www.militaar.net

Спустя два часа новый повод для распродаж принесли данные по буровой активности сланцевых компаний США: за минувшую неделю еще 7 буровых бригад начали работу на американских месторождениях, а их общее число достигло 414 – максимума за 4 месяца, сообщила компания Baker Hughes.

Под грузом нефтяного негатива посыпался на Московской бирже рубль. К 20.11 мск доллар дорожает на 73 копейки, или 1,15% (максимум за 3 недели) – до 64,7375 рубля. Евро стал дороже на 55 копеек и продается по 72,6 рубля.

Miki kirjutas:Siia juurde ka illustratsioon, mis peaks iseloomustama ilmekalt olukorda riigis - nalja nabani aga tegelikult.. ?

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas esmaspäeval uudisteagentuur Interfax.

«Valitsuse juhtnööridega seoses me suuname ümber kaubavood Baltimaade sadamatest Ventspilsis ja Riias meie oma Balti mere sadamatesse Ust-Luga ja Primorsk, aga samuti ka Novorossiisk,» ütles ettevõtte Transneft juhatuse esimees Nikolai Tokarev.

Tokarev on juba mõned aastad tagasi öelnud, et Ust-Luga, Primorski ja Novorossiiski sadama käitlemismahu kasv võimaldab edaspidi suunata naftasaaduste tarned Balti sadamatest neisse sadamatesse.

«Kui eelmisel aastal seal Baltikumis liikus nii üheksa miljonit tonni naftatooteid, siis sel aastal on see viis miljonit tonni. Aastaks 2018 me viime selle kaubavoo Baltimaades nullini. Hakkame koormama oma sadamaid, kuna mahud seda võimaldavad,» lisas Tokarev.

Venemaa naftaeksport väljapoole SRÜ riike oli kaheksa kuuga 154,2 miljonit tonni, mis on 5,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. See teeb päevaekspordiks 4,63 miljonit barrelit. Sealhulgas augustis oli naftaeksport 18,2 miljonit tonni.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks kaheksa kuuga eksporti 146 miljonit tonni naftat, millest 132,8 miljonit tonni oli Vene nafta. Muul moel läks eksporti 21,4 miljonit tonni naftat. Transiitnafta tuli Kasahstanist, Aserbaidžaanist, Türkmenistanist ja Valgevenest.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks Novorossiiski sadamasse 15,3 miljonit tonni naftat, Primorski sadamasse 33,7 miljonit tonni ja Ust-Luga sadamasse 12,3 miljonit tonni.

Rosneft eksportis Transnefti torujuhtmete kaudu naftat 67,5 miljonit tonni, Lukoil 14,5 miljonit tonni, Surgutneftegas 20,7 miljonit tonni ja Gazprom Neft 5,5 miljonit tonni.

SRÜ riikidesse ehk täpsemalt Valgevenesse eksportis Venemaa kaheksa kuuga naftat 13,9 miljonit tonni.

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas esmaspäeval uudisteagentuur Interfax.

Venemaal sel nädalavahetusel toimuvate duumavalimiste tulemustest palju rohkem erutab paljusid küsimus, milliste üllatavate käikudega jätkab Venemaa president Vladimir Putin oma kevadel alustatud kaadrirallit, millega ta on juba niigi oluliselt puhastanud poliitilist ja pagunitega ladvikut.

Osa eksperte tõlgendab seda kui Putini pikalt kavandatud põlvkonnavahetust riigi juhtkonnas, teised näevad käikudes vaid Putini soovi asendada keeruliste aegade tõttu oma vanad kaasvõitlejad nooremate ametnike ja julgeolekutöötajatega, kes oleksid tänulikkusest oma karjääri eest Putinile veel rohkem truud kui vana kaader.

Uued väljakutsed nõuavad uusi inimesi: esimest korda Putini 15-aastase valitsemisaja jooksul langeb Venemaal inimeste elujärg ning seda juba kaks aastat jutti. Aga Putini jaoks on kõige hullem, et erilist paranemist ei paista – ka tänavu jätkab majandus langemist ning järgmisel aastal tuleb majanduskasv heal juhul ühe protsendi ümber ning sedagi madala baasi pealt – ning headel aastatel naftatulu arvelt tekitatud Venemaa rahareservid võivad otsa saada juba järgmise aasta algul.

Moskva politoloog, Carnegie Fondi endine ekspert Nikolai Petrov väitis, et kaadriralli pole puhas põlvkondade vahetus, vaid Putin kindlustab endale eri olukordadeks manööverdamise vabadust.

«Et vajadusel pöörata oma poliitika mis tahes suunas, ilma et eliit selle vastu kuidagi sisemiselt protestiks,» ütles Petrov intervjuus Postimehele. «Mõjukad Venemaa eliidigrupid on praegu nimelt status quo pooldajad. Nad on kohandunud ja tunnevad end hästi, nad ei taha midagi muuta poliitikas ega majanduses, aga samas ei taha nad ka mingeid uusi repressioone.»

Petrovi arvates on Putinil jämedalt võttes kaks varianti, mille realiseerimisest sõltub tema edasine poliitika ja ka kaadrimuudatused.

«Putin üritab praegu parandada suhteid läänega, et saada lahti sanktsioonidest ning seejärel laenata majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks raha, et osta endale presidendivalimisteks ajapikendust,» rääkis Petrov. Korralised presidendivalimised on Venemaal juba pooleteise aasta pärast.

Kui läänega ei õnnestu suhteid parandada, siis on Putinil Petrovi meelest taas kaks võimaliku arenguvarianti. «Kas autoritaarne moderniseerimine koos reformidega, tinglikult võib seda nimetada Kudrini stsenaariumiks, või jäik autoritaarsus koos repressioonide ja puhastustega,» ütles ta.

Kevadest alates on Putin oma vanadest kaasvõitlejatest erru saatnud presidendi administratsiooni kauaaegse juhi Sergei Ivanovi, narkopolitsei juhi, oma kunagise mõjuvõimsa kaadripealiku Viktor Ivanovi, föderaalse turvateenistuse juhi Jevgeni Murovi, föderaalse migratsiooniteenistuse juhi Konstantin Romodanovski ja föderaalse tolliteenistuse juhi Andrei Beljaninovi. Kõik nad olid koos Putiniga kunagise Nõukogude Liidu kõikvõimsa salateenistuse KGB ohvitserid ning hiljem peaaegu eranditult ka Venemaa julgeolekuteenistuse FSB kindralid.

Samal ajal vabastas Putin Kremli mõjuka julgeolekunõukogu liikme kohalt endise siseministri ja riigiduuma spiikri Boriss Grõzlovi ning riikliku valimiskomisjoni esimehe kohalt Vladimir Tšurovi. Aasta varem vallandati Venemaa Raudteede presidendi kohalt mõjuvõimas Vladimir Jakunin.

Kõik need mehed olid Putini senise 15-aastase valitsemisaja jooksul kuulunud – kes lühemat, kes pikemat aega – absoluutsesse Venemaa poliitilisse eliiti.

Lisaks on Putin aasta algusest saadik välja vahetanud seitse kuberneri (85st) ja kaks oma eriesindajat föderaalsetes ringkondades. Suured kaadrimuutused on toimunud Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB kindralite hulgas, kaadrirallist ja isegi vahistamistest pole pääsenud ka teiste Kremlile oluliste jõuametkondade, nagu uurimiskomitee, peaprokuratuuri ja siseministeeriumi juhtkonnad.

Samal ajal lõi Putin uue võimsa jõuametkonna Rahvuskaardi, mille koosseis moodustab peaaegu poole Venemaa relvajõududest, ning pani seda juhtima oma pikaaegse ihukaitseülema kindral Viktor Zolotovi. See samm lõi silmanähtavalt paigast ära Venemaa eriteenistuste aastaid püsinud tasakaalu ning pani nad omavahel mõju pärast tõsiselt konkureerima.

Nii lühikese aja jooksul sellise suure hulga poliitiliste raskekaallaste vallandamist ning ulatuslikku verevahetust jõuametkondades pole Venemaa sisepoliitikas juba ammu juhtunud.

Moskva tuntud poliittehnoloogi, Venemaa presidendi administratsiooni sisepoliitika valitsuse endise juhi (sügis 2011 – kevad 2012) Konstantin Kostini väitel ei ole tegemist Putini kaadripuhastusega, vaid tippametnike teadliku põlvkonnavahetusega.

«Uued määramised täidavadki seda eesmärki, et tõsta riigijuhtimise kvaliteeti,» ütles Kostin Postimehele. «Putin kui Venemaa kaasaegse poliitilise süsteemi arhitekt tunneb suurepäraselt oma vastutust selle eest, et see riigi juhtimise süsteem oleks efektiivne ning säilitaks järjepidevuse pikkadeks aastateks.»

Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmist nimetas Kostin Venemaa arenemisel tohutuks ressursiks.

«Mis on hullem: kas inimene juhib väga tõhusalt, aga seejuures veidi varastab, või inimene, kes ei varasta midagi, ent kahju tema valedest otsustest või tegevusetusest on seejuures mitu korda suurem kui riigi kahju vaat sellest korruptiivsest tegevusest?» arutles ta.

«Mõlemad on muidugi halvad, aga meil kahjuks on sellest teisest tegevusest kahjud suuremad kui korruptsioonist. Tohutu hulk projekte on meil realiseeritud väga halvasti või pole üldse realiseeritud,» lisas Kostin.

Kostini väitel on paljud juba toimunud ja veel toimuvad kaadrimuudatused suunatud 2024. aastasse, kui lõppeb 2018. aastal valitava Venemaa presidendi ametiaeg. Kostin on veendunud, et Putin jääb kuni 2024. aastani presidendiks, sest muudeks variantideks on jäänud liiga vähe aega.

«Palju tähtsam oleks juba aru saada, mis tuleb pärast 2024. aastat. Kes hakkab siis riiki juhtima?» rääkis Kostin. «Kahtlemata peavad ilmuma uued juhid, uus põlvkond. Sellel uuel põlvkonnal on vaja kogemusi ja teadmisi. See protsess käibki praegu. Aega (2024. aastani) pole ju tegelikult enam üldse palju,» möönis ta.

Kaadrimuudatuste jätkumist Venemaa võimuladvikus pärast duumavalimisi eeldavad peaaegu kõik Moskva eksperdid, kuigi valimistulemustega pole neil muidugi mingit seost.

Kõige erutavamalt kõlavad spekulatsioonid selle kohta, et Kremlis praegu kogu sisepoliitika juhtimise eest vastutavast Vjatšeslav Volodinist võib saada uue riigiduuma spiiker. Praegune duumaspiiker, KGB taustaga Sergei Narõškin liiguks selle plaani järgi välisluure uueks šefiks.

Vene meedias on spekuleeritud veel, et mastaapse kaadripuhastuse ohvriks võivad langeda mitme suure jõuametkonna juhid, nagu FSB peadirektor Aleksandr Bortnikov, uurimiskomitee juht Aleksandr Bastrõkin või riigi peaprokurör Juri Tšaika, kes kõik on juba väga kaua ametis püsinud ning passiksid hästi Putini verevahetuse kampaaniasse.

Ka mõjuka Kremli julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja riikliku naftafirma Rosneft juht Igor Setšin võivad olla väljavahetamiskandidaadid.

Eeldus on selles, et Putin tahab suured kaadrimuutused lõpetada võimalikult varakult enne presidendivalimisi, eriti kui ta kavatseb majandusolukorra halvenemise pärast korraldada need enne tähtaega, juba järgmisel aastal.

FAKTID

Duumavalimised

Valimised toimuvad 18. septembril.
Parlamendi alamkotta riigiduumasse valitakse neljaks aastaks 450 saadikut.
Valimistele on registreeritud 14 erakonda.
Arvamusküsitluste järgi on suurim toetus Ühtsel Venemaal – 41,1 protsenti.
Muuhulgas toimub hääletus Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarel ja sealses Sevastopoli linnas.
Allikas: PM

Gideonic kirjutas:Nüüd võib lugeda sekundeid, ennem kui herr Vähi ja co kiunuma pistavad, et kõik puha meiepoolne agressiivsus, NATO sõjamängimine ja sanktsioonid ... vot kui väed väja viiks ja ainult veidi teeks lobitööd sanktsioonide leevendamiseks, kus hakkaksid kohe naftajõed ja masuudiojad voolama

http://majandus24.postimees.ee/v2/38342 ... i-sadamate

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas esmaspäeval uudisteagentuur Interfax.