"Tankid EKV-le"

[vk1]

täpseid numbreid ei oska öelda, ei saa palka eesti riigilt ja siis vast ei tohiks neid numbreid avaldada.

siiski, mõned numbrid
oletame, et oleksime soome -hollandi diilist vahelt lõiganud 44 tanki, umbes 2 milj. eur tk. (siia tuleb veel moderniseerimine, hooldus, KMW onude külaskäigud, moonahanked (1 noolmürsk 3000 eur., lahingkomplekt 40 mürskux44 tanki x laovarud, jne., jne.)

sakslastel oli õppekompanii kvartalikulud olid 50000 euri kuus (asjad mis tankid katki tegid õppuste käigus ja tankide endi remondikulud) jne. jne.

tegelikult pole ma selle kõige vastu huvi tundma hakanud alles eile, juba 2008 küsisin tankneti nimelises foorumis samad küsimused
http://www.tank-net.com/forums/index.ph ... opic=25526

siin on nii sakslaste kui soomlaste kogemusi

[nokkloom]

50k € kuus on EKV eelarves nohu, kui niigi palju. Ma loodan, et sa unustasid vähemalt ühe nulli ära ikka .

[vk1]

eeee... see oli ainult see katkisõidetud laternapostide-äärekivide-teede + masinate endi suunatuled jms. ´´remondifond´´, muu eelarve oli eraldi

oleksin pidanud täpsemalt sõnastama

[Leo]

Sattusin hiljuti lehitsema Soome reservistide ajalehe "Reserviläinen" vanemat numbrit. Seal oli 2 huvitavat artiklit, esimeses kirjutati Soome KJ uute Leo 2 A6 ostust ja teises kirjutati Karjalan Brigaadis Vekarajärvel toimuvat CV90 IFV meeskonna eriala kursusest. Aastas voetakse teenima 1 ryhm voitlejaid, kellest koolitatakse 4 lahingumasina meeskonnad, konkreeltselt igasse masinasse 3 voitlejat ja konealuses aastakäigus teenis 13 voitlejat. Teenistus kestis 1 a ja koik oppisid täitma koiki ylesandeid masina sees. Teenistuse algus oli SBK ja sellele järgnes erialakursus ja teiste erialadega tutvumise kursus ning masinaga harjumise kursus koigepealt klassiruumis ja simulaatoris ning seejärel masina enda peal. Teenistuse viimased kuud kulusid koos 6 kuu soomusgrenaderidega, kes siis moodustasid masina dessandi peale seda, kui nende endi SBK oli läbitud. Sellele erialale eelistati ajateenijaid, kellel mehaaniku paberid kutsekoolist, kuid voeti ka ilma, kandidaate oli murdu igal aastal sest vähesed saavad Soome KJs soomuseluka peal soita. Enamik masina hooldust opetati ka meeskonnale selgeks. Sellest artiklist saime teada, et 100 CV kohta opetatakse Soome KJs aastas välja 2 ryhma meeskondi ehk nii u 8 masina jagu, sest minu teada on Soomes 2 brigaadi, kus CV koolitatakse. Ylejäänud masinad seisavad siis konserveerituna ja voetakse välja ainult kordusoppuste ajaks. Ei kipu roostetama, kui regulaarselt hooldada. Aastas läbisoit 300 km kanti, enamik harjutustest on klassiruumis simulaatoriga.

Tankinetti lugedes jäi mulle silma, et seal olid ka soomlased palju sona votnud. Kui laskemoona hindadest juttu oli, siis mainiti, et kaasaegne noolmyrsk volframkarbiidist noolega suurusjärgus 3000 € ja sama lennukaarega harjutuslaeng 700 €. Kusagilt olen lugenud, et jänkide kasutatavad vaesustatud uraanist noolega laengud maksavad suurusjärgus 10000 USD lasust ja neid on hiljuti saadetud tuhandeid laskusid lammutamisele, sest uued ja paremad on peale tulnud. See on natuke kummaline asi. Miks neid kallist uraanist häid noolmyrskusid liitlastele ei antud, ei ole ju voimalik, et uraan on hapuks läinud ja seda ei saa kasutada, pigem oligi asi selles, et heitelaengud, mis on suhteliselt odavad, on vananemas ja oigete tingimustega laopinda oli loetud meetrid saada.

Oletan, et enamik volframkarbiidist noolmyrsu kasutajaid kasutavad seda peamiselt sellepärast, et 10000 $ lasust on jube kallis vorreldes 3000 € hinnaga, isegi siis, kui uraan on parema läbistavusega ja tekitab terast läbides meeskonnaruumis huvitava syyte-efekti. Soome tankibrigaadist öeldi näiteks eelarvet kommenteerides, et suurema eelarvega saavad ka tankistid rohkem peakaliibrit lasta. Tegelikult sooritatakse tankistide väljaoppe käigus monikymmend lasku ja nendest enamik on harjutusmoon, sellega hoitakse ka tanki pearelva, mille amortisatsioon on laskemoona suure algkiiruse tottu märkimisväärne.

[Kapten Trumm]

kaasaegne noolmyrsk volframkarbiidist noolega suurusjärgus 3000 € ja sama lennukaarega harjutuslaeng 700 €.

See lahingumürsk on samas hinnaklassis, mis KV ise ütles Milani raketi hinnaks (oli mingi kõmu tekitanud demolaskmine kõrgematele ametnikele).
Ses mõttes, et nothing special.

[Leo]

Soome sõjandusajakiri Suomen Sotilas on oma uues numbris 8/2015 avaldanud pika artikli tankide kui relvaliigi arengust. Kahjuks ei leia seda teksti internetist, kuid lühidalt kokku võetuna on areng jõudnud omamoodi tupikusse. Praegu kasutusel olevate lahingtankide veermikud ja tehnilised lahendused on loodud sügava külma sõja tingimustes, kus tank oli peamiselt sõjaliste läbimurrete ja teiste tankide läbimurrete takistamiseks. Seega on soomusega eriti hästi kaitstud tanki torni esimene sektor, kuhu kõige tõenälisemalt tabab teise tanki mürsk või TT-rakett. TT-relvade arenguga on jõutud piirini, kus soomust lisaks enam panna ei ole võimalik, sest tanki veermiku kandevõime piir on juba saavutatud, samuti on TT-raketid palju rohkem levinud ja väikese intensiivsusega sõdades võib TT-lask või rakett tabada ükskõik millisest suunast ning tankide tagaosa ning mootoriruum on soomustatud nii nõrgalt, et isegi Rootsi CV9040 kahuri soomustläbistav mürsk läbistab selle kuni 1500 m kauguselt. Seega eelistatakse aktiivsoomust, kuid siingi ei ole peale juutide Trophy eriti midagi muud massilisse kasutusse jõudnud. Seega on tankist järjest keerulisem olla, samas on muude üksuste võimalused tankide hävitamiseks oluliselt paranenud, kuid tanki vaatlusseadmed on ehitatud teise tanki või vastavate mõõtmetega soomukite leidmiseks ja hoolikalt varjunud jalaväelast või TT-relva meeskonda on raske avastada.

[HotelVictor]

Miks neid kallist uraanist häid noolmyrskusid liitlastele ei antud, ei ole ju voimalik, et uraan on hapuks läinud ja seda ei saa kasutada, pigem oligi asi selles, et heitelaengud, mis on suhteliselt odavad, on vananemas ja oigete tingimustega laopinda oli loetud meetrid saada.

Olen seda teemat pulbermetallurgias uurinud, DU on keemiliselt väga reaktiivne ja korrudeerub agressiivselt põhjustades korrosioonpinge mõranemist (Stress corrosion cracking, SCC). See on ilmselt ka üks põhjustest, miks neid "ümbersulatati". Riigist välja nad minuteada relvakvaliteediga (weapons grade) DU'd üldse ei tarnigi, ka mitte liitlastele.

Hetkel kasutuses olevad W-Ni-Co sulamist KE mürsud on efektiivsuselt vägagi DU-0,75Ti kandadele astumas. Eurooplastele hästi ei sobi ka DU toksilisus käitlemisel ja kardetakse ka kiiritusohtu. W-Ni-Co ja selle teisendid on selles mõttes täiesti ohutud.

[Leo]

Sellisel juhul on täiesti selge, miks jänkid neid teistele anda ei taha ja paljud riigid ilmselt ei soovi ka, kui odavam noolmürsk teeb pea-aegu sama töö ära ja ei ole vaja radioaktiivse materjaliga mässata.

[kaugeltuuriv]

http://nua.in.ua/novosti/ukraina/sau-na ... na-shutku/
Et siis poolakad(Stalowa Wola) ja Ukraina(Harkov) on pannud seljad kokku ja kirjutanud alla lepingu iseliikuva suurtüki ja jalaväe soomusmasina,mis kannaks 120 mm. miinipildujat,ehitamiseks.
Esimese puhul kasutataks Oploti põhja,koos konstrueeritakse torn,tundub,et see saab olema poolakate töö(pakun,et vahest mootor tuleb samuti läänest aga võib mitte).
Jalaväe soomusmasina,koos miinipilduja torniga tehakse samas skeemis.Aluseks siis lahingutes hästi ennast näidanud BTR 4,poolakad vist teevad torniosa.Ju neil kogemused selle SISU transportööriga olemas ja nende tornidega.Mõtlen ka,et mootor võib tulla läänest,eelkõige selle pärast,et suuremaks ostjaks vist võib saada Poola,tänu oma ümberrelvastusprogrammile ja hetkel neil masinad enamus lääne südametega.Välja arvatud need enda toodetud T-72 modifikatsioonid.
Iseliikuvaid vahest läheb isegi Ukrainale vaja,kui see tehakse kaliibrile 155mm. ja suurema laskekauguse ning moonaga,siis oleks Ukrainal mõte lahingukaotuste ja hapuks läinud konserveeritud mudelite asemel võtta relvastusse uuemad torud.Uuest aastast hakatakse seda skeemi tegema näiteks Oplotiga,kus dekonserveerimist pidavat vähemaks jääma,suuremat rõhku hakatakse panema Oplotide tootmisele armeele.
Kindlasti otsivad poolakad turgu ka Kesk-Euroopa riikides ja miks mitte ka vahest Eestil huvi tunda.Kui asi läheb käima,siis pakun,et mudelid võivad katsetusküpseks saada üsna ruttu.Põhiline asi,alusvankrid ju toimivad.Ja näiteks liikursuurtükk võib olla küllaltki konkurentsivõimeline hinnas(mõtlen siin uut tehnikat) võrreldes Saksa või USA torudega.

[HeiniR]

Poolakad "tuunivad" oma Leo2A4-d.
http://www.armyrecognition.com/december ... 12151.html

[tommy]

Poolakad "tuunivad" oma Leo2A4-d.

128 masinat 622 mln.USD eest..

[Lemet]

On selle 622 miljoni USD kohta viidet ka?

[tommy]

http://wyborcza.biz/biznes/1,100896,194 ... rects=true

[Lemet]

Siis ikka kuskil 570 miljonit...zloti kurss on 4,2 eurosse ja Euroopa keskpanga kurss dollarisse on 1,09...

[Leo]

Päris karm hind tankide tuunimisel, 4,45 miljonit dollarit ühe tanki kohta. Seda vaadates tundub soomlaste 100 Leo 2A6 200 miljoniga kui mitte sajandi siis vähemalt dekaadi diilina. Sakslased on kõvad ärimehed. Kõigepealt tankide müük ppisikese hinnaga ja siis võetakse kasum moderniseerimise käigus välja