www.militaar.net

Vilks kirjutas:Nõuka ajal oli vist peale kodumaa reetmise (mingid tapmised ka) veel üks paragrahv, mille eest võis surmanuhtluse saada: sotsialistliku vara riisumine eriti suures ulatuses.

1961. aasta Eesti NSV Kriminaalkoodeksi järgi oli kõige kõrgem karistus "riigi või ühiskonna vara riisumise" eest 15 aastat vanglat koos kogu vara konfiskeerimisega.
Kas surmanuhtlus selle eest oli varem või hiljem siis?

Elulisi näiteid sõjajärgselt Saaremaalt:

https://saartehaal.postimees.ee/6672315 ... taks-vangi

Kuskilt dissidentide raamatust jäi meelde, et NLiidus oli kõige julmemaks karistuseks mingil ajal NLiidust väljasaatmine ning järgmine, kergem karistus oli seinaäärde panek. Humaansetel kaalutlustel seda kõige koledamat varianti kasutati üliharva. Kui tõene see oli mine võta kinni..

Natuke teemast kõrvale ja jutu jätkuks:

Mind paneb endiselt mõtisklema samovari otstarbekohasus.
Kas juurdus see venelaste kultuuris siis, kui puudusid pliidid, mida sai kiiresti soojendada ja mis ühtlasi soojendas ka ruumi?

1961. aasta Eesti NSV Kriminaalkoodeksi järgi oli kõige kõrgem karistus "riigi või ühiskonna vara riisumise" eest 15 aastat vanglat koos kogu vara konfiskeerimisega.
Kas surmanuhtlus selle eest oli varem või hiljem siis?

ENSV koodeks kopeeris NSVL koodeksit ja seal oli surmanuhtlus sots omandi eriti suureuletusliku riisumise eest sees nii enne kui peale 1961 aastat. Nagu ka altkäemaksu jpm asjade eest. Erandiks oli mäletamust nööda vist mingi suhteliselt lühike periood viiekümnendatel, mil surmanuhtlus ülepea kaotatud oli.

Bensiinitalongidest veel -
nende suurim probleem ei olnud ainult saadavus vaid ka sobiva määraga talongi saadavus.(Nii riikliku kui erasektori)
nt kui paaki läks 50 liitrit ja anda oli 3 talongi - olid 10 liitrist ilma.
Olin riiklikus bensiinijaamas 50 liitrise talongi ja Jawaga (paagi maht 13,5 L) alati oodatud külaline.
Eredaim näide oli aastal 1983 kui Tagakarpaatias Mossega sõites selgus - et turismikaardil märgitud bensiinijaam on avatud 2 päeva nädalas.
Kohaliku Metsakombinaadi autobaasi väravas leidsin autojuhi väljanägemisega mehe kes minu murest aru saades maatäie matte lendu laskis, et auto juba pargis.Aga ei häda - kohe tuleb Vasja ja tema Uralist saame.
Saimegi - mina paagi täis ja kui nemad minult kaks pudelit eesti õlut said - tahtsid kogu pagaasniku bensiini täis lasta.
Küsisin siis huvipärast.et mis normiga nad seda kütust metsaveo Uralil maha kannavad.
Mehed vaatasid mind lolli näoga ja vastasid,et mis kütuse kulunormi saab metsaveoautol mägedes olla...

Walter2 kirjutas:Kuskilt dissidentide raamatust jäi meelde, et NLiidus oli kõige julmemaks karistuseks mingil ajal NLiidust väljasaatmine ning järgmine, kergem karistus oli seinaäärde panek. Humaansetel kaalutlustel seda kõige koledamat varianti kasutati üliharva. Kui tõene see oli mine võta kinni..

Nii ta pea-aegu oligi. Kõrgeim karistusmäär oli - "kodakondsuse äravõtmine ja riigist välja saatmine".
Lugesin ise kooli ajal seadusest.

Kas see oli üldse KrK järgi kohtulikult mõistetav karistus või administratiivne meede nagu 101. kilomeetrile saatmine? 1980. a. KrK kommenteeritud väljaandest ma ei leidnud seda.

Lemet kirjutas:

1961. aasta Eesti NSV Kriminaalkoodeksi järgi oli kõige kõrgem karistus "riigi või ühiskonna vara riisumise" eest 15 aastat vanglat koos kogu vara konfiskeerimisega.
Kas surmanuhtlus selle eest oli varem või hiljem siis?

ENSV koodeks kopeeris NSVL koodeksit ja seal oli surmanuhtlus sots omandi eriti suureuletusliku riisumise eest sees nii enne kui peale 1961 aastat. Nagu ka altkäemaksu jpm asjade eest. Erandiks oli mäletamust nööda vist mingi suhteliselt lühike periood viiekümnendatel, mil surmanuhtlus ülepea kaotatud oli.

Surmanuhtlus oli kaotatud 1947 - 1950, aga see-eest kehtestati just siis 25 + 5.

mart2 kirjutas:

Walter2 kirjutas:Kuskilt dissidentide raamatust jäi meelde, et NLiidus oli kõige julmemaks karistuseks mingil ajal NLiidust väljasaatmine ning järgmine, kergem karistus oli seinaäärde panek. Humaansetel kaalutlustel seda kõige koledamat varianti kasutati üliharva. Kui tõene see oli mine võta kinni..

Nii ta pea-aegu oligi. Kõrgeim karistusmäär oli - "kodakondsuse äravõtmine ja riigist välja saatmine".
Lugesin ise kooli ajal seadusest.

Vähemalt Stalini aja lõpuni oli mahalaskmise täiesti ametlik nimetus BMH (võshaja mera nakazanija), aga eks neid seadusi ja nimetusi ju muudeti.

Viimases Mnemoturniiris oli küsimus - mis karistuse sai kaks pudelit Gladiaatorit õlletehasest välja viia üritanud pruulmeister? Õige vastus oli 12a vanglat +kogu vara konfiskeerimine.

See juhtus Stalini ajal ja paragrahv oli grupiviisiline riisumine- veel kolm õllevabriku töölist jäid sama kontrolli ajal vahele. Nad põhjendasid õlle tehasest välja nihverdamist sooviga tähistada Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva.

http://jalutuskaikajas.blogspot.com/201 ... tehas.html

Kriku kirjutas:Kas see oli üldse KrK järgi kohtulikult mõistetav karistus või administratiivne meede nagu 101. kilomeetrile saatmine? 1980. a. KrK kommenteeritud väljaandest ma ei leidnud seda.

Kasutati "poliitiliste" paragrahvide korral, vägivalla (tapmine, rööv) korral ei olnud laual.
Mäletamist mööda ei nimetatud seda kõrgeimaks karistusmääraks vaid erakorraliseks karistuseks.

Tegin NMT ja GSM side arutelule oma teema: viewtopic.php?f=25&t=47994&p=672396#p672396

Kasutati "poliitiliste" paragrahvide korral, vägivalla (tapmine, rööv) korral ei olnud laual.
Mäletamist mööda ei nimetatud seda kõrgeimaks karistusmääraks vaid erakorraliseks karistuseks.

Naljaga pooleks nimetati NSVL surmanuhtlust ka "peaaegu kõrgeimaks karistusmääraks".

Kapten Trumm kirjutas:

Kasutati "poliitiliste" paragrahvide korral, vägivalla (tapmine, rööv) korral ei olnud laual.
Mäletamist mööda ei nimetatud seda kõrgeimaks karistusmääraks vaid erakorraliseks karistuseks.

Naljaga pooleks nimetati NSVL surmanuhtlust ka "peaaegu kõrgeimaks karistusmääraks".

No rängim karistus oli maalt väljasaatmine. Seoses selle inimvaenulikkusega karistati pigem surmanuhtlusega. Kurjategejale siiski kergem karistus ju.