www.militaar.net

Ma selle "hommikul sõidavad tankid üle piiri" juhtumi kohta pakkusin välja "Trummi võitlusgrupi" idee, mis muidugi korüfeede poolt maasse taoti. Võibolla asja eest ja ma lihtsalt ei jaga asja.
Lisaks taoliselt võiks suuta võidelda ka piirivalve ja miks mitte ka piiriäärsete maakondade politsei.
Õpetati igasugu relvad selgeks CIA poolt hariduseta kitsekarjustele, on need õpetatavad ka keskharidusega ametnikele.
Väikesearvuline seltskond, kus kõik oskavad ümber käia lõhkeaine, Javelini ja Stingeriga ja nad saavad selle vajadusel kiiresti ka kätte.
Tartu poole vuravale tankikolonnile on ka kolm meest Javelinidega probleemiks, sest ta ei tea, kas järgmisel metsavahel on veel kolm ja siis veel viis - või mitte. On ikka kolm tanki kuplid maas põlemas keset teed, peab midagi tegema. Peatuma, julgestama, saatma jalaväe ette, tellima suurtükitule metsa jne - võtab aega ja võidab hinnalisi tunde põhijõudude mobiliseerimiseks.
See aga muidugi eeldab väljamurdmist senisest mantrast "kõik brigaadile". See brigaad puhub üldse igasugu ootamatute asjade puhul kõige vähem pilli, sest tema tegevusse astumine võtab enim aega, ükskkõik, mis "reageerimise" nimega teda õnnistatakse. Veel - ma ei eita eelhoiatuse tähtsust ja vajadust, lihtsalt minuarust tasuks mõelda, mis saab siis kui hoiatus failib või vastane teeb "konna keetmist" - viimast koges Iisrael omal nahal 1973, ilma kiirkorras mobiliseeritava armeeta oleks neist märg plekk järgi jäänud.

Kui sa nii kõva mees oled, siis miks need isikkoosseisu andmed uuendamata on? Ja sellele küsimusele pole tõesti vaja vastata.

Kui sa veel ehk pole aru saanud, siis olen vist mõningase analüüsi- ja mõtlemisvõimega ja taolised probleemid on ammu parandatud. Tõsi, mitte nende poolt, kes selle eest palka igapäevaselt saavad, vaid sai ise tehtud. Küll aga olen andmebaasides olevate andmete kohta kuulnud imelugusid ja ega endagi andmed kontrollimisel just kehtivad polnud (ma eeldasin, et inimesed, kelle töö see on, ka seda teevad). Mõistagi andsin need andmed, mobiili nuumber kaasa arvatud - järelikult polegi õõnestaja ja mõjuagent.

Oled rahul?

Ei ole muide. Minu rahulolu ei saabu mitte kellegi kritiseerimisega ja näpuga näitamisega, vaid sellega, kui (minuarust) probleemsed asjad on rahuldavalt lahendatud. Tundub, et probleem täna pole mitte lahenduste kättesaadavuses, vaid mantras - midagi pole muuta vaja.Minuarust ongi patrioodi kohus omada kriitikameelt, tõsta pastakat ja osaleda diskussioonis lahenduste teemal. Panna ka ise õlg alla ja Javelini kursusele panen end kohe esimesena kirja.

Meenutusi aastast 2004...ja toonasest suhtumisest. Tegu siis Riigikogu istungjärguga ja arutluseks miinid. Mida kuulutas toonane valitsus oma ministrite ja nõunike suu läbi. Ja mida neist tänase päeva kontekstis arvata.

T. Velliste
Proua esimees! Head kolleegid! Enamik konventsioone, mis me oleme siin selles kogus vastu võtnud, on meie silmade eest möödunud märkamatult. Nad ei ole sünnitanud arutelusid, sest tavaliselt on kõik olnud selge, sageli on olnud tegemist tehniliste küsimustega. Käesolev eelnõu 238 on nendest kõikidest erinev, täna me teeme ajaloolise valiku vägagi eksistentsiaalses küsimuses. Tõepoolest, ühelt poolt on kaalukausil humaansed kaalutlused, sest jalaväemiin ei tee vahet pagunikandjal, kellel on kiiver peas ja relv käes, ega sandaalides noorukil. Kuid teiselt poolt me teame ka seda, et miine on ammustest aegadest nimetatud vaese mehe kahuriks. Miiniväli on tõepoolest väga oluline ja väga tõhus kaitsevall iseenda ja vaenlase vahel ning miinid ei ole ründerelvad, vaid on kaitserelvad. Nelikümmend riiki ei ole kõnesoleva konventsiooniga veel ühinenud. Nende hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Läti, Poola ja Soome. Meile huvipakkuvad riigid nende hulgas on loomulikult Venemaa, Läti ja Soome. Ma ei argumenteeri täna ei poolt ega vastu, küll aga tahaksin juhtida tähelepanu mõnele argumendile Vabariigi Valitsuse seletuskirjas, mis meile on laiali jagatud, ja mida oleks võinud küll toomata jätta. Üks nendest kõlab nimelt järgmiselt: "Pärast NATO-ga liitumist jääb Eestit ähvardava sõjalise ohu võimalus kaduvväikeseks." Kaduvväike tähendab Eesti keeles nullilähedane. Teisisõnu, lihtsamas eesti keeles, pärast seda, kui Eesti on NATO liige, ei ole Eestil enam põhjust mitte kunagi sõjale mõtelda ega sõda karta. Ma arvan, et selliste kategooriliste tulevikuennustustega võiks alati olla ettevaatlikum. Me teame väga hästi, mida on maksnud tulevikuennustused minevikus - kes vähegi ajalugu tunnevad. Ja teiseks, ma toon veel ühe näite valitsuse argumentatsioonist: "Kui Eesti jätab endale õiguse jalaväemiine kasutada, võib see pärssida liitlasvägede indu meile kriisiolukorras appi tulla." Mismoodi peaks olema liitlasvägede ind meile appi tulla väiksem, kui nad teavad, et meie liinid on hästi kaitstud ja meie elavjõukaotused on väiksemad? Ma soovitaksin valitsusel olla argumentidega ettevaatlikum. Aga ma kordan: täna me veel ei hääleta ja ma ei agiteeri täna hääletama poolt ega vastu. Kuid ma tahan rõhutada, et tegemist on väga olulise valikuga Eesti ajaloos aastakümneteks ette. Tehkem siis see valik kaalutletult ja tehkem teadlik valik! Aitäh!

http://www.riigikogu.ee/index.php?op=st ... 2000010552

Ma ei argumenteeri täna ei poolt ega vastu, küll aga tahaksin juhtida tähelepanu mõnele argumendile Vabariigi Valitsuse seletuskirjas, mis meile on laiali jagatud, ja mida oleks võinud küll toomata jätta. Üks nendest kõlab nimelt järgmiselt: "Pärast NATO-ga liitumist jääb Eestit ähvardava sõjalise ohu võimalus kaduvväikeseks." Kaduvväike tähendab Eesti keeles nullilähedane. Teisisõnu, lihtsamas eesti keeles, pärast seda, kui Eesti on NATO liige, ei ole Eestil enam põhjust mitte kunagi sõjale mõtelda ega sõda karta.

Siit küsimus, et kas taoliste väärarusaamade elluviimise eest on keegi vastutanud?
Seepärast saabki meil igasugu fantastikaga tegeleda, et vastutust ei ole.
Võib puhuda mulli ja kui asjad lähevad teisiti, teha suuri silmi "oih, ajad on jah muutunud".

Ole nüüd. Seda seltskonda on ju siinselgi foorumil markeeritud kui kõrgeltharitud ja tõsiseltvõetavaid spetsialiste. Ükskõik millist jampsi nad läbi aegade ka välja on ajanud. Sest nagu laulusalmgi ütleb- "...sest kõik, mida antakse "ülevalt", on puutumatu ja püha...". Velliste läheb nendesamaste markeerijate liigitusel loomulikult "oma riigi halvustajate ja virisejate kirja"...

EDIT: Aga et rahvas võiks oma kangelasi ka nimepidi teada, siis kaitseministriks oli toona Margus "varastatud papka" Hanson (aprill 2003 – november 2004) ja KV juhiks admiral Tarmo Kõuts (21. septembril 2000-14. novembril 2006). Sinisilmset valitsust juhtis sel ajal Juhan Parts (10. aprill 2003-13. aprill 2005)

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkan ma toetama jalaväemiinide kaotamist. Ma arvan, et nende kasutamise kasutegur on liige väike, võrreldes hinnaga mida tuleb maksta soetamisel, paigaldamisel ja ... üleskorjamisel.
Muuhulgas ei nõustu ma kuidagi Vellistega "meie liinide kaitstuse" koha pealt. Ma julgen arvata, et meil on nedest "liinidest" erinev arusaam, minul seejuures õigem
Väga olulisi TT miine ei ole me kuskile kaotanud ja kaitselaengud on ka alles.

Isand Soesilm, minu mõte käis mitte niivõrd miinide kui selliste kohta, vaid rohkem selle jutu pihta, kuidas igasugune sõjaoht olematuks oli kuulutet. Ja seda kõige kõrgemal tasemel. Peale selliseid avaldusi on vast mõistetav mõningane skeptitsism, eriti kui elu ise kipub näited tooma "vingumise" põhjuste tõeksosutumise kohta.

Jalaväemiinide olemasolu ja valmisolek vajadusel nende kasutamiseks on ründavale vaenlasele kahtlemata ebameeldiv fakt. Mis aga puutub miinide hilisemat üleskorjamist või õigemini sõjajärgset ohtlikkust tsiviilelanikele, siis selles mõttes peaks tänapäevane tehnoloogia ju täiesti võimaldama valmistada selliseid jalaväemiine, mida hiljem üles noppida polegi vaja, kuna lagunevad ja muutuvad ohutuks teatud aja möödudes ise. Sakslastel olid 2MS ajal juba pressitud turbast kestadega miinid kasutusel. Tõsi küll, selle põhjuseks oli hoopis kõikvõimalike materjalide (eeskätt metalli) nappus, mitte niivõrd tahe valmistada isehävinevaid miine. Aga ma kujutan ette, et selline turbast vmt. materjalist kestaga ja bioplastidest päästemehhanismi osadega miin peaks hiljemalt aasta pärast mahapanekut juba ohutu olema. Senikaua tsivilistid teavad, et pole mõtet igale poole tuiama minna. Kui pikk on ühes sõjas miinivälja tavaline kasutusiga? Mõned kuud ehk maksimaalselt (kui igasugu piirikaitse-miinitõkkeid mitte arvestada). Seega puudub üldjuhul igasugune vajadus selliste maamiinide järele, mis veel aastakümneid hiljem ohtlikud olla võivad.

Meie hulgast nüüdseks lahkunud legendaarne metsavend Alfred Käärmann ütles sellel teemal nii:
"Püstijalu, täies pikkuses peale jooksmise tuhina võtavad ära MIINID. NKVD mehed tahtsid autasusid ja röövsaaki, kuid keegi neist ei tahtnud, et tema soolikad puu ladvas ripuksid".

Lemetiga nõus.
Manurhin - ma arvan et ennast hävitavate miinidega olekski lihtsam töötada aga ... see teebki miini kallimaks. Ma pole ekspert, kuid just seepärast ongi miinide kasutamine probleem. Ja kas nende ennast hävitavate miinidega oli selles leppes ka mingi eraldi teema.
Trumm - küsimus ilma trikita: kas on teada palju hr Käärmanni ajal maamiine kasutati? Seda mineerimise juttu olen ma kuulnud aga konkreetseid fakte ei tea. Vähemalt meelde küll ei tule.
Kõikvõimalikke kaitselaenguid või suundmiine toetan ma küll, TT miine ka. JV miinid on minu jaoks aga kahtlane teema. Kas me võidame või kaotame, lapsed ja lehmad hakkavad neid hiljem demineerima. Taanis kuskil rannikualas "demineerisid" II maailmasõja miine veel 90ndatel hirved.

Korraks tagasi veel eelmise valmiduse teema juurde. Ma siin jaurasin varajasest hoiatusest. Vastased aga, et seda ei pruugi olla (tõesti ei pruugi). Erik Männik näitab oma artikliga (http://www.diplomaatia.ee/artikkel/soja ... t-ukrainas), et Ukraina näite puhul pruugib olla küll. Iseasi, kas riigi poliitiline ja sõjaline juhtkond on valmis otsustama või hoopis vastase poolel. Mina ei usu, et meie valitsus oleks selline nagu Ukrainas. Isegi kui seal paar "Simmi" tegutseb.

soesilm kirjutas: Manurhin - ma arvan et ennast hävitavate miinidega olekski lihtsam töötada aga ... see teebki miini kallimaks. Ma pole ekspert, kuid just seepärast ongi miinide kasutamine probleem. Ja kas nende ennast hävitavate miinidega oli selles leppes ka mingi eraldi teema.

Miks iselikvideeruvad miinid tingimata harilikest kallimad peaks olema? 10 aastat tagasi see tõenäoliselt ehk nii oligi, aga biolagunev plastik oli tol ajal veel suur uudis ja 3D printer eksisteeris vaid mõnes teaduslaboris katse-prototüübina. Nüüd on uued võimalused - 3D printeriga on juba valmistatud nii töötavaid tulirelvi kui ka hooneid, soetada võib selle igaüks. Seega oleks biolagunavate 3D prinditavate jalaväemiinide valmistamise tehnoloogia mõnele tehnikaeriala tudengile bakatööks paras ülesanne. Kõige kallim komponent taolise miini juures oleks võibolla hoopis lõhkeaine. Viitsiks vaid mõni riigiametnik oma tagumiku korraks mugavustsoonist väljapoole vedada ja asja käsile võtta.

Mulle meeldib Manurhini mõttekäik.
Jalaväemiini päästikmehhanismi "eluiga" peale aktiveerimist kuni enesehävitamiseni võiks olla 1-3 kuud.
Ja isegi peale seda paar kuud ei julgeks keegi testima minna.

Võib ka projekteerida korpusesse mingi innovatiivse a la "mesi" või "karamell" korgi. Ajaga sulab (putukad söövad ära) ja niisutatakse lõhkelaeng. Vms.

Taimer võiks muidugi suht täpne olla ja mitte sõltuda aastaajast, ning putukate isust.

See on kindlasti projekteeritav. Ainult "kaasajastamine" "taimeri lisamisega" ei tohiks seda oluluiselt kallimaks teha. .

Korraks tagasi veel eelmise valmiduse teema juurde. Ma siin jaurasin varajasest hoiatusest. Vastased aga, et seda ei pruugi olla (tõesti ei pruugi). Erik Männik näitab oma artikliga (http://www.diplomaatia.ee/artikkel/soja ... t-ukrainas), et Ukraina näite puhul pruugib olla küll. Iseasi, kas riigi poliitiline ja sõjaline juhtkond on valmis otsustama või hoopis vastase poolel. Mina ei usu, et meie valitsus oleks selline nagu Ukrainas. Isegi kui seal paar "Simmi" tegutseb.

"kiirreageerimist" on ju vaja kahe asja pärast
1. kui vastane saavutab strateegilise üllatuse (mida iga vastane kahtlemata soovib)
2. kui on olemas strateegiline eelhoiatus, kuid mingil põhjusel ei saa/ei taha reageerida - nt vastane viljeleb "konna keetmist" (Yom Kippur) või poliitiline juhtkond usub ei tea millesse (Kuveit).
See võimaldab teatud paindlikkust.

Asja peaks tõsiseks muutma see, et meie idanaaber on suur strateegilise maskeeringu meister ja suudab tekitada päris võimsaid infovooge, päris kindlasti oli idanaabri sõjaliste nõuandjate käsi mängus Yom Kippuri operatsioonis (kus üht luure tipptegijat Iisraeli suudeti ikkagi üllatada) ja võimalik, et see oli (kindlasti võis seal olla kindralstaabi akadeemia kool) ka mängus 1990 Kuveiti tungimisel.

http://riigikaitse.postimees.ee/2833529 ... kogu-eluks
Eestis naissõdalased on alles lapsekingades. Arvestades meie rahvaarvu siis peaks küll rohkem neid olema.

Jalaväemiinide teema jätkuks
http://www.postimees.ee/2840519/usa-loo ... -miinidest

«Tänasel konverentsil Mosambiigis Maputos deklareerisid Ühendriigid, et ei kavatse tulevikus toota või muul viisil omandada jalaväevastaseid maamiine ega asendada olemasolevaid varusid nende aegudes,» seisab Valge Maja avalduses.