www.militaar.net

ameerika asjadel on hoiatuskirjad küll reeglina mitte niivõrd nende rumaluse kuivõrd kohtusüsteemi omapärade tõttu.

Motronicus kirjutas:See teema -> esivedu v. tagavedu, muutub arutelust kohe ususõjaks. On sel mõtet?

Kuhu see kolksuv M50 jäi?

Kolksuv M50 oli pärast paaritunnist remonti taas igav ja tähelepandamatu mittekolksuv M50. Kõige rohkem võttis aega kohaliku kaubandusvõrgu ja jupikataloogide võrdlemine, et ühele detailile sobiv asendus leida.
Selles mõttes suurt nuputamist polnud, järjest asju üle vaadates oli mõne minutiga süüdlane leitud. Lihtne asi, aga tuvastamise käigus said ikka näpud õliseks. Ususõda on seevastu võimalik ka puhaste kätega ajada.

lamjak kirjutas:

Motronicus kirjutas:See teema -> esivedu v. tagavedu, muutub arutelust kohe ususõjaks. On sel mõtet?

Kuhu see kolksuv M50 jäi?

Kolksuv M50 oli pärast paaritunnist remonti taas igav ja tähelepandamatu mittekolksuv M50. Kõige rohkem võttis aega kohaliku kaubandusvõrgu ja jupikataloogide võrdlemine, et ühele detailile sobiv asendus leida.
Selles mõttes suurt nuputamist polnud, järjest asju üle vaadates oli mõne minutiga süüdlane leitud. Lihtne asi, aga tuvastamise käigus said ikka näpud õliseks. Ususõda on seevastu võimalik ka puhaste kätega ajada.

Mis tal siis viga oli?

Selle esiveo vs tagaveo juurde. Tagavedu on seepärast vilumatu juhi jaoks ohutum:
1)et talle vajalik käitumine langeb kokku ehmunud inimese käitumisega ohuolukorras. Kui auto viskab külje ette, on inimese automaatne refleks eemaldada jalg gaasilt. Külglibisemisse sattundu tagaveolisel autol aitab see enamasti kontrolli tagasi saada, esiveolisel autol lõpeb see refleks spinniga.
2)libedal teel ilmuvad ebastabiilsuse märgid vedavate ehk tagarataste libisemisega juba ammu enne kui kiirus üle kriitilise kasvanud on. See hoiatab vilumatut juhti (vt p1 - refleks on võtta gaasi vähemaks - see omakorda stabiliseerib autot).

Kuna mu abikaasa on autosõidus suht äpu ja sõidab vähe, siis olen pidanud vajalikuks auto vahetusel käia natuke harjutamas, panin lihtsalt tähele, et tagaveolisega kukkus see auto soovitud suunas hoidmine (kuigi kiirus väiksem) märksa lihtsamalt välja kui esiveolisel. Tagaveolisel on see lihtne, hoia lihtsalt esirattad tee kulgemise suunas ning reguleeri gaasiga.

Kapten Trumm kirjutas:Selle esiveo vs tagaveo juurde. Tagavedu on seepärast vilumatu juhi jaoks ohutum:
1)et talle vajalik käitumine langeb kokku ehmunud inimese käitumisega ohuolukorras. Kui auto viskab külje ette, on inimese automaatne refleks eemaldada jalg gaasilt. Külglibisemisse sattundu tagaveolisel autol aitab see enamasti kontrolli tagasi saada, esiveolisel autol lõpeb see refleks spinniga.
2)libedal teel ilmuvad ebastabiilsuse märgid vedavate ehk tagarataste libisemisega juba ammu enne kui kiirus üle kriitilise kasvanud on. See hoiatab vilumatut juhti (vt p1 - refleks on võtta gaasi vähemaks - see omakorda stabiliseerib autot).

Kuna mu abikaasa on autosõidus suht äpu ja sõidab vähe, siis olen pidanud vajalikuks auto vahetusel käia natuke harjutamas, panin lihtsalt tähele, et tagaveolisega kukkus see auto soovitud suunas hoidmine (kuigi kiirus väiksem) märksa lihtsamalt välja kui esiveolisel. Tagaveolisel on see lihtne, hoia lihtsalt esirattad tee kulgemise suunas ning reguleeri gaasiga.

No sa ikka ei saa üle...

Tuletaksin austet dzentelmenidele meelde,et teema ikka rohkem tehnikaga seotud,libedasõit ja muud sõiduvõtted kuuluvad mujale nt.liiklusfoorumisse.Kui asi teemast mööda,on oht et tapetakse asjalik teema lihtsalt ära,varem on seda kahjuks juhtunud.

Noh härrased ja daamid, elu on jälle väljakutseid toonud. Va Hitleri kättemaks (audi 80 b3) ei toiminud 3-s silinder, pööretel ikka võttis vahepeal luti suhu . Jagajakaan, küünlad, nende juhtmed töötavalt masinalt peale proovitud, tulemus sama. Poiss küsis siis minu käest vihjeid (polnud hetkel aega tegeleda). Mittetöötavas silindrist 14 ühikut kellal, seega klapid korras (käis eelmine päev kellegi juures vihjet kontrollimas). Täiesti robustne bensukas, karpaga, millel trossiga õhuklapp veel. Rohkem ei oskagi midagi targutada, peale selle, et masin oli kerge kolaka nina pihta saanud. Pool tundi näppimist ja probleem lahendatud, enamik aega läks vea otsimiseks. Tuli vabaks

jackpuuk kirjutas:Noh härrased ja daamid, elu on jälle väljakutseid toonud. Va Hitleri kättemaks (audi 80 b3) ei toiminud 3-s silinder, pööretel ikka võttis vahepeal luti suhu . Jagajakaan, küünlad, nende juhtmed töötavalt masinalt peale proovitud, tulemus sama. Poiss küsis siis minu käest vihjeid (polnud hetkel aega tegeleda). Mittetöötavas silindrist 14 ühikut kellal, seega klapid korras (käis eelmine päev kellegi juures vihjet kontrollimas). Täiesti robustne bensukas, karpaga, millel trossiga õhuklapp veel. Rohkem ei oskagi midagi targutada, peale selle, et masin oli kerge kolaka nina pihta saanud. Pool tundi näppimist ja probleem lahendatud, enamik aega läks vea otsimiseks. Tuli vabaks

Küsiks ühte pisikest vihjet: kas midagigi ära vahetada ka tuli või funktsioneerisid kõik küljesolevad jupid lõpuks kenasti edasi?

Pidurivõimendi või selle vaakumvoolik tuksis ja sealtkaudu imes lisaõhku, mis lahjendas sisselaskekollektori tutsile lähimas silindris segu. Lisatunnusena oli ilmselt piduripedaal "raske".

EOD kirjutas:Pidurivõimendi või selle vaakumvoolik tuksis ja sealtkaudu imes lisaõhku, mis lahjendas sisselaskekollektori tutsile lähimas silindris segu. Lisatunnusena oli ilmselt piduripedaal "raske".

Vastik oled , piduripedaal siiski toimis korralikult, sest pidurivõimu voolikult on klapp vahel ja selle kinnitused olid katki (kaks tikujämedust augukest sees). Vana kogemus aitas vea umbes poole tunniga üles leida (kontrollisin esmalt süütepoole üle ja poiss oli minu näpunäite järgi silindrisurve lasknud ära mõõta). Kui tõenäolised variandid välistatud (kontrollisin ka karpa kummipadja ja sisselaske poldid-mutrid üle), siis tuleb minna nende variantide kallale, mis esmalt välistatud . Kuna võimendi voolik läheb neljanda silindri sisselaske kolle külge, siis esmalt ma selle välistasin. Eetriga ei tahtnud kah mässama hakata, kuna väljalaske kolle on sellel karpa all. Loo moraal, tänapäevased remonditöökojad ei suuda sellist viga leida, sest kõik tehakse manuaali järgi ja oma peaga ei osata mõtelda (ka eriala koolides enam ei soosita oma peaga mõtlemist, pigem ei õpetata seda). Haakub päris korralikult Kaitseliidu veokite täiendusega jne.

Aga jah, EOD, vastik oled , automargi foorumis senimaani poisid purevad küsimuse kallal ja vihjeid on antud juba hulgim (muidugi, ega ma ei uskunudki, et siin foorumis küsimus raskeks osutuks).

Nojah, kassil pojad ja mina jälle süüdi! Ära siis küsi kui vastust ei taha!

Ma siis küsin ka tehilise küsimuse, millele vastust ise ei tea, teenindusse pole ka veel jõudnud. Ford Focus I, pidurituled otsustasid põlema jääda, pedaali vajutusel lähevad siiski veidi eredamalt põlema. Pedaali aluse anduri lahtiühendamisel põlemine ei lakanud. Kuna politsistid juba juhtisid tähelepanu, tuleb lähipäevil miskit ette võtta. Küsin selleks, et äkki saab omade jõududega jagu.

Kas nad lähevad põlema koos ääretuledega (gabariitidega), süüte sisselülitamisel või mingil muul viisil. Ja veel - kas pidurituledel on ühe niidiga pirn või on kahe niidiga, millistest üks on piduri- ja teine ääretule oma? Küsin, kuna seda automudelit ei tunne. Kui on kahe niidiga pirnid, siis võib üks pirn pesas lihtsalt lõpuni keeramata olla. Seda juhul kui pidurituled põlevad koos ääretuledega.

Kui konks taga, siis võiks selle pistikupesa üle vaadata.

Põlema lähevad süüte sissekeeramisel. Pilte vaadates peaks sinna minema üks pirn, tõenäoliselt siis kahe niidiga. Panen algatuseks uued pirnid, siis vaatab edasi.