www.militaar.net

Kui palju Eestis on üldse toimunud HK piiride ületamist tulirelvaga = kuritegu? IMHO tänases Eestis pseudoprobleem (mitte et seaduse järgi ei peaks taolisi juhtumeid käsitlema). Aga probleem on see, et mingitele inimestele (kas nende hulgas ei võiks olla ka kohtunikke?) on tulirelv kui selline midagi ebaloomulikku, lausa saatanlikku.

Imelik asi, ma ei suuda leida Doroškevitši kohtuotsust

Kriku kirjutas:Imelik asi, ma ei suuda leida Doroškevitši kohtuotsust

Jõustumata kohtuotsust ei avaldata - advokaat lubas ju apelleerida ja nii ta ilmselt ka tegi.

Õige jah.

Huvitav, kas Kõmmari asjus tehtud Riigikohtu otsus võib tulevikus muuta ka relva kasutamisel enesekaitseks toimuvate kohtuasjade käsitlemist?

Mis mõttes?

Kõmmari asja kirjeldav artikkel: https://www.postimees.ee/7132662/riigik ... ses-oigeks

Kohtute otsused hädakaitse teemal kipuvad järgima sarnast mustrit, kus esimesed kaks astet mõistavad hädakaitse rakendaja piiride ületamises süüdi, aga Riigikohus õigeks. Preteedentide valguses jõuavad alama astme kohtud ehk tulevikus ka ise juba reaalset elu ja situatsiooni paremini arvestavate lahenditeni, mitte otsusteni, mis sageli välistavad peaaegu igasuguse hädakaitse seadusliku teostamise.

seroi kirjutas:Kohtute otsused hädakaitse teemal kipuvad järgima sarnast mustrit, kus esimesed kaks astet mõistavad hädakaitse rakendaja piiride ületamises süüdi, aga Riigikohus õigeks.

Palju selliseid kaasusi olnud on, et saab mustriks nimetada? Minu teada on RK praktika otseseks juhiseks alamatele astmetele, mistap sellise mustri esinemise tõenäosus on suhteliselt väike.

Selliste mustrite otsimine on jama, sest kõik kaasused ei jõua riigikohtusse ja kõik ei saa menetlusluba. Kui RK juba midagi arutama üldse hakkab, siis peab seal juba eelnevalt kindlaks tehtuna mingit ainet olema arutamiseks. See on oluline erinevus madalamate astmete menetlusest.

ERR samast asjast: https://www.err.ee/1207027/riigikohus-m ... ses-oigeks

Põhiküsimus oli selles, kas ründeolukord oli teo toime paneku ajaks lõppenud või jätkus. Rätte ja tema endine abikaasa olid koos õues ning kuigi lõppenud Šmutovi vastu, võis rünnak jätkuda Rätte endise abikaasa vastu.

Kriku kirjutas:ERR samast asjast: https://www.err.ee/1207027/riigikohus-m ... ses-oigeks

Põhiküsimus oli selles, kas ründeolukord oli teo toime paneku ajaks lõppenud või jätkus. Rätte ja tema endine abikaasa olid koos õues ning kuigi lõppenud Šmutovi vastu, võis rünnak jätkuda Rätte endise abikaasa vastu.

Jup. isik oli ikka agressiivne ja oli igati mõistlik eeldada, et ründab uuesti.
25. Lahendamaks küsimust võimalikust hädaabist, tuleb esmalt lahendada küsimus sellest, kas P. R. kui KarS § 28 lg 1 tähenduses teine isik oli vaatlusalusel hetkel hädakaitseseisundis. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellele vastata jaatavalt.

26. Hädakaitseseisund eeldab KarS § 28 lg 1 kohaselt kas vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Senises praktikas on asutud seisukohale, et hädakaitseseisundiga on tegemist ka enne ründe jõudmist katsestaadiumisse KarS § 25 tähenduses, s.o juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Otsustamaks, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et järgneda võib vahetu rünne, tuleb igal üksikjuhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas (vt eespool viidatud kohtuasi nr 3-1-1-17-14, p 10). Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub / on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski.

. Asjaomases praktikas on rõhutatud sedagi, et võimaliku hädakaitse situatsiooni tunnustamiseks ei tule vaadelda mitte vahetult enne hädakaitsetegevust toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku, mis võib hõlmata näiteks isegi juba eelmisesse päeva jäävaid sündmusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-124-01, p 7.2). Seejuures tuleb lugeda vahetuks ründeks KarS § 28 lg 1 tähenduses ka nn jätkuva ründe olukorrad, s.t rünne on kõnealuse sätte tähenduses vahetu seni, kuni juba alustatud ründest pole üheselt mõistetavalt lõplikult loobutud (sh olukorrad, kus rünne on arusaadavalt lõplikult ebaõnnestunud), misjärel oleks võimaliku kahju ärahoidmine hädakaitsetegevusega tõepoolest võimatu (vt eespool viidatud kohtuasi nr 3-1-1-17-04, p 10.1). Isiku kehalise puutumatuse vastu suunatud rünnet tuleb lugeda jätkuvaks (ja seega vahetuks KarS § 28 lg 1 mõttes) seni, kuni on tõsikindel alus karta varem juba toime pandud vägivallateo kohest kordumist.

Kirjeldatud arusaamadest ning kohtute tuvastatud asjaoludest lähtudes ei ole kolleegiumil kahtlust, et süüdistatavale etteheidetava teo ajal oli tegemist R. R-i jätkuva vahetu õigusvastase ründega ka P. R-i vastu. Nagu öeldud, tuleb siinkohal võtta aluseks sündmuste käik tervikpildis. Kohtud on tuvastanud varasemad füüsilised ründed P. R-i vastu, mille kohta toimetati juba kriminaalmenetlust. Vaatlusalusel ööl lõi R. R. vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust P. R-i raudkangiga pähe. P. R. ei olnud eemaldunud sündmuskohast R. R-i jaoks kättesaamatusse kaugusesse, vaid naasis sinna K. Š. pärast. Tunnistajad kirjeldavad R. R-i ühemõtteliselt raugematut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues, sh pärast seda, kui ta oli käinud vahepeal toas K. Š. asjade järel; seejuures oli kõnealusel hetkel sündmuskohal ka P. R.
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/? ... 19-8038/67

Eriit meeldib mulle see lõik:
Seega tuleb ka hädaabi korral ründe tõrjumise õigusena mõista ründe täieliku lõpetamise õigust selleks sobiva(te) vahendi(te)ga. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui isikul on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel, s.o isik ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski (üksikasjalikumalt vt eespool viidatud kohtuasi nr 3-1-1-17-04, p-d 11-12).

Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui isikul on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel, s.o isik ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski

Jah, seda me arutasime siin Doroškevitši puhul ka, lisaks kõigele muule.

Kriku kirjutas:

Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui isikul on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel, s.o isik ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski

Jah, seda me arutasime siin Doroškevitši puhul ka, lisaks kõigele muule.

Doroškevitš vist oli see teetöölisest kickboxija? Just see kaklusoskus võib saada määravaks.

Kriku kirjutas:ERR samast asjast: https://www.err.ee/1207027/riigikohus-m ... ses-oigeks

Põhiküsimus oli selles, kas ründeolukord oli teo toime paneku ajaks lõppenud või jätkus. Rätte ja tema endine abikaasa olid koos õues ning kuigi lõppenud Šmutovi vastu, võis rünnak jätkuda Rätte endise abikaasa vastu.

Just sõna "võis" tekitab küsitavusi. Kui auto asemel relva analoog võtta, siis 2+1 situatsioonis sa oled haaranud relva ja sinu vastu on rünnak lõppenud, ning kui ründaja veel niisama räuskab, siis võid ta lihtsalt maha lasta, kuna VÕID eeldada, et ta ründab kolmandat. Ei kõla väga loogiliselt. Shmutov oli oma ründe hetkeks ikka täiesti turvalises situatsioonis ja sealt autoroolist oli tal ikka väga raske aru saada, kui suur on Kõmmeri exnaisele on. Kuna Kõmmar on kahjuks surnud, siis nad võivad jahuda mida tahavad.