nää ei saa, pean ka sõna võtma:
Korra on siin kalapüügist juttu tehtud, teen siis veel.
Oli aeg kus kudeajal oli punase kala (jõeforell, meriforell, lõhe) rangelt keelatud. Tulemuseks oli see, et kudejõed ja jõesuudmed tõmmati salapüüdjate poolt võrke täis, elektrikud jalutasid igaöiselt ringi ja siin-seal kuuldus plahvatusi. Arvake ise, millise põntsu see vääriskalavarudele pani, kui kalakaitse inspektoreid võis ühekäe näppudel üles lugeda ja neil polnud ei liiklus-, ei järelvalve- ei võimu teostamise (loe: relvade, käeraudade ja õiguste ja väljaõppe nende kasutamiseks) vahendeid.
Nüüd on niipalju muutunud, et harrastuslikele ridvaviibutajatele müüakse kudeajal kudejõgedele lubasid.
Situatsioon: elektrikud ja pommimehed on legaalsete püüdjate lähedusest kadunud, salavõrgud, millesse landid kinni jäävad, tragitakse kas 1313 või oma-algatuslikult välja.
Tulemus: väikese kahju (landi v lendõngemees saab kudekala või kaks) hinnaga on kudekarja 100% hävitamine lõppenud
Kas me võiks siin analoogiat näha mõistliku koostöö ja täieliku keelustamise situatsiooni vahel
Edit: igaks juhuks selgitan mõtet demagoogidele, silmaklappidega ja muidu piiratud maailmavaatega persoonide jaoks:
Hauaröövleid ei huvita absoluutselt seadused, piirangud ega mingite asjade keelamine või mittekeelamine. Mõrvaril on relv alati olemas ja üldreeglina ebaseaduslik. Seega keelamine ei ole lahendus, küll aga oleks lahendus mõistlik koostöö ja esmajoones infovahetus. Põhiosa detektoristidest on igati seaduskuulekad kodanikud, kele lihtsalt pakub huvi käia, otsida ja leida. Nimetage seda kasvõi tervisespordiks. Allakirjutanu sealhulgas.