www.militaar.net

huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.

Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)

traatjalg kirjutas:See veneaja miinikollane ei olnud mitte miinikollane aga värvipulber e.tinamenning pauku tegi tõesti hästi ja majaseinale jäi aastateks tume tahmane laik.Laevatehases äkki värviti sellega midagi.

Kas sa mitte karbiidiga segi ei aja ?
Kui tinamenning oleks lõhkeaine poleks vene ajal ühtki santehnikut elavate kirjas.

Kapten Trumm kirjutas:Palju asju küttes panid paika materjalid, tehnoloogia ja muud võimalused.
Näiteks tänapäevaseid sõltumatuid soojusvahetiga soojasõlmi siis ei tuntud, põhimõtteliselt käis shitane trassivesi (torud olid ju mustast metallist) radikatest läbi. Seepärast tuli iga suvi küttesüsteemi pesta. Pesti happelahusega, õhk-vesi meetodil, suur kompressor üürgas päevad läbi ja muru oli sellst roostesogast must.

Mis materjalist soojatorustikke tehti toona läänes, ei tea. Siinsed soojatorud olid tavalised "mustad", st terastorud, mida keevitati kraavis elektroodiga kinni ja isoleeriti käsitsi. On üsna selge, et pärast jaanuaris rohi haljendas.

Vat siin on nüüd viga sees. Mustast metallist toru ei värvi veel vett mustaks, või õigemini must metall üksi ei tee seda. Mustaks värvivad vee seal leiduvate kõikvõimalike, ka lahustunud lisandite, esirinnas vaba hapnikuga, poolt tekitatud keemiliste reaktsioonide lõppsaadused.
Korralikus kinnises süsteemis ei ole selle asjaga suurt muret, reageerivad need lisandid oma reageerimised ära ja asi sellega lõpetatud. Mul on omal katla-akupaagi kontuur mustast torust ja vesi sees klaar kut kaevust.
Nood nõukaaegsed suured küttesüsteemid lekkisid nagu sõelad ja kogu aeg oli vaja värket vett juurde anda, aga seda ei jõudnud keegi puhastada.
Sestap käiski pidev värske vee toodud hapniku ja muude olluste reageerimine torustikuga ja ka omavahel. See oli pm. lõputu protsess. Nende reaktsioonide lõppsaaduseks on erinevad oksiidid, mis vee mustaks värvisid ja võimalusel settisid mudana erinevatesse kohtadesse.

retti kirjutas:

traatjalg kirjutas:See veneaja miinikollane ei olnud mitte miinikollane aga värvipulber e.tinamenning pauku tegi tõesti hästi ja majaseinale jäi aastateks tume tahmane laik.Laevatehases äkki värviti sellega midagi.

Kas sa mitte karbiidiga segi ei aja ?
Kui tinamenning oleks lõhkeaine poleks vene ajal ühtki santehnikut elavate kirjas.

Pliimennikule tuli ühete teist pulbrit (nimi toimetusele teada) sisse segada siis sai alles õige segu. Ümmargused graniitkivikesed ja isoleerpael käisid kah komplekti.

Tinamenningut kasutati seemnete töötluseks, et hallitus neid ei tapaks. Meil metsamajandis oli lukustatud kuuris teist üsna palju. Kord oli probleen, kui üks tarkpea läks puukastist pera labidaga välja taguma. Ennem oli labidaga seganud kaaliumväetist. Käis kena pauk ja mees sai korraliku ehmatuse. Kogused ei olnud suured, nii et paras õppetund.
Täpset keemiat/reaktsiooni selle juures ei oska seletada.

Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse, püksid olid muidugi ka sopaga koos aga sel "ajal" oligi normaalne, et laps ei saagi õuest tuppa tulla puhaste riietega. Oli see Karbiit või Garbiit, ma ei kuugelda. Kas seda kasutati kuidagi keevitamise juures ehitusel?

Hydrazine kirjutas:Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse, püksid olid muidugi ka sopaga koos aga sel "ajal" oligi normaalne, et laps ei saagi õust tuppa tulla puhaste riietega. Olisee Karbiit või Garbiit, ma ei kuugelda. Kas seda kasutati kuidagi keevitamise juures ehitusel?

Kasutati keevitamisel atsetüleenigeneraatorites e. "karbiidipüttides".

mart2 kirjutas: Ennem õppust tutvustati meile tegevust ja nii öeldi - 10-tonnone pomm (lõhkeaine kogust ei täpsustatud ). Olevat betoonkestaga, sest nii sai rohkem lõhkeainet panna ja sõja ajal oli kasutatud raudteesõlmede purustamiseks. Usun, et kaal võis olla "ümardatud" ja sellest mulle hetkel piisas.

Betoonkestaga - siis oli ikka FAB5000
http://www.airwar.ru/weapon/ab/fab5000.html
Ümardati ülespoole väikese liiaga.

FAB9000 oli teraskestaga.

Teisalt - tänu betoonkestale oli lõhkeainet kogunisti 3200 kg (pomm ise tegelikult 5400 kg) ja see polnud puhas trotüül vaid trotüüli, heksogeeni ja alumiiniumi segu. Pauku tegi küll ja veel.

Ja kaks sellist pommi pillati omal ajal nii Helsinkile kui Tallinnale. Mitte FAB2000.

Kriku kirjutas:See ei olnud lihtsalt pauk, see oli nõukogude pauk!

Kõige rahumeelsem pauk maailmas!

Hydrazine kirjutas:Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse...

Oh, me tegime poistega ikka palju äkilisemat pauku karbiidiga. Selleks oli vaja šampanjapudelit, korki ja seda traati, mis šampanjal korki paigal hoidis ja mis avamisel lahti keerati. Pool pudelit vett, siis toppisime sinna paberit niipalju, et veepind oli täiesti kaetud ning sinna peale siis ettevaatlikult karbiidi. Paber ei lasknud karbiidil kohe veega reageerima hakata. Kork peale ja traadiga kõvasti kinni. No ja siis loksutasid pudelit kõvasti, et kõik seguneks, pudel käest maha ja jooksu. Mõne aja pärast käis igavene latakas, kui pudeli puruks lõi! Eh, olid ajad... ja meie nii noored ja lollid...

Meie saime "pauku" teha niimoodi , et ärisime sõdurite käest lõhkepakette sellise valuuta vastu nagu sametpaber . Need vist kasutasid seda oma demblialbumites vms.

Kõige kõvem oli muidugi uusaasta ilutulestik, mis ilma rahuarmastavate NSVL relvajõududeta oleks vist olemata. Eriti kõvad olid need vile ja langevarjuga puhased raketid, millega tuumasaasta eest hoiatatakse

Pisikesed süsihappegaasi balloonid selle sifoonpudeli jaoks - tühjad siis. Tuletikkudel koos tikuotsaga väävel otsast kääridega ära, balloon täis, paraja torujupi sisse, tikuga tagant "süüde" ja lendas kui rakett. Puhast tikuväävlit ei tohtinud panna, siis plahvatas, seepärast need tikuotsad koos puuga.

retti kirjutas:

huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.

Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)

Tõenäoliselt mitte ainult. Need kogused olid ikka ainult kasvuhoonete suitsutamise jaoks vast liiga suured, mis toodi. Vagunite kaupa.

AndresTy kirjutas:

retti kirjutas:

huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.

Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)

Tõenäoliselt mitte ainult. Need kogused olid ikka ainult kasvuhoonete suitsutamise jaoks vast liiga suured, mis toodi. Vagunite kaupa.

Toodeti väävelhapet fosforväetiste tootmise jaoks. Käisin ka korjamas.

https://www.harjuelu.ee/kas-fosforiit-on-eesti-nokia/