Riigikaitse eelarve

[strateegiline sõdur]

Ma teeks nüüd ettepaneku selle miljardi arutelu niisuguse optimistliku noodiga katkestada või siis eraldi teemaks harutada. Postituste lisandumisel võtan viimase ette.

Miljarditeema kokkuvõtte lõppus jõuan väga otseselt tagasi riigikaitse eelarve enda juurde, kuigi vahepeal on jutt tõesti pisut kõrvale kaldunud ja ehk mõni teise teema alla vahepealne sobiks paremini

[strateegiline sõdur]

USA sõjaline abi. V osa. Kohtume vanade sõpradega – Gruusia ja Ukrainaga.

Venemaa suurriiklikud ambitsioonid kujutavad ohtu kõigile tema huvivälja jäävatele riikidele. Kaks riiki on seda väga valusalt ka oma nahal tunda saanud – Gruusia ja Ukraina. Mõlematel neist riikidest on Eestiga ajaloolises mõõtkavas küllaltki sarnane lähiminevik ja üks ühine peamine eksistentsiaalne julgeolekuoht. Nii Eesti, Gruusia ja Ukraina näevad julgeolekuprobleemi lahendamist samas võtmes ja ühe kõige olulisemaks võtmeks on USA. Järgnevalt takseerime mõlema riigi edukust USA sõjalise abi saamise osas.

Gruusia
USA poolne Gruusia abistamine saab alguse aastast 1992 ja kuni 2017 lõpuni on antud kokku 4 miljardit. Sellest majandusabi 3,4 miljardit ning sõjaline abi 671 miljonit dollarit. Kõige suuremamahulised aastad majandusabi osas olid 2006 (~0,5 miljardit) ja sõjajärgne 2009 aasta (0,7 miljardit). Järgnevalt jätame majandusabi kõrvale ja seirame sõjalist abi edasi. Toon välja abi mahu aastate kaupa (miljonit dollarit, ümardatuna):
2001 – 10
2002 – 109
2003 – 9
2004 – 14
2005 – 14
2006 – 14
2007 – 11
2008 – 10
2009 – 14
2010 – 18
2011 – 94
2012 – 84
2013 – 57
2014 – 54
2015 – 60
2016 – 34
2017 – 40
Summadest on näha, et märkimisväärne muutus rahastamise mahu osa toimus kaks aastat peale sõda. Peame seda fakti meeles, hiljem tuleme selle sündmuse juurde ringiga tagasi.
Gruusia sõjalise abistamise võiks laias laastus jagada kahte perioodi – välismissioonide toetamine ja Gruusia sõjaline valmisolek riigi kaitseks, mis tipnes praegu käimas oleva USA poolse algatusega (Georgia Defense Readiness Program). 2018 käivitatud programmi toetasid eelkõige näiteks endine kaitseminister Mattis, eriesindaja Ukrainas Volker, samuti osa kongressist ehk kõigi toetajate ühine nimetaja oli žargoonis pistrikud või teisisõnu inimesed, kes pigem eelistasid jõulist lähenemist. Trump, tulenevalt oma välispoliitikast ja suhtumisest abiprogrammidesse, eelistas abi mahtu drastiliselt vähendada. Kokkuvõttes läks programm vajaliku rahastusega siiski käima.
Põhjused, miks Gruusiat toetatakse on üldjoontes samad mis ikka – stabiilsuse tagamine, lääneliku ühiskonnamudeli toetamine, piirkonnas rahu loomine, Vene agressiooni taltsutamine ja mis kõige olulisem, tagada USA julgeolekustrateegia eesmärkide saavutamine.

Ukraina
Kokku on Ukrainale abi antud 6 miljardit, sellest majandusabi 4,3 ja sõjaline abi 1,6 miljardit. 90ndatel toetati rohkem, nullindatel vähem ja käimasoleva kümnendi algusest alates jälle rohkem.
Alljärgnevalt sõjalise abi maht aastate kaupa (miljonit dollarit, ümardatuna):
2001 – 39
2002 – 47
2003 – 7
2004 – 7
2005 – 5
2006 – 14
2007 – 14
2008 – 10
2009 – 17
2010 – 30
2011 – 84
2012 – 67
2013 – 41
2014 – 57
2015 – 77
2016 – 311
2017 – 250

Ülalolevat aegrida silmitsedes on näha, et esimene hüpe kasvus toimus kaks aastat peale Gruusia sõda ja teine suuremastaabiline hüpe kaks aastat peale 2014 Venemaa kallaletungi. Põhjused, miks Ukrainat toetatakse, on samad mis Gruusia puhul, ärme hakka neid uuesti üle kordamast. Ka muu muster langeb kokku Gruusiaga. Abi maht kasvab oluliselt peale konflikti, abi andmiseks on eraldi algatus (Ukraine Security Assistance Initiative), mida pistrikud toetavad, Trump pigem ei toeta, jne.
Korraks tagasi põhjuste juurde, et miks abi suurendamine võtab aega 2-3 aastat. See põhjus peitub otsuste inertsuses, eelarve planeerimine käib mitu aastat ette ja kui just pole täiesti katastroofiline olukord, ei taheta ega saagi kiirelt ümberkorraldusi teha. Tegemist ei ole USA eripäraga, kõik riigid kus vähegi mõistliku planeerimisega tegeletakse teevad oma detailseid plaane mitmeks aastaks ette. Eesti riigi kaitse-eelarve puhul näiteks vaadatakse küllaltki detailselt viis aastat ette.
Gruusia ja Ukraina osast võiks meelde jätta kolm asja: muutused võtavad 2-3 aastat aega, konkreetse riigi põhine initsiatiiv suurendab mõjusust, sõjaline konflikti suurendab abi mahtu.

[strateegiline sõdur]

Kokkuvõte

1. US sõjaline abi on aastas 15 miljardit, mitte 50 miljardit.
2. Abist pool läheb Afganistani ja Iraaki.
3. Israel ja Egiptus saavad 4,5 miljardit.
4. Ülejäänud 3 miljardi peale kandideerib kogu ülejäänud maailm.
5. Trumpi valitsemisperioodi ajal tuleb lähtuda sõnumist „America First“.
6. Välisabi tõusu Trumpi plaanides ei ole ja ta on välisabi mõttekuse osas sügavalt kahtlev.
7. Trump eelistaks väed võimalikult ruttu nii Süüriast kui Afganistani välja tõmmata.
8. Väljatõmbamise järel osa rahalistest vahenditest teoreetiliselt peaks vabanema.
9. Vahepeal vaata uuesti korraks punkti 5 ja siis võid edasi lugeda.
10. Baltikum on US silmis üks ühine piirkond.
11. Ida-Euroopa on US silmis sarnase ohuhinnanguga piirkond.
12. Kui US meie piirkonda toetab siis pigem kogu piirkonda või riikide gruppi tervikuna.
13. Abi suurendamiseks eelarve ümbersuunamine võtab mitu aastat.
14. Riike kus oli konflikt toetatakse kaks aastat hiljem rohkem.
15. Valdavalt toimub suurem toetamine läbi riigipõhisete programmide või initsiatiivi ehk siis bilateraalne koostöö.
16. Eraldi programmi saamiseks on vaja teha tööd. Kümned ametnikud, sajad visiidid, tuhanded töötunnid, lugematud kohtumised.
Välisteenistus ja välisvisiidid on märksõna.
17. USA antav abi lahendab nende jaoks olulisi probleeme, antud summa raames saab riik ise kaasa rääkida.
18. Lõpetuseks kolm punkti USA riiklikus julgeolekustrateegiast (allkirjastatud president Trumpi poolt 2017 detsember):
a. ootame Euroopalt aastaks 2024 kaitsekulude tõstmist 2%;
b. kaitsekuludest 20 % tuleb suunata sõjaliste võimete arendamiseks (põhihanked);
c. eeldame, et Euroopa hakkab senisest rohkem vastutama ise oma julgeoleku eest.
19. Kõigi kolme punkti osas on Eestil endalgi endiselt mõtteainet ja põhjust tegeleda sisekaemusega.
20. Kõik eelnev ei tähenda, et me abi ei saaks. Saame juba praegugi, kuid järgmisele kõrgemale tasandile jõudmine eeldab juba
midagi märksa enamat kui lihtsalt palvekirja saatmist.
21. Abi saamise nimel on järjekindlat tööd tehtud juba viimased paarkümmend aastat. Vahel rohkem, vahel tulemuslikumalt.

Lõpetuseks
Teema algas ühe erakonna lubadusest küsida Eesti riigikaitse toetamiseks Ameerika Ühendriikidelt sõjalist abi ühe miljardi ulatuses järgnevaks nelja aastaks. Mainin ära, et kogu eelnev analüüs ei anna mingit hinnangut ühe või teise erakonna valmisprogrammidele või ei kutsu üles ühte või teist valima või valimata jätmast, see ei olnud minu eesmärk. Teksti mõte oli anda omapoolne panus avalikku debatti, kus kaalutakse poolt ja vastuargumente ning ei piirduta vaid üldsõnaliste loosungitega. Samasugust faktide, argumentide ja järeldustega varustatud kogumit ootaksin ma valijana iga valmisprogrammis oleva lubaduse kohta ning eelkõige nende lubaduste andjatelt enestelt. Samuti sooviks mõista, et kuidas on võimalik üheaegselt teha kahte vastandlikku asja – vähendada sissetulekuid ja suurendada kulutusi.
Üldiselt minu esitatud arvamused ja hinnangud ei pretendeeri mitte mingile absoluutsele tõele. Esitatu on vaid üks võimalikest arvamustest ja viisidest, kuidas võiks proovida maailma mõtestada. Loodetavasti oli lugejatel kasu.

[Zoloftz]

Kood: Vali kõik

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas täna Kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2020-2023.

http://www.kaitseministeerium.ee/et/uud ... evalmidust

Uus arengukava tagab kõigi kehtivas arengukavas ette nähtud suuremahulised arendused:
- käsitulirelvade ja kuulipildujate välja vahetamine;
- öövaatlusseadmete ning kuuli- ja killuvestide hankimine;
- 1. jalaväebrigaadi mehhaniseeritud jalaväepataljoni loomine;
- 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine;
- uute maakaitsekompaniide varustamine;
- lasermatkeseadmete soetamine;
- pikamaa tankitõrjesüsteemide hankimine;
- õhuseireradarite mobiilsuse tagamine ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse
väljaehitamine;
- mereseire arendamine;
- miinilaevade moderniseerimine;
- brigaadide tagala- ja pioneerivõime arendamine;
- liitlastega koostöövõimelise juhtimis- ja sidevõime arendamine;
- 2. jalaväebrigaadi õhutõrjeradari ja tulejuhtimiskeskuste soetamine;
- pataljonide meditsiinikomplektidega varustamine; ning
- NATO nõuetele vastava merelise sidevõime loomine.

Täiendavate arendustena näeb arengukava ette:
- Kaitseväe keskse juhtimisvõime olulise arendamise;
- uue väeliigina tegevust alustanud küberväejuhatuse täieliku varustamise;
- 12 liikursuurtüki ning toetustehnika hankimise;
- alustatakse tankitõrje granaadiheitjate väljavahetamisega, 2023. aastaks on 1/3
Kaitseväe struktuurist uued granaadiheitjad; Mis hange see on? Ühekordsete asemel midagi?
- täielikult saavad varustatud mõlema brigaadi pioneeripataljonid;
- brigaadide tagalapataljonide täielik varustamise;
- 1. jalaväebrigaadi modulaarse välihaiglalahenduse valmimise;
- jätkatakse Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni varustamist.

Mereväe varustusse lisanduvad planeerimisperioodil 2 patrullkaatrit ja mobiilsed
mereseireradarid, millega senisest paremini saab tagatud mereseire hukukindlus

[nimetu]

Kaitseväe struktuurist uued granaadiheitjad; Mis hange see on? Ühekordsete asemel midagi?

Äkki mõeldakse uuemaid CG versioone?

[Martin Peeter]

Selle peale tellin ma Postimehe paberlehe!

https://arvamus.postimees.ee/6520993/ju ... suurendada


Bravi!

[nimetu]

Tea kas nn. "parempöörde" tulemus?
Kohati ootamatult otsekohene on see juhtkiri küll.

Vaja on tahet ning ka meelekindlust öelda «ei» muudele ahvatlevatele kulutustele – riigimehelik poliitika ei ole nannipunnide ja nahahoidjate töö.

[Fucs]

Mulle tuli meelde eelmiste valimiste ajal siia tehtud teema "Võta riigikaitses võim ja langeta otsused", kus AKF pagan võttis ette suurematsorti uuringu/järelepärimise ja küsimusi esitati otse helbekestele. Sirvisin nüüd seda teemat uuesti ja see oli värskendav

Küsimustikule vastamise tulemus oli siin: http://www.lap.ttu.ee/pagan/mil/mil.html

Kogu pikk teema on n.ö. "värskendav", aga põhiline tuleb umbes sellest kohast alates, kus on võimukoalitsiooni lubadused kirjas.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p417639

~ tiba alla poole eelmise valitsemise perioodist olid pukis RE + SDE + IRL
~ natuke üle poole eelmise valitsemise perioodist olid kangide juures KE + SDE + IRL
Muutujaks oli seega lahkuv RE (lubadused antud juba koos koalitsiooniga) ja nende asemele valitsusse tulnud KE (nende lubadused eraldi leiab AKF vanapagana uurimistulemuste lingilt).

Kui keegi viitsib, siis võiks juurde sirgeldada millised lubadused on täidetud ja millised mitte
Mõtlesin seda alguses ise teha, aga paraku tulid siin muud asjad vahele ja kahjuks pole enam aega....

[nimetu]

Milling tegeleb valimiseelse jama ajamisega.
https://arvamus.postimees.ee/6525987/ma ... sehangetes

Paralleelselt menetletakse hanget, millega ostetakse Eestile eelmise generatsiooni tehnoloogiaga Iisraeli tankitõrjerakette, mis ei suuda moderniseeritud vene tanki aktiivsoomust läbistada.

Temasugune peaks olema keskmisest targem selles vallas, kuid ikka tuleb välja ebapädev jutt.

[Zoloftz]

Hea meel kohe näha, et meid esindavad sellised sõltumatud ja ennast ohverdavad tegelased.

[kuido20]

Milling tegeleb valimiseelse jama ajamisega.
https://arvamus.postimees.ee/6525987/ma ... sehangetes
Temasugune peaks olema keskmisest targem selles vallas, kuid ikka tuleb välja ebapädev jutt.

Keskmisest targem jääb siin väheseks, peab ikka päris tark olema, ülemise 5% hulgas antud teemal.
https://arvamus.postimees.ee/6526676/ma ... kuulujutte

[Tux]

Ameeriklaste rahakotist veel - Trump olevat just kirjutanud ala paberile, et tõsta Ukraina abi 250 miljoni pealt 700 miljoni peale! Nii, et kas teab mis kõik võimalik võib veel olla...
https://www.youtube.com/watch?v=krR9Aqc5RzQ

[Martin Peeter]

Politiseerumata erukindral Väli juhib tähelepanu vajadusele sõlmida erakondadevaheline kaitsekulude rahastamise kokkulepe.

https://arvamus.postimees.ee/6526908/ki ... 1514470241

Sama on varasemalt väitnud ka kaitseminister Luik.
Aga tegelikult peaks seda asja ajama president. Kahjuks aga pr Kadriorg eelistab sädeleda kusagil Narvas, ÜROs või Aafrikas

[Kriku]

Aga tegelikult peaks seda asja ajama president.

See on küll õige märkus.

[nimetu]

Eks ta on varasemalt seda teemat ka kaudselt tõstatanud:

Soovin, et sel korral oleks diskussioon riigikaitse ja julgeoleku üle hästi sisuline. Kui taaskord räägitakse laiapindse riigikaitse olulisusest, siis küsigem, mida see konkreetselt tähendab ja kui palju raha plaanitakse ühte või teise laiapindse riigikaitse programmi investeerida? Ja kas investeerida täna, või alles ülejärgmisel riigieelarve strateegia perioodil? Õnnetused ju ei oota, neid võib ette tulla täna ja homme. Kui märkame valimisprogrammis märksõnu uutest sõjalistest võimetest või relvasüsteemidest, siis mõelgem, kas kaitsekulusid tuleks sellisel juhul tõsta 2,5 protsendi, kolme protsendi või koguni nelja protsendi peale?

https://arvamus.postimees.ee/4508641/ke ... lt-paberil