www.militaar.net

corvus kirjutas: Eesti Sõjaväelaste Peterburgi Keskkomitee koosoleku protokollis §1 märgitakse:
P.E.S. org.vormeerimise keskkomitee valib esimese Eesti divisjoni ülemaks kindr.major Tõrvandi, tema asemikuks kindr.major Leppa, divisjoni staabiülemaks kindralstaabi polkovnik Laidoneri, tema vanemaks adjutandiks kindralstaabi kapten Tõrvandi, divisjooni intendandiks kindralstaabi alampolkovnik Sootsi , ja 3.polgu komanderiks alampolkovnik Unti. Valitud kandidaatide valimiste kohta otsustati teadustada Ülemkomiteele, Tartu Maleva Büroole, Soome Eesti Sõjameeste Liidule, XII.armee täidesaatvale komiteele ja nende arvamist valimiste kohta teada saada. Ülemkomiteega läbirääkimisteks komandeeritakse sms.Schneider. Ühtlasipalutakse teada Ülemkomiteelt, keda artilleria divisjoni ülemaks nimetada

ERA 2124-3-1146
Ja kuna me eile õhtul pisut vaidlesime susi'ga, siis siin ka need ohvitserid, kes lõpetasid Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja said õiguse kindralstaabi ohvitseri tiitlile, sest mitte kõik lõpetajad (võiks öelda et isegi pooled) ei saanud automaatselt kindralstaabi ohvitserideks vaid ainult staabi ohvitseri õigused. Täisõigused sai 1.järgu lõpetaja, kes oli teinud vastava LÕPUTÖÖ.
Eestisse jõudsid 1.järgu lõpetajaest ja kindralstaabi ohvitseridest ennem Vabadussõja lõppu ja osalesid selles:
Lill akadeemias: 1908-1911
Laidoner ja Larka 1909-1912
Soots 1910-1913
Vägagi kahtlased:
Rink oli minu arust poolik mees!!! Õppis 1912-1914 ja ei teinud KUNAGI lõputööd. Läks teenima alamkaptenina (loe järgmist märkust)!
Mutt oli "kah" mees. Õppis alates 1913 ja vaheaegadega suutis kooli LÕPETADA 1917 alamkaptenina ehk samas aukraadis, mis saadud õppetöö jooksul! (see omakorda näitab, et ta ei saanud nö stabskapitani aukraadi, mis omistati 1.järgu lõpetajale!)
Kindel mitte kindralstaabi ohvitser oli Reek, kes astus akadeemiasse 1913 aastal ja ei lõpetanud seda kunagi!

Eestisse ei jõudnud sõjaks vaid alles peale seda:
Artur Salf ja Juhan Tõrvandi, kes läks akadeemiasse 1910 aastal, kuid õppis erinevate ettapidena (mitte järjest) ja kutsuti tagasi oma polku teenistusse 1914 aastal. Talle omistati, siiski kindralstaabi kapteni aukraad! Ja muidugi Lebedev..
Venemaa Sõjaajaloo Arhiiv; Kindralstaabi akadeemia fond 544-1910 kuni 1914


Lepp (Eesti Vabadussõja I kd andmetel ka Lepik, kuid KÕIK keskkomiteede paprid nimetavad teda Lepaks, ka 7. oktoobril (20.10) saatis sõjaminister, kindral Verhovski ülemjuhataja staabiülemale ESPK korralduse no. 43894, kus mehe nimi on LEPP) ei olnud kindralstaabi ohvitser vaid kaadri kindralmajor sama käib ka minu küsitud TEISE Tõrvandi kohta. Kes ta oli ja mis mees ta oli ei tea, sest nii palju kui olen uurinud ei ole Eestist tema kohta rohkem kui Keskkomiteede kaustas olevad kirjad ja protokollid ning Venemaa sõjaajaloo arhiivis olev nimekiri, milles ta figureerib. Kui keegi tahab tema tausta uurida, oleks see vast teretulnud meie sõjaajaloo mustade aukude aspektist!

sammalhabe kirjutas:

corvus kirjutas: Eesti Sõjaväelaste Peterburgi Keskkomitee koosoleku protokollis §1 märgitakse:
P.E.S. org.vormeerimise keskkomitee valib esimese Eesti divisjoni ülemaks kindr.major Tõrvandi, tema asemikuks kindr.major Leppa, divisjoni staabiülemaks kindralstaabi polkovnik Laidoneri, tema vanemaks adjutandiks kindralstaabi kapten Tõrvandi, divisjooni intendandiks kindralstaabi alampolkovnik Sootsi , ja 3.polgu komanderiks alampolkovnik Unti. Valitud kandidaatide valimiste kohta otsustati teadustada Ülemkomiteele, Tartu Maleva Büroole, Soome Eesti Sõjameeste Liidule, XII.armee täidesaatvale komiteele ja nende arvamist valimiste kohta teada saada. Ülemkomiteega läbirääkimisteks komandeeritakse sms.Schneider. Ühtlasipalutakse teada Ülemkomiteelt, keda artilleria divisjoni ülemaks nimetada

ERA 2124-3-1146
Ja kuna me eile õhtul pisut vaidlesime susi'ga, siis siin ka need ohvitserid, kes lõpetasid Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja said õiguse kindralstaabi ohvitseri tiitlile, sest mitte kõik lõpetajad (võiks öelda et isegi pooled) ei saanud automaatselt kindralstaabi ohvitserideks vaid ainult staabi ohvitseri õigused. Täisõigused sai 1.järgu lõpetaja, kes oli teinud vastava LÕPUTÖÖ.
Eestisse jõudsid 1.järgu lõpetajaest ja kindralstaabi ohvitseridest ennem Vabadussõja lõppu ja osalesid selles:
Lill akadeemias: 1908-1911
Laidoner ja Larka 1909-1912
Soots 1910-1913
Vägagi kahtlased:
Rink oli minu arust poolik mees!!! Õppis 1912-1914 ja ei teinud KUNAGI lõputööd. Läks teenima alamkaptenina (loe järgmist märkust)!
Mutt oli "kah" mees. Õppis alates 1913 ja vaheaegadega suutis kooli LÕPETADA 1917 alamkaptenina ehk samas aukraadis, mis saadud õppetöö jooksul! (see omakorda näitab, et ta ei saanud nö stabskapitani aukraadi, mis omistati 1.järgu lõpetajale!)
Kindel mitte kindralstaabi ohvitser oli Reek, kes astus akadeemiasse 1913 aastal ja ei lõpetanud seda kunagi!

Eestisse ei jõudnud sõjaks vaid alles peale seda:
Artur Salf ja Juhan Tõrvandi, kes läks akadeemiasse 1910 aastal, kuid õppis erinevate ettapidena (mitte järjest) ja kutsuti tagasi oma polku teenistusse 1914 aastal. Talle omistati, siiski kindralstaabi kapteni aukraad! Ja muidugi Lebedev..
Venemaa Sõjaajaloo Arhiiv; Kindralstaabi akadeemia fond 544-1910 kuni 1914


Lepp (Eesti Vabadussõja I kd andmetel ka Lepik, kuid KÕIK keskkomiteede paprid nimetavad teda Lepaks, ka 7. oktoobril (20.10) saatis sõjaminister, kindral Verhovski ülemjuhataja staabiülemale ESPK korralduse no. 43894, kus mehe nimi on LEPP) ei olnud kindralstaabi ohvitser vaid kaadri kindralmajor sama käib ka minu küsitud TEISE Tõrvandi kohta. Kes ta oli ja mis mees ta oli ei tea, sest nii palju kui olen uurinud ei ole Eestist tema kohta rohkem kui Keskkomiteede kaustas olevad kirjad ja protokollid ning Venemaa sõjaajaloo arhiivis olev nimekiri, milles ta figureerib. Kui keegi tahab tema tausta uurida, oleks see vast teretulnud meie sõjaajaloo mustade aukude aspektist!

Hea vastus! Ei oska midagi lisada.