45. leht 123-st

Postitatud: 31 Dets, 2007 15:25
Postitas EOD
Kännuämblik kirjutas:Tundub et osad kuulid jäävadki kogusse hankimata oma lõhkeva olemuse poolest :(
The tracer compound was a mix of barium salts, magnesium, and aluminum.
Kas trasseeriv kuul ka mingit ohtu kujutab? Pole õrna aimu kah mis see baarium sool veel endast kujutab?
Lõhkekuulide kogumise teema on sihuke juriidiliselt piiripealne värk, mille kohta peaks mõni pädev jurist sõna võtma.
Puhtalt lõhkekuulide ehk bütsantslikult väljendatuna "hetktoimeliste süütekuulide" ("zažigatelnaja pulja mgnovennogo deistvija") koha pealt kaksipidimõistmist olla ei tohiks - need sisaldavad brisantset lõhkeainet (tavaliselt pentriiti) koguses, mis ületab selle aine kriitilise massi. Järelikult sellise kollektsioonis omamine tähendab ebaseaduslikku tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali omamist. Siia klassi kuuluvad 12,7 ja 14,5 mm üleni punased kuulid.
Samas Vene PZ (ZP) kuulide ja Saksa B-Geschoss´i lõhkelaeng kujutab endast pürotehnilist segu (kütus/oksüdeerija). Põhimõtteliselt sama koostisega on aastavahetusel müüdavad petardid (paugutajad). :roll: B-Geschoss sisaldab lisaks valget fosforit.
Trasseerivate kuulide pürotehniline segu on sarnane (kütus/oksüdeerija), kuid sideaine muudab selle aeglaselt põlevaks. Strontsiumisool oksüdeerijana annab punase trassi, baariumisool valge. Kütuseks on metallipulber. Sideaineks võib olla šellak või näiteks trotüül, kuid seda viimast on niivõrd väike kogus, et mingil juhul ei saa trasseeriv kuul plahvatada.
Kõige ohtlikumaks loeksin tegelikult (kollektsioonis hoidmisel, mitte lahtiurgitsemisel) valget fosforit sisaldavad kuulid. Mantli vigastumisel või läbiroostetamisel süttivad need õhuga kokkupuutel iseenesest. Riiulis ei tasu selliseid kindlasti hoida. Õige koht on liivaga pooleldi täidetud metallkastis, üksteisest eraldi.

Postitatud: 31 Dets, 2007 20:56
Postitas ictta
EOD on järsku nendest kuulidest teksti juurde pilte panna?

Ei ole kindel

Postitatud: 01 Jaan, 2008 14:57
Postitas Horst
Vahel on selliseid leitud. Markeering meenutab otsast Tšehhi moona aga ei ole päris kindel. Kellelgi rohkem kogemusi?
Pilt

Postitatud: 01 Jaan, 2008 15:13
Postitas mauser
See peaks ju olema va inglane!

Postitatud: 01 Jaan, 2008 16:32
Postitas soadf
Inglane ´vist jah aga saksas toodetud tundub.

Postitatud: 01 Jaan, 2008 17:02
Postitas suurpomm
Lätis tehtud:

http://www.municion.org/303/303.htm
Sellier & Bellot, Riga.

Postitatud: 01 Jaan, 2008 21:03
Postitas Horst
Siis Tšehhi päritoluga firma Läti tehases Riia linnas Inglise vindile toodetud moon. :)
Sealt ka see otsa markeeringu sarnasus.

Postitatud: 02 Jaan, 2008 18:40
Postitas -=Mortyr=-
......

Postitatud: 02 Jaan, 2008 19:38
Postitas uusmario
Inglaste jah. Kui on mitu tükki sul neid padruneid, siis võibolla kisuksid ühe lahti ja vaataks milline püssirohi on, kas makaronid või tavaline. Mind huvitaks just antud markeeringutega isend.
Tegu on Ball Mk VII lätis toodetud koopiaga, "püssirohuks" tõenäoliselt kordiit.

Postitatud: 03 Jaan, 2008 14:48
Postitas soadf
Pilt
Mis see Punane lakk tähendab? Leitsin ühe magasini selliseid täis ,tundub ,et sakslased ka prantsuse ronti kasutanud.

Väike kuulita padrun?

Postitatud: 03 Jaan, 2008 23:01
Postitas Wolfen
Mis relva moonaga on tegu ja milleks kasutatakse?Paistab,et mitte tapmiseks...Padrun on väike,2,7 cm pikk,otsas on numbrid 38 ja 76.
Pilt
Pilt

Postitatud: 03 Jaan, 2008 23:06
Postitas EOD
7,62 mm sportrevolvri padrun. Saab lasta ka tavalisest Nagant´ist. Wadcutter- tüüpi kuuliga, mis jätab märklehte ilusa ümmarguse augu. Nagu augurauaga löödud. Hea tabamusi lugeda.

Postitatud: 03 Jaan, 2008 23:13
Postitas Wolfen
Suur tänu,EOD! :) Nüüd asi selge,pakuti ikka igasuguseid asju,valgusraketist tüüblipüssini :D

Postitatud: 03 Jaan, 2008 23:36
Postitas waher
Nagu mul need " kolmekümnekaheksased" siin . . .


Pilt

Postitatud: 03 Jaan, 2008 23:59
Postitas Wolfen
Peaaegu samad jah,ainult et mul pole seda ranti seal ümber,kest on täitsa sile.