www.militaar.net

Ma olen aru saanud, et BVR võitlus toimub enam-vähem nii, et raketid lastakse võimalikult varakult välja (et vastane ei jõuaks enda rakette välja lasta) ja siis ise pööratakse kähku ringi. F-35 eeliseks selles olukorras on võrgupõhine lähenemine, mis võimaldab toetavatel lennukitel vahetada sihtmärgi kohta infot. Juba puht psühholoogiliselt on keeruline jääda vastast taga ajama, kui tead, et üsna pea lendavad vastu raketid. Väga palju sõltub rakettidest endist. Kuidas nad sihtmärki "näevad", kuidas nad manööverdavad jne. Selles vallas peaks lääne rakettidel olema mõningasi eeliseid.

Ei see nii lihtne kahjuks pole.
Tänase keskmise (ütleme siis AIM-120) raketi enda pardal oleva radari võime on päris pisike (nii nurk kui kaugus), kuna radar on selline alustassi suurune.
Sestap tuleb sihtmärki jälgida ja raketile sööta perioodiliselt andmeid sihtmärgi asukoha kohta.
Kui puuduvad muud sensorsüsteemid, siis seda teeb hävitaja enda ninas asuv radar ja sama radar pritsib raketile ka infot sihtmärgi viimase asukoha kohta. Neid signaale pritsib radar jällegi enda tööulatuses (ehk piiratud nurga all). Mis tähendab seda, et mõni aeg peale lasku tuleb ikkagi hoida lennuki nina sihtmärgile suunatud.
Näiteks F-16 puhul hakkab peale lasku HUD peal põlema sümbol A (Aiming), senikaua kui see põleb, ei või saa sihtmärki lahti lukustada ega ära pöörata.
Mingi hetk süttib selle asemel sümbol T (Tracking), mis tähendab, et raketi enda radar hakkas sihtmärki jälgima ning sa võid jalga lasta.
Ma pole praegu tähtedes kindel (äkki oli vastupidi), aga umbes nii see käib.

See kohene ringipööramine on võimalik siis, kui raketile pritsitakse infot mingist muust, integeeritud allikast ja lennuk on ainult kandur. Sest paraku, F-35 pardal ei muutu see alustassi suurune AIM-120 radar suuremaks (radari töökaugus on sõltuv suurusest) ja F-35 radar lennuki selja taga asuvat märki (kui oled ringi keeranud) jälgida ei suuda. Kui aga puuduvad andmed sihtmärgi asukoha kohta, pole ka raketile midagi saata.

Ilma "midcourse update" faasita on AIM-120 praktiline kaugus kaunis pisike.

Lihtsalt AIM-120 paremus näiteks vene R-27 rakettide ees seisneb selles, et vene rakettide kasutamiseks peab sihtmärki kuni tabamuseni valgustama oma radariga, sest need lendavad ju sinu radari peegelduse suunas. Nagu sa ära keerad (radar lubab lennukil teatud ulatuses liikuda, sihtmärki silmist kaotamata), siis kaob ka peegeldus sihtmärgilt ja raketil pole kuskile lennata. AIM-120 kasutaja saab lihtsalt varem ära keerata (kuid see ei toimu kohe peale lasku) ja on vaba manööverdama. Venelased kasutavad ka keskmaa soojustundlikke rakette (erinevalt läänest), kuid need on mõeldud peaasjalikult suure soojusfooniga märkide vastu kasutamiseks (luurelennukid, pommitajad).

See oli jah äärmiselt lihtsustatud kirjeldus minu poolt. Pidasin pigem seda silmas, et ei jääda peale esimeste rakettide laskmist pikemalt vastaseid ootama (nagu varemalt naljakalt kirjeldatud "ussikese tegemine" ). Kuigi vastase tõrjeks (mitte tingimata alla laskmiseks) kasutatakse küll mingit juhtimisvaba režiimi, mis lukustab raketi esimese ettejuhtuva asja peale. Tavaliselt muidugi tuleb laks sealt, kust seda ei oodata, seega võimalusi tõrjeks on kaunis vähe.


Viitan igaksjuhuks sellele postitusele, millele algselt vastuse trükkisin:

kremli trolli jutt postimehes :

Kui f-35 tuleb vastu ja laseb 150 km pealt välja kaugmaa raketi , siis rakett algul liigub sinna punkti kuhu on ta arvestatud ja seda ilma radaritta. Kui su-35 näeb juba 300 km enne , et ees on vastu tulev radar ja vöib oodata raketi rünnakut , pöörab lihtsalt kursit , hoiab maad ligi , teeb ussikest , välja lastud rakett aga jöudes punkti kus lülitab raketi radar , avastab , et ei olegi mingit lennukit . Selleks hetkeks on jöudnud ka f-35 punkti kus ta on su-35 radarile nähtav. Ussikest teghes peelib su-35 f-35 välja ja algabki lähivöitlus.

Kui su-35 näeb juba 300 km enne , et ees on vastu tulev radar ja vöib oodata raketi rünnakut , pöörab lihtsalt kursit , hoiab maad ligi , teeb ussikest , välja lastud rakett aga jöudes punkti kus lülitab raketi radar , avastab , et ei olegi mingit lennukit

No selline trollide tarkus põhineb ikka ühel asjal - AIM-120 materiaalosa olematul tundmisel. Raketti lihtsalt ei lasta suvalisse kohta, vaid sihtmärgi hoitakse kogu aeg sihikul ja vastavalt sihtmärgi liikumisele korrigeeritakse raketi lennusuunda, eesmärgiga juhatada rakett sihtmärgile piisavalt lähedale sihtmärgile, et ta oma alustassi suuruse radariga suudaks seda ise träkkida.

Täna võib olla leiutatud mingi peenem asi, et AIM-120 midcourse Update'i teeb mingi muu asi peale raketi lasknud lennuki radari. See eeldab sihtmärgi jälgimist mingi muu radariga ja sealt raketile andmete söötmist. Siis võib tõesti olla võimalik, et peale lasku keerab hävitaja otsa ringi. Kui seda pole, siis tuleb laskval lennukil siiski mingi aeg sihtmärgi jälgida ja põhimõtteliselt lennata vastasele "otse peale", vaevalt siin ka F-35 mingi erand on.

Kapten Trumm kirjutas:Täna võib olla leiutatud mingi peenem asi, et AIM-120 midcourse Update'i teeb mingi muu asi peale raketi lasknud lennuki radari. See eeldab sihtmärgi jälgimist mingi muu radariga ja sealt raketile andmete söötmist. Siis võib tõesti olla võimalik, et peale lasku keerab hävitaja otsa ringi. Kui seda pole, siis tuleb laskval lennukil siiski mingi aeg sihtmärgi jälgida ja põhimõtteliselt lennata vastasele "otse peale", vaevalt siin ka F-35 mingi erand on.

Enamvähem nii see peaks käima.

Lisan aga, et üks suurim edasiminek, mida on viimased 15 aastat lihvitud (näiteks ka Eurofighter'il) on AIM-120 raketi üleandmine lennu ajal. Viimaste mudelite puhul (AIM-120C5, C7 ning D) on see üsna tavaline. F-35'l oli vastavaid katseid (nii kahe F-35 kui ka ühe F-16 ja F-35 vahel) mainitud muide ka viimases DOT&E raportis. Üleandmine ei ole tegelt kõige korrektsem termin, sest info võib algusest saadik tulla mujalt ning väljatulistav lennuk ei pruugi radarit üldse sisse lülitadagi. Näiteks Eurofighteritega tehti täpselt selline test juba 31. märtsil 2009 (viide on ära koristatud kuid wikis artiklist leitav otsides "On 31 March 2009" ).

Sihtmärgi suunamine teiselt lennukilt, võimaldab antud olukorras natukene dünaamiliselmalt käituda. Näiteks hea radari korral võib sihtiv lennuk olla sihtmärgist hoopis oluliselt kaugemal, kui raketti välja tulistav lennuk.
Kui nii mid-course-update'iks kui ka sihtmärgi jälgimiseks kasutatakse LPI AESA radarit, ei pruugi sihtija avastamine üldse olla nii kerge kui tundub (soovitan lugeda viidatud wiki LPI lõiku). Kõik sõltub sihtmärgi enda radariristlõikest.

Erinevalt tavaradarist on AESA väljundvõimsus ning sagedus kiiresti ning väga suures vahemikus muudetavad. Kui koos raketiga antakse üle ka sihtmärgi hetke-asukoht ning suund, võib seda algusest saadik sihtida suhteliselt nõrga radarikiirega (täpselt nii tugevaga kui vaja). Raketile infot jagavat kiirt aga ei pruugi sihtmärk üldse tuvastada, kuna see ei on äärmiselt fokuseeritud ning ei pruugi olla suunatud sihtmärgi poole (tuletame meelde, et sihtija ei ole raketi välja tulistaja).

Kui arvestada ka LPI radari muude trikkidega, on: teadmata suunast, teadmata kauguselt, hüpleva sageduse ja varieeruva impulsi-pikkuse (ja seetõttu ka võimsusega) radarisignaali avastamine muu raadioeetri müra seest tegelikult üllatavalt raske. Klassikalised RWR (Radar Warning Reciever) vahendid on uute AESAde vastu sisuliselt kasutud, ning uutel RWRide on vaja palju rohkem nii antenne kui ka protsessori-võimsust kulutada, et seda signaali välja filtreerimida. Ka siis kui selline "pahalane" tuvastatkse on kordades raskem aru saada, kust see signaal tuleb.

Kõik eelnev on arvatavasti ka üks põhjus, miks aetakse radariristlõike vähendamist nii kõvasti taga isegi 4. generatsiooni lennukitel. Sellest võib sõltuda, kas sihtija üldse avastatkse, rääkimata sellest, et kust suunast sihitakse. Samuti seda miks nui-neljaks LPI-AESA radareid igale hävitajale paigaldada üritatakse.

Meeldetuletuseks taaspositan animatsiooni ühest F-35 radaritesti videost. AN/APG-81 suudab antud testis kolme sekundi jooksul peale sisselülitamist avastada 19 sihtmärki (mis on kuni 100 miili kaugusel, erinevatel kõrgustel) ning jälgida neist koos suunavektoriga vähemalt viiteteist. Pildilt on näha ka radari-impullside suunad (kahemõõtmeliselt küll) ja pikkused.

Milku dollari küsimus on, palju vastaspool on liigutanud aktiivsete A2A keskmaarakettidega. Süürias oli näha nii R-27 teadmata põhimõttega kui ka R-77'd.
Mõlemad on nõuka perioodi asjad. Kas ja mis on seal liikunud ja kas üldse liikunud, on suuresti saladus.

Etioopia-Eritrea madinates 2000ndate alguses osalesid vene 4 generatsiooni lennukid (MiG-29 ja Su-27) kui ka uued raketid (R-73 ja R-27).
Selles vähetuntud madinas läksid käiku riistad, mida polnud veel kasutatud.
Järeldus on, et kui R-73 on hea rakett ja läheb pihta, siis keskmaa R-27 osutus enamvähem Vietnami AIM-7 tasemel olevaks, hävitajad manööverdasid selle eest kergesti ära (rakett teeb 7G).
Olen kuulnud võrdlusi, et 20 kasutatud raketiga saadi 2 tabamust.

Seega, kui venelased pole salaja teinud mingeid über arenguid aktiivse keskmaaraketiga, siis on nende seis õhus kaunis lootusetu, isegi kui vastaspool 4gen masinatega piirdub.
Ka vahepeal räägitud aktiivne versioon R-27-st pole lahendus, sest seal on probleem relva suuruses ja manööverdusvõimes (on mõeldud rohkem õhukaitse ülesanneteks).

See küsimus on täna suuresti vastuseta.

Edit: olukirjeldus - võib olla ka tõsi

One uneventful incident occured when two Su-27s were intercepted over Eritrean airspace by four MiGs. The lead Su-27 was targeted by the MiGs which fired three R-27s head-on. The Lead evaded the missiles and then proceeded to engage all four MiGs by firing four R-27s in quick succession. The missiles missed and the MiGs left in a hurry.

Mulle meenutab natuke Vietnami - oli sihikul, vajutasin, rakett lendas kuskile...

Selline üritus täidaks mitut ülesannet. Näitaks Venemaale, et tegu on ikkagi NATO territooriumiga, kannaks sümboolset solidaarsuse kübet Baltikumi (Trumpi ajastul on iga selline žest oluline) ning teeb ka lennukile veits PRi võimalike ostjate seas. Selline win-win värk.

Oleks tõsiselt hea uudis.

Lemet kirjutas:Oleks tõsiselt hea uudis.

Tõepoolest väga tore uudis, kui tõsi

Ei saa aga märkimata jätta, et USAF ise teatab selle lähetuse käigus lennukite saabumisest (kuhuiganes siis, k.a. Inglismaale) alles nende maandumisel, nii et kes iganes see idikas oli kes selle meediale lekitas ...

Oeh, kui see nüüd tõeks osutub jääb seda ikkagi varjutama meie olematu OPSEC oskus

Igal juhul on vene sait uudise üles korjanud...

https://topwar.ru/114249-v-estoniyu-vyletayut-f-35.html

Äkki saabusid? Ca 13:31 kahtlane mürin Keila kohal.

Hm, just lendas üks sarnane meil Keilas üle maja...

Kas ongi juba kohal?

Delfi näitab neid praegu tiirlemas Ämari kohal.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77999044

Postimees kajastab ja ajab samas jama:
http://www.postimees.ee/4091029/pildid- ... -havitajad

Ämaris maandusid USA ajaloo kalleimad viienda põlvkonna F-35 hävitajad

Minu teada on F-22 kallimad.

Muidu oleks huvitav teada, kas soomlased ka tulid/tulevad uudistama? Neile ju igati hea võimalus näha masinaid missiooni täitmas.

nähtud-kuuldud. miskipärast arvasin, et uued asjad on vaiksemad, aga tegid üsna valju häält.