www.militaar.net

Uutel tuunitud negevitel kipub tekkima üks fataalne viga, nimelt kipub murduma raami küljest üks peenike liist. Mis küll otseselt laskmist ei sega ,aga parandada tundub ka keeruline. Loodetavasti ei saadeta neid raame kuhugi metallipressi.

kas 5,56 kergekuulipilduja asemel ei oleks mõttekas 7,62 mis oleks samas kaalus? saan aru, et negevi ng-7 pole samuti nii lollikindel, kui muud, kuid poolas tehakse nt. PKMi NATO standardi 7,62x51 padrunile. (PKM antud juhul näiteks kaalu ja vastupidavuse poolest)

ausalt öeldes pole ise kunagi kuulipildujaga lasknud, kuid mul on internet!
üks vend, kes oli serbias armees kuulipildur -
jugoslaavia armee alustas 1991 tasemelt, et rühmas oli 3 jagu - 1. ja 2. jaos oli 2x RPK-d, 3. oli 1xPKM ja pika rauaga AK-baasil TL-i püss (7,62x39).
sõjas horvaatidega, mis oli põhiliselt lühikeselt distantsilt jalaväelaste sõda (bosnia oli suurtükiväelaste sõda) asendati alustuseks üks RPK TL-i püssiga, siis lisati PKM igasse jakku, siis korjati RPK-d ära, kuna polnud neist nii palju tolku, et kaaluvahe AK-ga ära tasuks.

Kosovo sõjaks 1 jagu rühmas sai juba teise PKM-i, mis asendas AK TL-i püssi. mis hiljem küll osades üksustes tagasi muudeti.
moonavaru PKM-i jaoks suurenes pidevalt oli algul 2x100 KP + 100+250 KP abil, hiljem 2x100 KP + 2x250 KP abil + 4x100 ülejäänud jao kanda.

samades jugoslaavia sõdades sai horvaadid ja bosnialased omale kuskilt mustalt turult Ultimaxi 5,56 kergeKP-d, mis alguses oli kõigi unistuseks, hiljem olid kõik nõus PKM-i eest oma (ülemuse) vasakust testiikulist loobuma

Rääkisin soomlastega nende kogemuse kohta KPdega. 2 KP jaos ei ole Soomes laiemalt kasutuses olnud, v.a. luurejaod, kus molemale meeskonnale antakse 1 kp kaasa, kuid ka siis on tegemist soomlaste enda kergekuulipildujaga KvKK 62 https://fi.wikipedia.org/wiki/7,62_KvKK_62 voi uuemalt ajal PKMiga. RPK ehk Kalashnikovi kergekuulipilduja ei ole Soomes KJ laiemalt kasutuses olnud, soomlastele ei meeldi pohimotteliselt see salvest laadiv kergekuulipilduja, sest KP peab ikka lindiga olema. Varem on kasutatud RPD kergekuulipildujat, mis on tänapäeval mobilisatsiooniladudes koos Ida-Saksa AKMide ja muude teise esheloni relvadega.

kas 5,56 kergekuulipilduja asemel ei oleks mõttekas 7,62 mis oleks samas kaalus? saan aru, et negevi ng-7 pole samuti nii lollikindel, kui muud, kuid poolas tehakse nt. PKMi NATO standardi 7,62x51 padrunile. (PKM antud juhul näiteks kaalu ja vastupidavuse poolest)

Tänapäeval on iga moekas kerge relv olemas nii 5,56 kui 7,62 versioonis.
Lihtsalt ühemehe kergeid KP-sid 7,62s kasutavad peamiselt eriüksused.
Näiteks FN MINIMist on selline versioon olemas, kasutavad USA eriüksused.
7,62 laskmiseks praegu ei pea enam mingi ebamugav aer olema, seesama HK 416 on olemas ka 7,62 versioonis (HK 417), samuti ka Galil ACE.
Lihtsalt jämedam moon kaalub rohkem ja võtab rohkem ruumi - sellest väiksemad salve/kasseti mahud.

See vene PKM on ühemehe relvana märksa kasutatavam (jao KPna) kui nt MG3 - kergem kaal, parem käsitsetavus ning paremini läbimõeldud lindi hoidmise süsteem. Kuna relv sülitab kesti ettepoole (mitte alla nagu MG ja KSp), siis saab relva alla kanna moonakasseti, ilma et see relva tasakaalust viiks. Lääne täis KP on oma käsitsemiselt paras debiilsus üldse, kui lint antakse relva sisse vasakult (kus on normaalselt paremakäeline laskur ees), siis mismoodi abi nt lahtisel maastikul linti assisteerib - on küljega vastase poole? Paremal pool, kus ruumi on, pole tal muud teha, kui tühja linti püüda?

Minister eile err.is andis mõista ,et järgmised relvad tulevad 7,62 kaliibriga.

http://uudised.err.ee/v/eesti/c6307af5- ... -rahasusti

Kas näiteks käsitulirelvi võiks hankida liitlaste ladudest nagu näiteks Rootsi automaadid, mis saadi, kui rootslased oma väes kaliibrit vahetasid. Minister ütleb, et sellistest üksikasjadest on vara rääkida, kuid kaitseväelased eelistavad suuremat kaliibrit.
"Üldine tendents on liikuda praegu 7,62 poole, aga see on ikkagi koostöös kaitseväega," selgitas Hanso.

Ma olen silmanurgast tähele pannud, et Eesti on ligi 10 aastat sõjas olnud koos liitlastega. Selle aja jooksul on igasuguseid ja igusuguse intensiivsusega lahinguid peetud. Mõned teadmised relvade rollide ja sobivuse kohta peaks olema settinud Paldiski külje all skautidel. Millal soomlased sõjas olid? Kuidas see Rootsi kraam üldse meie struktuuri sobitati? Nende kastikeste järgi või meie enda tarkusest? Viimase osas on segadus, sest jao telli püsse kaasa ei tulnud. Ahjaa, meil oli siis M-14 modifitseerimine vist käimas Üks kvaliteeditunnus meie struktuuride relvadega varustamise kohta.

Huvitav leid skautide talveõppuse piltidelt. Ühel mehel on mingi AR15 platvormil relv. http://pildid.mil.ee/var/albums/Talvela ... 1456067952 Tõenäoliselt Sig Sauer 716... võib olla ka 516. Oleks salv all oskaks täpsemalt öelda. Kas on tegemist mingi proovirelvaga või kasutab mõni paduentusiast isiklikku relva...ei oska öelda.

Tegemist on proovirelvadega - veel peaks seal vist olema lisaks sellele Sig saurerile Galil Ace ja FN Scar

TangoViktor kirjutas:Tegemist on proovirelvadega - veel peaks seal vist olema lisaks sellele Sig saurerile Galil Ace ja FN Scar

Lisaks veel Hk 416, Sig Sauer 553 ja 550 DMR

chipy kirjutas:

TangoViktor kirjutas:Tegemist on proovirelvadega - veel peaks seal vist olema lisaks sellele Sig saurerile Galil Ace ja FN Scar

Lisaks veel Hk 416, Sig Sauer 553 ja 550 DMR

Sig 550 DMR-i osas ütleb Wiki "The rifle is no longer in production." Selle tõttu, jälle küsimus-kelle kasutatud relvad??? Kas see oleks just edasiminek võrreldes AK4-le 4X FERO optika lisamisega? Ja kaaluks mainib sama Wiki "SG 550 Sniper: 7.02 kg (15.5 lb)" See raskemgi, kui AK4, millega ollakse harjunud, ning mida on õpetatud aastaid. DMR-i osas võiks tulla Scar või HK MR762 , mille esimesed mudelid lubasid ka AK4 salvede kasutamist. Uuematel enam seda võimalust ei ole.

No jään täpse tähise hetkel võlgu ,aga testimisel siis kaks Sig 7,62 kaliibris relva üks Sig 716 nagu ka eelneval pildil. Ja teine siis äkki Sig 751,ning tegu ikkagi tehase uute relvadega. Sihikuteks mõlemal Trijicon vcog 1-6x24

Esimese maailma riigid kipuvad valdavalt Heckler & Kochi ja Fabrique Nationale toodangu vahel valima, miks nende eksemplarid meil nii tagasihoidlikult esindatud on?

Kelle initsiatiivil neid Sig Sauereid meil nõnda laialdaselt promotakse, kas mõni kohalik vahendaja, kes loodab kena % vahelt teenida?

Kas need Sigid on Šveitsis toodetud originaaleksemplarid või USA Exeteri tehase madalakvaliteedilised koopiad? Oleme ihned ja maksame topelt?

kaur3 kirjutas:Ma olen silmanurgast tähele pannud, et Eesti on ligi 10 aastat sõjas olnud koos liitlastega. Selle aja jooksul on igasuguseid ja igusuguse intensiivsusega lahinguid peetud. Mõned teadmised relvade rollide ja sobivuse kohta peaks olema settinud Paldiski külje all skautidel. Millal soomlased sõjas olid? Kuidas see Rootsi kraam üldse meie struktuuri sobitati? Nende kastikeste järgi või meie enda tarkusest? Viimase osas on segadus, sest jao telli püsse kaasa ei tulnud. Ahjaa, meil oli siis M-14 modifitseerimine vist käimas Üks kvaliteeditunnus meie struktuuride relvadega varustamise kohta.

No automaatide osas on ju asi selge - selge Galili (elik kalasnikovi süsteemi) eelistus G3 derivaatide ees.
See ongi kokkuvõtlikult kõige tähtsam tarkus.
Seda suunda peaks ka jätkama.

Kelle initsiatiivil neid Sig Sauereid meil nõnda laialdaselt promotakse, kas mõni kohalik vahendaja, kes loodab kena % vahelt teenida?

Mulle ka tundub nii - mis on meil ennast õigustanud, on ju ammu teada, ei SiG ega AR15 nende hulgas pole.

Kapten Trumm kirjutas:

Kelle initsiatiivil neid Sig Sauereid meil nõnda laialdaselt promotakse, kas mõni kohalik vahendaja, kes loodab kena % vahelt teenida?

Mulle ka tundub nii - mis on meil ennast õigustanud, on ju ammu teada, ei SiG ega AR15 nende hulgas pole.

Eesti ostis Galilid selle tõttu, et meil polnud võimalik midagi muud osta. Õnneks need õigustasid end. Minu arvates on vale öelda, et meie kliimas Sig ega AR15 pole ennast õigustanud, neid pole lihtsalt nii massiliselt kasutatud ja katsetatud. Kaitsevägi on väiksemas mahus ju katsetanud neid relvi ja kui nüüd need skautide kätte jõudsid, siis millegagi pidid need relvad ju ennast õigustama.

Piisavalt kvaliteetselt tehtud Kalasnikovi süsteemiga lihtsalt ei anna valesti midagi minna, vähemalt kuni me räägime jalaväe automaadist.
M16 järglased õigustavad tihtipeale end lihtsalt odava hinnaga, mitte kasutusomadustega.