Riigikaitse eelarve

[London Bridge]

Valitsus on moodustatud siiski poliitilistel põhimõtetel, valitsused vahelduvad ja oleks tähtis, et riigikaitse oleks stabiilne, oleks kindlas alluvuses.” (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 304). Vaatamata muudatustele kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetamise ning vabastamise korras ja kaitseväe selgele allutamisele VV-le, säilitati kommenteeritav punkt ja seega riigipea tasakaalustav roll riigikaitse juhtimises.

Konstitutsiooniline minimalism või kohustuse eiramine? Võib olla on tõesti viimased presidendid olnud poliitikute jaoks liialt mugavad.

[Martin Peeter]

MIKSERist ja tema "püsikuludest" ka - MIKSER lihtsalt müstifitseerib püsikulusid.

Kahtlemata on püsikuludel oma koht hangitava relvastuse planeerimisel aga sellisel kujul, nagu seda teevad MIKSER ja KMin läbi aegade - sellisel kujul on pendel lihtsalt teises äärmuses.
Et pendli üks äärmus ongi "vanaraua" valimatu kokkuostmine ja teine äärmus on see pidev püsikulude müstifitseerimine.
Ma võin ju ka vabalt öelda, et raske laenuga hangit täiendav relvastus teeb "ootamatult" alanud konfliktis oma töö ära ning jääb siis suuresti lahinguväljale suitsema - ja sellega kõik need üüberhaibit "püsikulud" ka lõpevad

Eeldatud ligidase konflikti ootel võib "pealekauba" hangitud varustus ka lagedal seista ning kaitsevägi pole nannipunnide kari, kes uue tehnikaga kaasnevat väljaõpet kiiresti läbi ei suudaks viia.
Seda kõike MIKSER (ja kamina ametnikud) aga ei mõista (ega tahagi mõista).
Nende excelipõhise mõttemaailma tipp ongi "püsikulude" jumalikustamine.. sest sõda ju teatavasti ei tule

Ma ei kasutaks üldse püsikulude mõistet antud kontekstis. Ettevõtluses on püsikulud seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, investeeringute amortisatsioonikulu, intressid, liisingukulu jms). Muutuvkulud on seotud üks-üheselt toodangu mahuga (müügiga) seotud: näiteks materjal, osa energiakuludest, tükitöö jne). Püsikulu tasuks eristada siis, kui oleks ka muutuvkulud, aga mis on riigikaitses muutuvkulud? Või mis on üldse toodanguühik, mille kohta muutuvkulusid arvestada? Muidugi isiklik varustus sõltub meeste arvust ja hoolduskulu tehnikaühikute hulgast, aga nii suures plaanis, kui kaitsekulude kogusumma, ei anna selline arutelu midagi selles võtmes, et kas finantseerida seda laenu arvelt või mitte.

Ma parem eristaks investeeringuid, majandamiskulusid ja personalikulusid, kuid küllap akf Strateegiline sõdur oskab seda paremini seletada, kui võtab vaevaks.

[Kapten Trumm]

Sõjalise võime mõistes on püsikulu ka see, mis kulub relvasüsteemi opereerimiseks vajaliku seltskonna pidevaks väljaõpetamiseks, et kompenseerida "kaotusi" reservis ja tagada, et kutse korral vajalik arv ka kohale ilmuks. Selleks, et saata 2 meest relvaga lahingusse, on relvasüsteemi relvastuses asumise näiteks 10 aasta jooksul vaja õpetada võibolla 20 meest. St mitte ainult infra ja kapitalikulu.

Üks asi, mis meie "püsikulu" suurendab, on suhteliselt värske reserv, see tingib vajaduse õpetada rohkem inimesi, mis eeldab rohkem kaadrit, infrat jne.
Samas "värske" reserv on lahinguvõimelisem kui "mittevärske" (40ndates vormist väljas meesisendid).

[Martin Peeter]

Mis puudutab igasugu finantseerimist laenu arvelt, siis on selle vastu kaks peamist põhjendust:

1) Tuleb maksta laenu tagasi ja maksta ka intresse. Siinkohal on vastuargument, et intress on vähemalt praegu väiksem, kui inflatsioon ja raha läheb pidevalt "vedelemaks" ehk siis praegu suurena näiv summa on tulevikus selles mõttes väiksem, et ta moodustab tuleviku tuludest väiksema osa ja tema eest saab tulevikus vähem.
2) Tekib laenusõltuvus. See tähendab, et nii kuluvaldkond kui riigi majandus laiemalt (sissepumbatava raha arvelt tekkiv majanduskasv, töökohad jmt) "harjuvad", et pidevalt tuleb peale laenuraha ning kui laenukraanid ühel hetkel kinni keeratakse, ollakse maoli maas või väga raskete valikute ees.
Siinkohal võib öelda, et kui jooksvaid majandamiskulusid suuta kanda, siis investeeringuna välismaalt relvade ja laskemoona varude loomine laenu eest, tekitab minimaalselt laenusõltuvust. Selle tegevuse võib majandusolude halvenemisel suhteliselt valutult minimeerida eeldusel, et julgeolekuolukord seda otseselt ei nõua. Just see mingi tegevuse suht valutu minimeerimise võimalus peaks olema oluline kaalumiskoht laenamise-isefinantseerimise otsustamisel.
Seepärast on Mikseri püsikulude argument ebapädev.

[Kriku]

Misasja te, sõbrad, sogate, et mingit erakondade ülest kokkulepet vaja riigikatsekulude tõstmiseks??

Tegelikult vajab Eesti ju hoopis midagi muud ja see on ka kõigi erakondade ühine prioriteet: Kaheksa riigikokku kandideerivat erakonda tunnistasid riigireformi järgmise koalitsioonileppe prioriteediks.

[A4]

Nende excelipõhise mõttemaailma tipp ongi "püsikulude" jumalikustamine.. sest sõda ju teatavasti ei tule

Kas tuleb seekord sult mõni konkreetne näide ka oma jutu tõestuseks? Või kasvõi selline näide, kus ostetud tehnika „püsikulud“ (või minu pärast ka jooksvad elutsüklikulud) oleksid reaalsuses osutunud tunduvalt väiksemaks, kui exceli-mehed ennustasid? Või tuleb jälle tavapärane sisutühi kõvatamine?

Ja kui sõda teatavasti ju ei tule, siis miks need ametnikuraisad üldse relvastuse ja varustuse kokkuostmisega kõik need aastad on tegelenud?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Või tuleb jälle tavapärane sisutühi kõvatamine?

..wow - milline ullraevukas post A4-lt.. on see siinülal su endapandud "diagnoos" või juba kamina ametlik

Aga lase vabaks ühesõnaga - oled kudagi ebastabiilne viimasel ajal

[Kriku]

Diagnoos ei aita tõesti küsimustele vastamisele kaasa, kuid küsimus iseenesest ei ole ju vale:

Või kasvõi selline näide, kus ostetud tehnika „püsikulud“ (või minu pärast ka jooksvad elutsüklikulud) oleksid reaalsuses osutunud tunduvalt väiksemaks, kui exceli-mehed ennustasid?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Küsimusepüstitus ON vale(-ja A4 jaoks tüüpne demagoogia) kasvõi ainult seepärast, et ma pole siin kusagil väitnudki, et on olemas "näide, kus ostetud tehnika „püsikulud“ oleksid reaalsuses osutunud tunduvalt väiksemaks, kui exceli-mehed ennustasid" etmisskrd pärast ma peaksin A4 suvaliste hüsteeriate peale siin silda viskama // vastuseid tuletama

See mida ma väitsin, oli, et kaminapoolne "püsikulude" müstifitseerimine takistab agressiooniohus oleval riigil oluliste relvahangete tegemist ja nii ongi - ning see kestab juba läbi terve selle sajandi.

Selle kelkimise asemel kuipallu kamin on hankinud, võiks mõelda kuipallu kamin on hankimata jätnud - ülemüstifitseeritud "püsikulude", infra- ja personalipuuduse ning väljamõeldud väljaõpperaskuste põhjendustel siis.

A4 võiks lihtsalt vähem hüsteeritseda siin meeste teemas.....

[A4]

Selles, et kamina Exceli-mehed (tegelikult istuvad samasugused „skeptikutest“ Exceli-mehed ka KVPS J5-s) ei oleks aastate jooksul kõrgetele (st mitte-eksisteerivatele) püsi- ja elutsüklikuludele viidates olnud väga skeptilised mõnede „väga odavate, ja samas vajalikena“ tunduvatele mõtetele ja ideedele (klassikaline näide – tankid), ma vastu ei vaidle. Aga kui esitatakse üsna kategooriline väide, et see on pidev, asjatundmatu ja riigikaitsele kahjulik tegevus, siis tahaks siin ikka mõnda konkreetset näidet näha või kuulda. Sellisel juhul oleks siin vähemalt võimalik arutleda selle üle, kas need „tagasilükkamised“ on olnud põhjendamatud või mitte.

Kui on väide, et on väga palju asju ülesseblufitud kulude tõttu hankimata jäetud, siis peaks meil kaitsevaldkonnas täna valitsema tohutu vaba ressursi ülejääk, millega midagi mõistlikku pole peale hakata. Hangetes peaks olema tohutult vaba raha, igal pool peaksid vedelema kasutult vedelevad tegevväelased, kes olemasolevate võimete käigushoidmiseks liiga suure tamboviga palgale võeti, kuskil peaks kasutuna vedelema ülessebluffitud taristu, kasarmu ja tühjad laod; väljaõppealadel peaks aasta ringi uluma tühi tuul jne. Kui sina selliseid kohti, summasid või inimesi tead – siis taaskord – too mõni konkreetne näide, kus on olemasolevate püsi- või elutsüklikulude planeerimisega üle soolatud.

Mina selliseid näiteid tuua ei oska, sest selliseid minu parima teadmise kohaselt ei ole. Vastupidi – kõik hanke-eelarved on pikaks ajaks ette ära broneeritud ja kipuvad pigem lõhki minema (st kulusid on alaplaneeritud). Vabu tegevväelasi kuskil vedelemas, keda saaks kasutada uute võimete käivitamiseks, ei tea et kuskil oleks. Vaba lao- vm tarituspinda kuskil ei ole – vastupidi, üsna tugev defitsiit valitseb ja taristueelarve on kipub pidevalt lõhki minema. Väljaõppealade puudusest ja piirangutest ei hakka rääkimagi. Ja kokkuvõttes on üldiselt kõikide aastate praktika näidanud, et vaatamata pidevalt paremaks muutuvatel „sihikule“ kipuvad kõik plaanitud kulud ikka algsega võrreldes mitte väiksemaks, vaid suuremaks kujunema.

Aga no kui ei oska, ei taha või ei suuda konkreetseid näiteid tuua, siis ongi keeruline sellele jutule panna muud diagnoosi kui ’sisutühi kõvatamine’. Hüsteeria kipub pigem iseloomustama sinu postitusi pea igal korral, kui sul palutakse oma jutu tõestuseks mõni fakt või näide tuua.

[Martin Herem]

See mida ma väitsin, oli, et kaminapoolne "püsikulude" müstifitseerimine takistab agressiooniohus oleval riigil oluliste relvahangete tegemist ja nii ongi - ning see kestab juba läbi terve selle sajandi.

Borja võiks siiski näite tuua mõnest konkreetsest müstifitseerimisest. Ja kui Excel ei meedi, siis kasuta paberit ja pliiatsit.
Mina olen neid maksumusmudeleid näinud. Ei saa öelda, et need peaksid 100% paika, sest me alles hindame neid reaalsete kuludega. Kuid mingi aluse nad annavad. Ja ega neid päris peast pole välja mõeldud. Natuke on omal tarkus, natuke saab sõpradelt õppida.
Parem ikka kui - küll me hakkama saame!

Mõned näited "ülalpidamise" mittearvestamisest siiski on.
155mm näiteks. Nendega oli väga suur probleem just seepärast, et ära toodi, kuid ülalpidamisele ei mõeldud. Mis kasu on sõjas 24 relvast, kui pooled lahingusse jõuavad ja needki pikalt vastu ei pane.
122mm puhul ei löödud kokku isegi mitte kogu üksuse varustusele minevat, rääkimata siis näiteks vedukite hooldusele kuluvast ...
Meie liitlaste kogemused õues hoitavatest iseliikuvatest, on üsna nutused.
Ma olen siin mitu korda küsinud, palju maksab ühe BTRi ülalpidamine, kuid vastust pole saanud. Ja mis nendega saanud on, mis õues seisavad. Aga odavad on nad kuradid!

No lõpuks ostamata jäänud relvastusest. Tõepoolest, kus see raha siis on? Isegi kui Borja lemmikud miinijahtijad maha kanda, siis tankide tarbeks eriti vahendeid juurde ei teki. Läheb natuke Kunnase teooriaks, et lõpetame raiskamise! Kuid näiteid keegi tuua ei oska.

Mulle tundub Eesti rohkem kaitstuna, kuid olemasolevad asjad on alati valmis kasutuseks, isegi kui neid on vähe.

[Veiko Palm]

Ma arvan (ega ma ju teiste pea sisse ei näe), et Borja peab silmas midagi täiesti erinevat, kui A4 või KVJ.

Ülalpidamiskulud võib jätta arvestamata, kui asju ülal ei plaani pidada. Või kui täpselt ette teaks, et polegi vaja ülal pidada. Ja loogika on täiesti olemas. Seda lähenemist kirjeldab nt Viktor Suvorov oma kuulsates raamatutes - ka seal puistati kõik maapinnale laiali ja keegi ei arvestanud mingite ülalpidamisasjadega.

Ja see lähenemine on tõesti mõistlik, sest sõja algades on sul olemas piisav hulk asju. Probleemiks on muidugi kaks aspekti - esiteks peab riik ja rahvas leppima sellega, et kogu aeg lükatakse näiliselt uusi asju utiili (sest kasutatakse esimese rikkeni või siis lihtsalt lähevad seistes kasutuskõlbmatuks). Teiseks oleks hea, kui täpselt teada, millal sõda hakkab. Sest ka tarnetega tuleb mängida. Kuidas seda teada? Kaitsesõja puhul ma muidugi ei oska öelda, aga kui plaanis ründesõda, siis muidugi lihtsam ...

[Martin Peeter]

Samas praktikas on riigi rahandus nagunii suuresti üks pott ning seetõttu tõenäoliselt ei hakata tänapäeval kaitseeelarve sees selle suurendamiseks mingit sihtotstarbelist separaatlaenu võtma (nagu
oli sisuliselt Iisraeli relvaost ja mitmed teisedki soetused) ja vaatama, et seda ei kasutataks mitte ülalpidamiskuludeks, vaid investeeringuteks. Mõistlikud riigid lasevad lihtsat eelarve lihtsalt defitsiiti ja rahandusministeerium katab selle näiteks riigi võlakirjade emissiooniga. Eesti võiks raha laenata Töötu- ja Haigekassa reservidest nagu on ka tehtud. Ja sedasi eraldatakse kaitseministeeriumitele ja kõigile teistele ministeeriumitele see summa, mille rahvaesindajad otsustavad.
Targemad riigid teevad seda lihtsalt nii, et lolliks ei lähe. M h arvestatakse ka, et ei tekiks riigil laenusõltuvust - et laenuturul olukorra halvenedes ei peaks võtma väga ebasoodsaid laene. Samuti tuleb jälgida, et riik lõhki ennast ei laenaks. Selleks on näiteks euroalal oma reeglid, mida ei saa väga hullult eirata.

[strateegiline sõdur]

Kui tehakse, et homme on lõpp, sööks täna kõhu kõvasti täis. Kuid kui lõppu ei tule on homme kõht tühi ja nälg majas. Eesti riik on tehtud igavikupikkuse plaaniga ja sestap tuleb kahtleva kõõrdpilguga vaadata igale soovitusele, mis annab nõu järjekindlat arvepidamist mitte millekski pidada. Sellist ellusuhtumist saab endale lubada vaid vallavaene. Vallavaesel pole miskit kaotada, tema pärisosaks on igapäevane nälg. Tema homme ei erine kuidagi eilsest. Vallavaese mõttes tulevik ei mahu, tema pea on täis vaid tänast nälga ja eilset tühja kõhtu. Kuid kohaomanikul, kes oma riiki peab, on mõtted homses. Aga homne on tulevik ja tulevik on vaid tõenäosus. Selle tõenäosuse hirmust lähtuvalt ei teagi kas süüa täna kõht kõvasti täis või jätta miskit ka ikka homseks. Kas kaevata kaevikud juba täna valimis või siiski kannatab veel päevakese oodata. Hirmust ülesaamiseks ongi arvepidamine ja rahulik järelemõtlemine. Te võite ju arvepidamist kiruda, kuid ilma arvepidamiseta saab ainult vallavaene. Tema tõesti ei vaja Excelit.

[Martin Peeter]

Arvepidamise vajalikkust pole akf Borja ju otse eitanud. Aga ikkagi: kas on õige nimetada kaitsekulusid Mikseri kombel püsikuluks ja välistada laenu (või täpsemini riigieelarve defitsiidi) arvelt nende tõstmine? See võiks olla põhipoint.