www.militaar.net

Austraallased ilmselt unustanud, mis juhtub siis, kui vastasel on palju kaudtuld kasutusel voi ei ole ohtu sellise vastase otsa komistada lähimatel kymnenditel, samas tekib kysimus, et mis nad siis peale hakkavad, kui näiteks hiinlased peale tulevad?

Tux kirjutas:No alati on olemas võimalus veidi oma uhkust alla suruda ja osta paarkümmend Gvosdikat mida peaks endisest Varssavi pakti riikidest või Ukrainast olema veel võimalik saada.

Kapten Trumm kirjutas:Keerulistel suurtükisüsteemidel läheb üllatavalt palju asju katki (nt kasutaja rumalusest) ja need vajavad üllatavalt palju remontimist.
Et Soomel kael kannab eksootilise Korea relvaga tegeleda, on vist siin kõigile selge.
Kas ka Eesti kael, on ise küsimus. Vaadates, milliseid hiigelraskusi on tulnud üle elada märksa massilisemate ja lihtsamate relvadega (nt needsamad saksa FH-70d), poleks nii väga kindel midagi, et siia tasub tarida eksootikat (sama käib ka mõtete kohta Abrams tankidest). Selle eksootika jaoks puudub siin taoline kompetentsus, nagu Soomes olemas on.
Katkised, kuskilt seitsme maa ja mere tagant parasjagu osi ootavad relvad ei tulista ühtegi pauku, olgu ta laskekaugus või 100 km või positsioonivahetuse aeg 1 millisekund.

..Tootjafirmapoolne logistiliselt jätkusuutlik tagamine on raketisüsteemide kui kõrgtehnoloogilise toote puhul kriitiliselt oluline. Siin tuleb selgelt eelistada geograafiliselt lähemal paiknevaid ja tuntud tegijaid (MILAN, SPIKE) – nn „brand name“ tootjaid, kelle puhul oleksid tagatud pidev tootjapoolne hooldus, samas ka produkti enda pikaealisus ning pidev firmapoolne täiustamine. Sellistele kriteeriumidele vastava tootja puhul ei kujune probleemiks kord valitud raketisüsteemi pikaajaline edukas ekspluateerimine ning vajadusel ka moderniseerimine ja/või raketivaru täiendamine. Jätkusuutlikult on oma toodet arendanud näit MILAN ja TOW tootjad, kelle uuendused on ristkasutatavad nende vanemat tüüpi toodetega. Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks. Ehk siis kindlasti tuleb vältida antud tootenišši pooljuhuslikult sattunud „no-brand name“ tootjaid..

Borja kirjutas:Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks.

madiss kirjutas:

Borja kirjutas:Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks.

Kas MAPATS ja SPIKE ei pärine mitte ühest ja samast kohast, MAPATSi puhul tundub see olema probleem aga SPIKEi puhul mitte?

Tux kirjutas:No alati on olemas võimalus veidi oma uhkust alla suruda ja osta paarkümmend Gvosdikat mida peaks endisest Varssavi pakti riikidest või Ukrainast olema veel võimalik saada. Moona küsimus on siis ka lahendatud, ei pea järjekordset uut rida exceli tabelisse tekitama. Sama soojaga siis juba ka mõned MTLB-d juurde staabi ja sidemasinateks. Laskekaugus on nagu on, aga parem ikka kui ainult paberil eksisteerival haubitsal.

Poti soldat kirjutas:Miks siis üldse liikursuurtükkidega jamama hakata kui ainult mingitest pooletoobistest hädaga jõud üle käib? Siis võiks juba lihtsalt normaalseid järelveetavaid (FH-70 või M198) juurde hankida, pappi jääb muuks otstarbeks rohkem alles ning kompetentsimuresid loodetavasti ka ei teki.