Militaartehnilised kurioosumid...

[Actual]

Ei jaga küll sellest teemast suurt, aga mainiks et vanarauana mahajääval hülsil on hea omadus võtta kaasa ka osa jääksoojust. Ilma hülsita lahenduste puhul hakkab kannatama laskekiirus kuna toru kuumeneb üle. On võimalik ehitada ka erinevaid jahutussüteeme, aga mida keerulisem süsteem, seda kallim, hooldustnõudvam ja vea altim.

[Kilo Tango]

Ei jaga küll sellest teemast suurt, aga mainiks et vanarauana mahajääval hülsil on hea omadus võtta kaasa ka osa jääksoojust. Ilma hülsita lahenduste puhul hakkab kannatama laskekiirus kuna toru kuumeneb üle. On võimalik ehitada ka erinevaid jahutussüteeme, aga mida keerulisem süsteem, seda kallim, hooldustnõudvam ja vea altim.

Selles suhtes ei ole VOG-25-ga probleemi, sest ka selle lahkub hülss rauast. Tõsi, vähe teist teed pidi, kuid kuna põlemine toimub selles lahkuvas hülsis, siis vahet eriti ei ole.

[EOD]

Sellise lõhkeainega täitmata hülsi otsas toimuva plahvatuse lõppsaadus on kõver ja katkine hülss, mitte killumeri (vähene killunemine muidugi toimub).
Ja isegi kõrgkarastusega hülsi korral oleks kildude algkiirus väike ja sestap praktiline mõjuraadius tilluke...

Selle "hülsi" suured killud ongi kogu granaadi juures ainsad, mida võib kindlalt tapvateks lugeda (ei pea silmas loomulikult otsetabamust, vaid granaadi plahvatust ca. 5 m kaugusel). Tapvateks loetakse teatavasti killud massiga üle 6 grammi. Juhendis on küll antud tapvate kildude täieliku ringkahjustuse raadiuseks 7 m, kuid see on vast liiga optimistlik. Igatahes akna juures positsioonil olijat ohustab aknast sisse tulistatud ja vastasseina tabamisel plahvatanud granaadi kildudest enim just põhi sellesama laengukambriga.
Kildude algkiirus väike? Seda 48 grammise heksogeenil põhineva laenguga? F-1 juures ei kurdetud küll, et raske malmkorpuse kildude kiirus oleks liiga väike, kuigi laeng oli trotüülist ja vaid mõne grammi võrra raskem. Ohudistants sel granaadil teatavasti 200 m. Praktikas tähendab see loomulikult, et ca 1000-st killust mõni üksik raskem võib niikaugele välja lennata.
Maas plahvatava lahingumoona puhul läheb paratamatult suur osa kildudest maasse. Selle vastu on rohuks "hüppava" moona kasutamine (VOG-25P, Saksa 8 cm Wgr. 38 ) või näiteks tulistamine vaenlase pea kohale puuvõradesse.

[Satakas]

mina F1 200m "tegevusraadiuse" suhtes muidugi nii optimistlik poleks. üsna ilmselt on see 200m teoreetiline (selle sõna kõige äärmuslikumas mõttes). meenub, kui viisime kümmekond aastat tagasi KVÜÕA's läbi mingit mereväe allohvitseride täiendkursust, kus ~20 kursanti pidid igaüks viskama nii F1 kui RGD-5. granaatide hulk per kärss pole enam meeles, aga kindlasti polnud see vähem kui 1 kummastki tüübist. kõigepealt kaevati muidugi suur auk, millest kümnekonna meetri kaugusele seati paarimeetriste vahedega üles seisvate vaenlaste märklehed, ilusasti sõõris. noh ja siis hakkas kogu see kampaania ükshaaval nende märkide pihta granaate loopima. koos juhendajate ja instruktoritega viskasime siis ühtekokku vähemalt 50 granaati. märke vahepeal ei vahetatud. kui lahingukära ja plahvatused olid vaibunud, lugesime vaenlaste kaotused üle. eriti optimistliku hinnagu põhjal võiks öelda, et kõik märklehed olid kindlasti surnud. kui aga pessimistlikumalt läheneda, siis võin liialdamata ja vähendamata öelda, et iga vaenlane oli kogu selle mürgli käigus saanud keskmiselt võibolla kümmekond arvestatavat killutabamust. tõsi - silma jäi ka hulgaliselt igasugu muid tabamusi, aga nende ette käib eesliide "mikro-" sest tegu oli tõepoolest vaid imepisikeste kriimustustega.

kui jutt oleks 1-2-3 granaadi heitmisest, oleks asi mõistetav. siinkohal heideti aga VÄHEMALT ~25 F1 ja ~25 RGD-5. võibolla olen ma endale liiga kõrged piirid seadnud, ent mulle tundub, et tekkinud vigastused olid kulutatud tulejõudu arvestades selgelt ebaproportsionaalselt väikesed. muidugi lisanduvad killukahjustustele ka lööklaine ja muud plahvatusega kaasnevad šokid, ent.... ikkagi kukalt kratsima panev...

[Kilo Tango]

Sellise lõhkeainega täitmata hülsi otsas toimuva plahvatuse lõppsaadus on kõver ja katkine hülss, mitte killumeri (vähene killunemine muidugi toimub).
Ja isegi kõrgkarastusega hülsi korral oleks kildude algkiirus väike ja sestap praktiline mõjuraadius tilluke...

Selle "hülsi" suured killud ongi kogu granaadi juures ainsad, mida võib kindlalt tapvateks lugeda (ei pea silmas loomulikult otsetabamust, vaid granaadi plahvatust ca. 5 m kaugusel). Tapvateks loetakse teatavasti killud massiga üle 6 grammi. Juhendis on küll antud tapvate kildude täieliku ringkahjustuse raadiuseks 7 m, kuid see on vast liiga optimistlik. Igatahes akna juures positsioonil olijat ohustab aknast sisse tulistatud ja vastasseina tabamisel plahvatanud granaadi kildudest enim just põhi sellesama laengukambriga.
Kildude algkiirus väike? Seda 48 grammise heksogeenil põhineva laenguga? F-1 juures ei kurdetud küll, et raske malmkorpuse kildude kiirus oleks liiga väike, kuigi laeng oli trotüülist ja vaid mõne grammi võrra raskem. Ohudistants sel granaadil teatavasti 200 m. Praktikas tähendab see loomulikult, et ca 1000-st killust mõni üksik raskem võib niikaugele välja lennata.
Maas plahvatava lahingumoona puhul läheb paratamatult suur osa kildudest maasse. Selle vastu on rohuks "hüppava" moona kasutamine (VOG-25P, Saksa 8 cm Wgr. 38 ) või näiteks tulistamine vaenlase pea kohale puuvõradesse.

Ma tõesti ei tea konkreetse moona eripärasid ja ei vaidlusta seda, et tegemist on tõhusa moonaga (misiganes meetoditel see on saavutatud). Väide on pigem see, et samaväärne killunemine on saavutatav ka korralikult eelsoonitud granaadi kestaga, mis on küll raskem kui tavapärane, kuid siiski mitte nii raske kui see hülss. Sellisel juhul toimub plahvatus kohe puutel ning laialipaiskumine on parem. Säästetakse moona kaalus, mis kompenseerib kindlasti raua kaalu suurenemise.

Aga lõppeks võime me siin targutama jäädagi. Üldjuhul on mingi taolise vidina arendusprotsess siiski ratsionaalne tegevus ning ehku pärast asju ei tehta. Teadmata täpset põhjendust, miks see asi on nii lahendatud ei ole mõtet siin kauem selle üle olekseid pilduda. Minu jaoks on see teema selles mõttes hea olnud, et andnud võimaluse üks alternatiivne lahendus läbi mõelda. Nii, et tänan.

[wudu]

http://world.guns.ru/grenade/gl05-e.htm

[EOD]

Eelmise teemaga haakuvad ka Kurtševski tegemised. Mees oli kahtlemata andekas, kuid võttis liiga laialt ette. Toppis oma tagasilöögita suurtükke igale poole, kuhu vaid sai. Jalaväerelvadeks, autodele, lennukitele, laevadele. Selle laia haarde tõttu jäid aga konstruktsioonid "pooltooreks". Lõpuks Isakene vihastus ja konstruktor lasti 1938. lõpus või 1939. algul maha.
Kui tankirusikad ja "ahjutorud" tema soomust rappima olid hakanud, kahetses Isake, et vist sai "laps koos pesuveega välja visatud".
Mõned näited Kurtševski loomingust:

[Karuke]

FU-2



Siis selline vahva leidus silma hakanud.
Tegu metallidetektori ja jalgratta ristsugutisega.
Vaatamata ebaharilikule välimusele see leiutis võibolla nii kurioosne ei olegi.
Nimelt tekkis Lõuna-Aafrika sissidel üksvahe harjumus mineerida "lennuvälju".
Mõistagi on jutt siin mitte betoneeritud stardirajast vaid lihtsalt veidi tasasemast platsist ääretult laiuva "bushi" keskel.
Aga lennuväli, teada - parasjagu suur plats ja raske teda pidevalt kontrollida.
Mõeldigi siis välja sihuke vigur, et varustati natuke ümberehitatud jalgratas detektorite ja auto akuga

[Arf]

Iseenesest pole just teab mis kurioosum, aga andekas siiski. Tegu siis Pärnu malevlaste TT sihtmärgiga.

[Karuke]

Mingi riistapuu faustpadruni "ohutuks" kasutamiseks...

[USP]

Sakslased paistsid üleüldse kenijaalsusega silma: http://en.wikipedia.org/wiki/Fliegerfaust/Luftfaust

[Karuke]

Veel üks "panzerfausti" kasutusviis...

Ei tea ainult arvata kui edukas selline süsteem oli?
On ju kumulatiivse laengu effektiivsuse eelduseks täpne tabamine?
Üks asi on lasta viieteist meetri pealt enam vähem turvalisest varjest ja hoopist teine pikeerivalt lennukilt...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veel üks "panzerfausti" kasutusviis...

Ei tea ainult arvata kui edukas selline süsteem oli?
On ju kumulatiivse laengu effektiivsuse eelduseks täpne tabamine?
Üks asi on lasta viieteist meetri pealt enam vähem turvalisest varjest ja hoopist teine pikeerivalt lennukilt...

...see siin vist polegi stuka - pigem see sakslaste abilennuk - "Fieseler Storch" oli vist nimi (venelaste "metsavahi" analoog)

[Kilo Tango]

...see siin vist polegi stuka - pigem see sakslaste abilennuk - "Fieseler Storch" oli vist nimi (venelaste "metsavahi" analoog)

Storch oli ülatiivaline (täiesti geniaalne lennuk muide, mis ei oma mitte mingit sarnasust An-2-ga). Pildil olev on aga alatiivaline.

[Würger 190G]

Pildil Bücker Bü 181 Bestmann
2-kohaline õppe-treening, reisilennuk