tollast käitumist.
Aga rahva tahte vastu ei saanud tollased valitsejad ja Kohlile tuleb au anda,ta võttis parima kaardi sellest,mis oli hetkel laual.
Ja kaardil oli lubadus NSVLiidule,et nemad ei poolda NATO laienemist Ida-Euroopa riikidesse.Toonitan veel,siis ei olnud me veel iseseisvad ja meie,kui omariikluse ja NATO kanditaadi staatust isegi ei olnud tollal laual.
Sakslased lubasid minu arvamuse mõõda ka oluliselt kärpida oma sõjalist taset(eelkõige asi puudutas läänesakslasi),sest ühinenud Saksamaa sai ka Ida-Saksa relvastuse endale.See oli lubadus ma usun,millele pressisid kõik(prantslased,britid ja Gorbatšov).
Võtame siis vahekokkuvõtte,seisuga aasta 1990.
Nõuka riik oli nõus Saksamaa ühendamisega,mis likvideeris ühe kõige kuumema küsimuse Külma Sõja ajal.Meenutagem,et kaks korda oleks just lahutatud Saksamaa põhjustanud Kolmanda Maailmasõja.Esimest korda Lääne-Berliini blokaadi ajal ning teine kord Hruštsovi võimuletulekul,kui Lääne-Berliinis olevad Lääne sõjajõud vahtisid Nõuka sõjaväelasi läbi tankisihikute teineteist.
Britid ja prantslased said oma riikide poliitilistele liidritele küllalt selge märkmelehe,kus vähenevate relvajõududega Saksamaa ei suutnud enam olla nn.võimalik ohuallikas.
USA aga tolleks momendiks sai leevenduse eelarve osas,kus küllalt suur summa raha kulutati Lääne-Euroopas asuvale USA vägedele.Kõik oleks nagu moos aga siis kukkus Nõuka riik laiali ning suulised kokkulepped lendasid tasapisi kuradile.
NATO hakkas laienema ning rahvaste vaba tahet ise omale poliitikat määrata ei suutnud enam kammitseda ei Vene,briti,prantsuse ega saksa poliitikud.
Jõuame nüüd 90-nendate keskpaika,Saksamaa on meeletu suure probleemi ees,nimelt ühendamine on kulukam,kui osati arvata ning ilma majandusmuudatusteta asi ei vea välja.Majandusmuudatused toppavad aga eelkõige ametiühingute vastuseisu tõttu(meenutagem,et Saksamaa on ikka veel marga riik).Minu arusaamist mõõda on majanduse jaoks vaja kolme asja.A.korralikku rahandus,maksu ja tööjõupoliitikat,B.toodangule turgu ning C.ühtset majandusruumi,kus võimalikult vähe on probleeme tollide ja erinevate riikide majanduslike tõketega.
Tollel ajajärgul 1994-2001 olin ise tihedalt seotud sakslastega ning nägin kuidas väga kiirelt asi hakkas neil jooksma,kui konservatiivid ja sotsid saavutasid kokkuleppe tööjõupoliitika ning maksupoliitika osas.See nelja rõnga mees ja hetkel Gaspromi nõukogus istuv Schoeder(vabandan,kui nime natuke valesti kirjutan) oli tegelikult see,kes muudatused tegi,mille tõttu ka jäi tema kansleri aeg lühikeseks(valijatele ei meeldi ebapolulaarseid otsuseid teinud valitsejad).Sakslased olid ka tugevalt euro taga ja kaubandusruumi avamise propageerijad.
Võimalik,et asi oleks Euroopa Majandusühenduse poolt jäänud toppama ja ei olekski tekkinud EL-i ega Maasthriti leppeid(jälle vabandan,kui kirjutan linna nime valesti) aga britid valisid tollal endale juhiks Blairi ning viimane oli erinevalt konservatiividest ikka väga tugev EL-i loomise pooldaja.Ja miks,ma olen alati ütelnud,et tänapäeva poliitikas tuleb otsida alati raha.Ja tollel momendil saavutas Blair selle,mida mitte keegi enne ei saavutanud brittide valitsejatest nimelt Londoni City sai endale usakate rahaliigutamise vahenduse Euroopa Majandusühendusse ja kohe kohe tekkivasse EL-i.
Seega oli 90-nedate keskel tekkinud olukord,mida ei olnud veel 4-5 aastat tagasi.
Oma majanduspoliitikat muutev ühinenud Saksamaa,NATO tugeva julgeoleku tasapisi hääbumine,täiesti nõrk Venemaa,USA soov eemalduda Euroopast,eelkõige selleks,et vähendada sellest endale põhjustatud koormust.Tollele momendil ei olnud veel ei Al Quaidat,Tsetseeni sõdasid(mis kohe kohe hakkasi),hetkel meil majanduslikult teiseks tõusnud Hiinat ja Venemaa soovi taastada Tsaari-Venemaa piire eesotsas imperaator Putin Esimesega.
Ja uuenevast olukorrast sai eelkõige Euroopas kasu Saksamaa ja britid.Prantslased aga ei suutnud ja ei ole seda siiani suutnud murda ametiühingute vastuseisude tõttu oma vananenud majandus ja maksupoliitikat.
Ning nüüd hakkas tasapisi see pragu,mis oli põhjustatud eelkõige emotsoonide pinnal Saksamaade ühendamise ajal(meenutan Teacheri,brittide-prantslaste umbusku) vaikselt kärisema,sest Saksamaa erinevalt teistest nn.vanadest tööstusriikidest sai oma mootori üllatavalt hästi käima.Ametiühingute protestid vaikselt taandusid,konservatiivid tulid Merkeli juhtimisel võimule,turud järjest laienesid.
Küll aga huvitav on see,et sakslased tegid samamoodi a la mõisa kõis las lohiseb julgeolekuliselt,samas,kui majanduse poole poolt vaadates peaksid viimased just oma investeeringute kaitseks rohkem panustama.AGA SIIN MA SPEKULEERIN.See suusõnaline kokkulepe,et,nad ei hakka taastama sõjalisi võimekusi tollel momendil,kuni siiani,ikkagi kehtis.Vastutasuks lubati lahkelt oma raha liigutada Londoni City kaudu USA-sse ja tagasi.Justkui nagu 50-50 olukord,meie vähese sõjalise võimekuse kompenseerimiseks said Londoni ja USA pangad teenida head raha EL-i majandusest.
Nii kestis asi enam vähem minu hinnangul aastani 2005-2006,tollal töötasin ma paar aastat Iirimaal ja kohtusin ükskord pubi laua taga Galways ühe ameeriklasega.Mees oli merejalaväe kapten ning saanud teada,et olen Eestist tuli isiklikult mind tänama meie poiste hea teenistuse eest.Ja muidugi jätkus meil juttu ka kauemaks aga põhiline oli see,et mees oli väga murelik USA võimaliku majanduskollapsi ees.Ja see oli aastal 2005,kus muru oli rohelisem nii Eestis,kui ka Iirimaal.Mingi lõtk oli tekkinud süsteemi ja see lõtk oli tekkinud kahest asjast,esiteks tobe sissetung Iraaki ning hoopis selle eelistamine Afganistanile,mis hakkas roostetama USA ja EL juhtriike omavahelisi suhteid(meenutagem,et kuigi käivitati NATO-s paragraf 5,siis väga veendunult olid Iraagi vastu nii sakslased,kui prantslased).Ma ei imestaks,et Bushi otsus lubada Baltikum ja endine Ida-Euroopa NATO-sse just seotud sooviga saada endale seal laua taga rohkem poolthääli,mis aitaks neid kahte kammitseda.
Lõppude lõpuks aga see majanduseksperiment,mille juured ulatusid Reagani ja Teacheri aega,kus eelistati täieliku vabamajandus ideoloogiat ning pankade eelistamise teooriat, sõitis vastu müüri aastal 2008.Pauk oli selline mida me kõik siiani tunnetame.Ja paradoksaalselt otsustas Putja seda momenti ära kasutada.Prooviks võeti ette Gruusia,mis tuleb tunnistada tal kukkus nii ja naa välja.Siseriiklikult muidugi sai tugeva toetuse ning see avas talle ka NATO struktuuride tegeliku seisukorra ning Lääne riikide väga suured huvide kokkupõrked millede peale ta ka kõvasti mängib.
Saksamaa-riik kellest suuresti sõltub järgmise kümmnendi Euroopa julgeolekuarhitektuur.
Minu jaoks on probleemne alati olnud Saksamaa välispoliitika.Olen nende suhtes väga umbusklik,võimalik,et see on mul ka geenides,sest meie esivanemad kaotasid Saksa Ordule ja pidid 700 aastat neid kummardama.Võimalik,et ka kogu see kahe maailmasõja segadus ja soov kehtestada saksa rass Euroopas ülimuslikuks.
Ka on ise sakslased tunnistanud,et nende nõrgeim ala on välispoliitika ja julgeolekupoliitika.Pigem on nad alati raha ja võimu tajudes soovinud teha Reichi teiste riikide arvelt,mille tõttu meiegi kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks ning ka tänu Hitleri-Stalini kokkuleppele ka oma lähedasi.
Mõttepunkt kaasfoorumlastele.Ajakirjas The Economist oli artikkel sellest,kus Saksa poliitiline ja ärieliit avameelselt arutles Saksamaa tuumarelva vajaduse üle.Selliseid asju ei arutata niisama,naljaks klaasi õlle taga.Ilma tuumarelvata ei ole sa keegi,isegi,kui pangas raha nii,et uksest välja voolab.Järelikult tajutakse selle vajadust.Minu küsimus on,kas relva tulekuga muutub Saksa poliitika selliseks nagu oli Hitleri Saksamaal või selliseks,mis hoiab Euroopa ühtse?
Britid-nad on alati käitunud impeeriumina aga viimased 30-40 aastat on see nagu must komõõdia,mulle meeldib Monty Python,nende naljad eelmise sajandi 60-70 aastatest iseloomustavad senini minu meelest briti mõtlemist.Kuigi impeerium on ammu kadunud,isegi ütleks,et maksab väga vingelt kätte.Vaadake seda muslem-toslem tänavapilti,segamini hindude ja muude rahvustega.Ja omapäraselt on briti valge valija rohkem vastu Ida-Euroopa valgele kodanikule,lausa peab neid hädaohuks oma eksistensile,mitte aga neid samu moslem-toslemeid,kes inimesi kord bussides metroodes õhku lasevad,siis nugadega ründavad ja lapsi tapavad.Mina nimetaks seda valge rassi salgamiseks ja oma mugavustunde pikendamiseks pubi õlleklaasi taga.Kergem on süüdistada omadega toime tulevat Ida-Euroopat,kui rääkida oma tegelikku seisu immigratsiooniga.Ja siis veel see a la,vot Victoria aeg oli see õige aeg.Selline mineviku taga nutmine ja oma tegelike probleemide salgamine viib aga selle viimasegi,United Kingdomi kaardilt.Ei ole see Iirimaa taasühinemise soov ja šotlaste iseseisvus kuskile kadunud.
Prantslased-Juhul,kui Macron tahab minna ajalukku,siis peab ta murdma ametiühingud sarnasel viisil nagu tegi seda Saksamaa 90-ndate keskel,kus enam jäme ots ei olnud streikidel vaid kokkulepetel.Juhul,kui ta seda teeb ning suudab käivitada effektiivsuse,siis au talle.Veel suurem au,kui ta suudab panna välispoliitilise tulevikuvisiooni paika kolme suure piirkonnaga,nn.Lõunaga(prantslased,hispaanlased,portukaalased,kreeklased),põhjaga(sakslased,belglased,hollandlased,austerlased,taanlased,rootslased,soomlased) ja idaga(tsehhid,slovakid,bulgaarlased,rumeenlased,Balkan,poolakad ja Baltikum).Kui ta oskab nende kolme grupi soovid ja olud ära hinnata.Eemaldada terad sõkaldest,siis on uuendatud EL lootust,mis annab ka võimaluse suuremaks kaitsekoostööks.
USA-tahame või ei aga sellega peab arvestama,et USA on otsustanud jäädavalt Euroopa maha kanda.Siin kahtepidi arusaamist mul ei ole.Jah ta teeb seda järk järgult aga igal asjal on oma hind.Kui me tahame,et USA panustaks sama moodi Euroopa julgeolekusse,siis isegi see 2 prossa ei kata vajadusi.USA maksab ikka veel peale.Siis peaks tagasi tulema eelmise sajandi stiil aastate vahemikus a la 1950-1990.Aga seda ei tule,sest majandusmootori süda Euroopas Saksamaa ei soovi enam USA poolset dirigeerimist maailmamajanduses.Raha härrased on see,mis ajab ka suured sõbrad ja kauaaegsed tuttavad tülli,omal nahal olen tundnud.Sama kehtib ka riikide vahel.Ja Saksamaa majandusel on väga suur eelis USA majanduse ees,effektiivsus.Usakad on lahendanud selle siiani igasugu NAFTA-ade a muude lepetega,mistõttu tehased on sealt jalga lasknud ja inimesed tööta.See enam ei tööta ja fakt isolatsionismist kui järgmisest suunast sealses poliitikas on fakt.Mingil momendil ollakse muidugi fakti ees,et tuleb ka teha a la Saksamaad oma majandusega aga mitte mängida bõrsil ja treida vanas rasvas bensiiniõgardeid SUV-sid.Aga see on teine teema ja sinnani peab veel see valija elama ja otsustama.
Venemaa-paradoksaalselt saeb Putja seda oksa,kus istub.Ka Venemaa probleem on effektiivsus ning seda juba viimased 200 aastat.Nagu tavaliselt lahendatakse see probleem uute alade vallutamisega,a la sõõme sinu supikausi enne tühjaks ja siis alles minu.Aga ajalugu on näidanud,et selline käitumine viib alati tupikuni.Viis Tsaari-Venemaa,viis kommunistid ja viib ka putinlased.Meie mure on see,et järgmiseks supikausiks ei saa meie,sest ükskord juba teame,kuidas tühi supikauss meile maitseb.Tänu ukrainlaste vinskele vastupanule on hetke supikausi tühjaks ammutamine selline aeglane,kuigi proovitakse igasugu lusikaid.Mõjuagente USA poliitikute seas,supilusikate abilisi Euroopast,käikase lusikaabi lunimas Hiinast,jne aga ikkagi sõõmine vaevaline ja ukrainlased viskavad punast pipart ikka agarasti kaussi.
Vabandan kaasfoorumlaste ees pika kirjutise pärast aga lühikeselt enam selliseid asju nagu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja suurvõimude nähtavalt suuri hõõrumisi enam lühikese sõnumiga kirjeldada ei saa.