www.militaar.net

Ei arvesta neid D-30'd praegu keegi enam "ketastega". Vaadake nt Sõdurist eelmise Tormi pilte ja mõelge ise edasi.
Kuskil 70ndatel tehtud lääne relva "digitaalne interface" võib ehmatavalt palju meenutada nõuka elektroonikat 1980ndatel.

See korealaste relv tundub oma keerukuselt ja automatiseerituselt olema PZH-2000 samas klassis.
Muud eurooplaste ja jänkide mudelid tunduvad hoopis lihtsamad/lahjemad.
Rootslaste Archer ehk välja arvata.

Gvozdika aga on tänapäevaks(ja tulevikku vaadates) loomulikult lootusetult läbi.

tommy kirjutas:Gvozdika aga on tänapäevaks(ja tulevikku vaadates) loomulikult lootusetult läbi.

Suht lõbus on lugeda selliseid oma kategoorilisuses absoluutseid (-lõplikule tõele pretendeerivaid) arvamusi - on need siis sõjandusest üldse või "sildistatakse" parajasti taktikat ja/või erinevat sõjatehnikat

Amatöörist kõiketeadja tavapärane profaanlus on selliste kategooriliste imperatiivide võtmesõna.

Tjah, eks ta ole.

Ukraina sõda on üldiselt välja toonud, et see "lootusetult läbi" masin on kõigest hoolimata üsna hinnatud värk. Mina küll ära ei ütleks.

Tjah, eks ta ole.
Ukraina sõda on üldiselt välja toonud, et see "lootusetult läbi" masin on kõigest hoolimata üsna hinnatud värk. Mina küll ära ei ütleks.

Kas ikka hinnatud??
Lisaks juba teada olevale kehvale laskekaugusele on Ukrainas piisavalt probleeme ka(vanusest tingitud) kehva vastupidavuse ja sellest tingitud saadavuse ja üksuse lahinguvõime langusega.
Kuid muidugi ukrainlased kasutavad. Ja mitte ainult nemad. Veel.
Kasutavad, kuna on juba olemas ja muud üksusel pole.

Meil saab õnneks olema rohkem valikut.
Ja Gvozdikal seal erilisi argumente ei saa olema.

See, et Gvozdikal Eesti liikursuurtükivalikus kohta olema ei saa, ei tõesta mitte kuidagi, et Gvozdika oleks "loomulikult" ja "lootusetult" läbi

Need asjad lihtsalt ei ole mitte kuidagi omavahel seoses.

No vahel võiks jälgida konteksti...
Oli suur soov tuua kusagilt Ida-Euroopast või Ukrainast Gvozdikasi.

30-40 aastat vana relvasüsteem on omadega "lootusetult läbi", ei karda korrata. Tänapäevaks ja tulevikule mõeldes. Erandeid võib leida, kuid reeglina siiski..
Kui keegi soovitaks meile näiteks Norra vanu M-109-d, mida lätlased vahepeal olevat vaadanud, siis ütleks ma samamoodi, et M-109 on lootusetult läbi.
Konkreetsed isendid, mitte mark kui selline tervikuna.
Oleks arvanud, et see on endastmõistetav...

A second noteworthy fire-support trend coming from the Russo-Ukrainian
War is the emphasis on both sides of direct fire atillery. The Cold War era design of
the 2S1 Gvozdika (Carnation), Self-propelled 122 mm has been extremely successful
and popular on both sides. Even though “an old system” its high maneuverability
(particularly in soft soil and marshy areas) and mechanical reliability make it
popular in roles for which it was not designed. For the Russian side, the 2S1 is used
in the dual role of both indirect Howitzer and as an assault gun. In this latter direct fire role it is used as an over-watch system targeting at a range of 1 to 6 km
Ukrainian strong points and suppressing anti-tank defenses. In interviews with the
author, numerous Ukrainian anti-tank missiles and anti-tank gun operators have
noted their reticence in opening fire against Russian armor because of the
expectation that they themselves will immediately be targeted by the Gvozdika.

https://prodev2go.files.wordpress.com/2 ... -draft.pdf

Ei maksa liialt alahinnata selliseid asju.

Laiemaks rahvaharimiseks. 2S1 Gvozdika on ehitatud kuulsa "soo-liikuri" MT-LB veermikule ja kasutab sama relva, mis maailmas enimkasutatav suurtükisüsteem D-30. Millest tuleneb, et ta on ülimalt hea läbivuse-mobiilsusega (PzH-2000 kaotab pika puuga) ja suudab ise ujuda üle veekogude. See kõik võimaldab tal pääseda edukalt kohta, mis jääb tanki veermikul põhinevate süsteemide (mis ei uju ja vajavad tankiga sama toetustehnikat) jaoks kaugeks unistuseks. See võimaldab leevendada tema kehvapoolset laskekaugust. Ja üks asi on veel, kas te teate, mitu 122 mm mürsku saab osta ühe 155 eest? Vot uurige, siis paistavad asjad natuke teises valguses nagu ministeeriumuvorstid neid paista lasevad.
Meie "valikud" aga kõigele heale lisaks on krõbeda hinnasildiga, mis tähendab, et tuhanded mehed jäävad sel teemal palja tagumikuga (st neile ei jagu tulevikus isegi 122 toetust).

Ps. taipan suurepäraselt antud relva vananemise probleeme!

Itaalial on plaanis enda FH-70 tüüpi haubitsad ära moderniseerida, digitaliseerida...

http://www.janes.com/article/64863/ital ... evaluation

Aga teeb asja konkreetseks. Mis hinnaga ja kust neid Gvozdikaid saab.
Lihtsalt võrdluse mõttes, ma ei hakka neid kellelegi kaela määrima.. (kuigi parem üks "nelgike" peos, kui 2000 pzh`d katusel)

Ja kui toru või vanker väga kulunud on, mida siis tuleb ja mis hinnaga ette võtta. jne.

Soomlastele kõlbas Talvesõjas isegi jäiga lafetiga prantsuse "hyppyjaakko" aastast 1877, kui venelased hakkasid lõpus juba üle Viiburi lahe ronima.
Ja sütikuid ei olnud, lasti tuimalt niisama. Nalja tehti kah sinnajuurde, et effekt olevat, et venelased ise ennast surnuks naeravad....
....ma ei hirmuta siin kedagi, selline asi on olnud

http://www.mortarinvestments.eu/product ... ozdika-280
Eks sellele 22 000 dollarile tuleb mingine 100 tuhat eurot ehk lisaks, et see pill ka 20 aastat sõidaks.
Külma sõja kola hulgas on üllatavalt palju "low hours" tüüpi asju, mille elu möödus sõjavarude laos seistes ja mis vajavad ülekäimist - tihendite, kuluosade ja kummijuppide vahetamist (mis on seismisega vanaks läinud). Raud võib olla täitsa hea veel.

Vaadake järelvaatamisest eilset Aktuaalset Kaamerat, seal näitas (irooniana) Gvozdikat aktsioonis Süürias (andiski teine otsetulega mässuliste pihta).
Muidugi pole ta moodsate 155 liikuritega võrreldav, kuid ta on see eest üllatavalt odav nii osta kui pidada (lihtne, lollile külamehest kasutajale mõeldud vene raud).
On kerge, hea läbivusega ja nagu näitavad käimasolevad sõjad - multifuntsionaalne pill (kasutatav ka tanki rollis).

i.m.h.o. võiks siin kastist välja mõelda ja Soomet teha
https://fi.wikipedia.org/wiki/2S1_Gvozdika

Osataks mõlemale brigaadile terve pati tehnika ja moona, uuena ... Venemaalt.

Lisaks läänest (Soomest) droonid ja tulejuhtimissüsteem

Vähendame naabrimehe võimekust, suurendame enda võimekust ja silume natukene suhteid (et ta raibe teaks, et me ei ole ketis kõige nõrgem lüli ehk siis strateegilises mõttes ei oleks "nimekirjas" esimene).

Sellise jutu peale kukub ehk onu Samilt kasutatav M109 nagu naksti sülle.

Kui sul raha pole kallite pillide jaoks siis on variandid, et kas hakkad koguma ja ostad kunagi hiljem, oled üldse ilma või võtad kellegi vana. Mis siin nii keerulist saab olla? Minul oleks näiteks raha, et uus auto osta, aga ma ei pea seda vajalikuks ja kavatsen oma vana panniga edasi sõita niikaua kuni sellel rattad alt ära kukuvad. Sõjatehnikaga on samamoodi - see asi peab täitma mingit funktsiooni mõistliku hinnaga.

Kui nelgikene on mõttetu vanaraud, siis viime poole oma suurtükiväest kohe EMEXI-sse? D30 on siis ju ka täiesti mõttetu? Gvosdika annab korda teha täiesti edukalt - M113 näiteks on ka 50 aastat kestnud ja kestab ilmselt veel. Venelased ise ei pea ka vajalikuks sellest loobumist, uuenduse käigus pannakse uus torn ja 120 mm pearelv (mis laseb ka miinipilduja miine!) Nimeks on 2S34 "Hosta" http://www.armyrecognition.com/russia_r ... tures.html

Miks see riist meile võiks sobida? Moona logistika pärast! Logistika on see mis otsustab vähe pikemaajaliselt lahingu saatuse ja siin pole vaja hoida ühte järjekordset eritüübilist laskemoona laos. Kasutuselolevat D30 moona on lihtsalt rohkem vaja sisse osta!
Kes neid uuendada oskavad? Poola, Ukraina, Tsehhid kindlasti http://www.excaliburarmy.com/en/2s1-gvozdika-122-mm

Ma arvan, et keegi siin ei vaidle tegelikult vastu sellele, et uuem tehnika on parem ja igati ihaldusväärsem.
Samas on arusaamatu see iroonitsemine tehnika üle - et tegu on lootusetult vananenud ja kasutu kraamiga. No, aga mis siis meie 70ndate haubitsad selle kõrval on?