www.militaar.net

alari kirjutas:17 km on minimaalne laskekaugus MRSI režiimis

Oled ikka kindel?

When using MRSI("Multiple rounds simultaneous impact") that max range melts down to 17 km...

See esmane või maksimaalne laskekiirus, MRSI on suurtükiväesüsteemide puhul vist siiski olulisem näitaja, lased oma lasud ära ja liigud uuele positsioonile, mitte ei jää pikemalt positsioonile pidevat tuld andma...

madiss kirjutas:

alari kirjutas:17 km on minimaalne laskekaugus MRSI režiimis

Oled ikka kindel?

When using MRSI("Multiple rounds simultaneous impact") that max range melts down to 17 km...

See esmane või maksimaalne laskekiirus, MRSI on suurtükiväesüsteemide puhul vist siiski olulisem näitaja, lased oma lasud ära ja liigud uuele positsioonile, mitte ei jää pikemalt positsioonile pidevat tuld andma...

Pigem on see 17 vist ikka maksimum jah MRSI puhul.

4x Pzh2000 paneb siis maksimaalselt ca 36 155mm mürsku minutiga kuni 17km kaugusel oleva sihtmärgi pihta nii, et 20 esimest mürsku kukuvad sisuliselt samal hetkel. Ilus mõte

gorilla kirjutas:Segan siia kogenud kähurväelaste jutu vahele ennast sisse..

Et nelk laseb 2 lasku minutis vä?

https://youtu.be/-ZPHHfX5LsI


Võrdluseks, kuidas meie kotkad peaksid toimetama

https://youtu.be/g4q2AnzZgA4


Vahet märkasite?

Ma olen suht kindlasti näinud kuskil videos meie kotkaid laskmas mitte märkimisväärselt aeglasemalt kui see nelk.

madiss kirjutas:Pzh-2000 laskekaugus MRSI režiimis on max. 17 kilomeetrit?

Germany's Panzerhaubitze 2000 (which can land five rounds simultaneously at targets at least 17 km. (11 mi.) away).

madiss kirjutas:

alari kirjutas:17 km on minimaalne laskekaugus MRSI režiimis

Oled ikka kindel?

jah, nii sinu tsiteeritud lauset tuleb tõlkida

reserv2006 kirjutas:

gorilla kirjutas:Segan siia kogenud kähurväelaste jutu vahele ennast sisse..

Et nelk laseb 2 lasku minutis vä?

https://youtu.be/-ZPHHfX5LsI


Võrdluseks, kuidas meie kotkad peaksid toimetama

https://youtu.be/g4q2AnzZgA4


Vahet märkasite?

Ma olen suht kindlasti näinud kuskil videos meie kotkaid laskmas mitte märkimisväärselt aeglasemalt kui see nelk.

https://www.youtube.com/watch?v=SgZ9R6cXB-M

Minu arvates lasevad meie omad kiiremini kui see ise liikuv D-30. Nii, et mul jäi arusaamatuks, kuhu gorilla oma postiga tüüris?

madiss kirjutas:Pzh-2000 laskekaugus MRSI režiimis on max. 17 kilomeetrit?

Germany's Panzerhaubitze 2000 (which can land five rounds simultaneously at targets at least 17 km. (11 mi.) away).

17 km on maksimaalne kaugus 5 mürsu jaoks. Kui sa oled nõus leppima 4 või 3 mürsuga saad selle võrra kaugemala MRSI-d lasta.

taara kirjutas:

reserv2006 kirjutas:

gorilla kirjutas:Segan siia kogenud kähurväelaste jutu vahele ennast sisse..

Et nelk laseb 2 lasku minutis vä?

https://youtu.be/-ZPHHfX5LsI


Võrdluseks, kuidas meie kotkad peaksid toimetama

https://youtu.be/g4q2AnzZgA4


Vahet märkasite?

Minu arvates lasevad meie omad kiiremini kui see ise liikuv D-30. Nii, et mul jäi arusaamatuks, kuhu gorilla oma postiga tüüris?

Sustained fire on poolautomaatsel nelgil iga ilmaga lask u. 15-17 sekundi kohta. Vaata aknast välja, kas sellise ilmaga (EMHI ütleb Tallinna kohta -0.5C @ 23:56) on D-30 aeglasem või kiirem?
Ja ühel asjal ei ole vaja positsiooni ettevalmistada, lafett laiali vedada, haarad masse peksta (käsitsi), laskemoona kusagilt MANilt tuua...

Aga rohkem ei trolla, luban

Aga teeb asja konkreetseks. Mis hinnaga ja kust neid Gvozdikaid saab.

Ja kui toru või vanker väga kulunud on, mida siis tuleb ja mis hinnaga ette võtta. jne.

Küsimused paraku ikka vastuseta.
Ja ka ise ei suuda midagi pakkuda.

Kui suur võiks olla näiteks uuendamise maksumus, sõltub paljuski muidugi alusmaterjali hetkeseisundist.
Mida hullem raipe, seda suurem arve.
Liikursuurtükk peaks olema suurem ja keerulisem näiteks BMP-2 soomukist, mida soomlased uuendasid nii 350 000 eest.
Või see lätlaste pisike kökats, mille eest nad panid pea samasuure summa välja.
Kui viimase aja reaalseid näiteid vaadata.

Harkovi Traktoritehas olevat Ukraina armeele Gvozdika uuendusprogrammi kuuldavasti välja töödanud.
Selle maksumus aga....
Ja kindlasti sõltub viimane ikka alusmaterjali reaalsest seisukorrast.

Oleneb mida see uuendamine endast kujutab...
Lätlastel maksis masin ja selle moderniseerimine tublisti alla poole miljoni. See-eest maksis side ja elektroonika sisuliselt sama palju kui masin ise.

nimetu kirjutas:Oleneb mida see uuendamine endast kujutab...
Lätlastel maksis masin ja selle moderniseerimine tublisti alla poole miljoni. See-eest maksis side ja elektroonika sisuliselt sama palju kui masin ise.

No ettenähtud lahinguvõime saavutamine minimaalselt. Koos vajamineva side ja elektroonikaga.
Muide, olen lätlaste masinaid ise näinud.(kahte tüüpi)
Seal polnud tehtud midagi erilist. Lihtsalt korda tehtud.

Kõige lihtsam meetod taolise tehnika kasutamist põhja lasta on lüüa lauale "upgrade", mis piltlikult öeldes peaks T-34 tankist tegema Leopard 2.
Sellise "meetodiga" on universaalselt võimalik tõendada mistahes uue (või uuema) ja kalli relvasüsteemi soetamise ülimat mõttekust. Siin korduvalt nähtud.
Kindlasti on ka meil laialt kasutatavate rootsi 1950. a tankitõrjekahuri ja 1942. a 120 mm MP kaasajastamiseks tellida töid, mille ees AMOS-e hind kahvatuks.
Need relvad (vastavalt 1950 ja 1942) on ju täna meie suurtükirelvastuse alustalad - mõlemat on meil täiesti avalikel andmetel 180 ringis. Sellele järgneb napilt originaalkorras 23 mm Sergei, loodud 1958. Ka sinna annaks ju teha korralik uuendus, andmaks sellele vähemalt Gepardi omadusi, see aga annab ju hinnasildi, mis lubaks igati JOKK põhjendusega selle relva Kuusakoskisse saata - perspektiivitu ja moodsaks tegemine on kallim kui toimiva kaasaegse ostmine.

1960-1970ndate tehnika vastuvõtt meil poleks häbiasi, kui enda põhiarsenal on 1950ndate tehnika.

tommy kirjutas:No ettenähtud lahinguvõime saavutamine minimaalselt. Koos vajamineva side ja elektroonikaga.
Muide, olen lätlaste masinaid ise näinud.(kahte tüüpi)
Seal polnud tehtud midagi erilist. Lihtsalt korda tehtud.

Selle masina moderniseerimised ongi põhiliselt ainult jõuallikat puudutanud. Muidugi kõige viimane uuendus puudutas ka optikat, mis tõenäoliselt jääb sinna elektroonika eelarve alla. Selline kulude suhe (relvastus vs side ja elektroonika) on jalaväepõhiste lahingüksuste puhul üpris tavaline.

Gvozdiku eelised said ju eespool välja toodud. Need eelised lubavad ka mingis ulatuses kompenseerida lahjat laskekaugust, kuid päris patareivastast relva saab temast merejalaväe vastu (seal samad Gvozdikud) ja Pihkva dessandi D-30'te vastu. Ta lihtsalt suudab edukalt sõita seal, mis jääb raskematele, tankipõhistele süsteemidele unistuseks. MTLB veermiku (mille vajadusel lisatakse pikkust) on vene toetusmasinatel levinud just platvormi esmaklassilise maastikuläbivuse pärast.

Muidugi peale brigaadi counter-batttery tuleb mõelda ka muudele asjadele, üks selline võib olla mõni Ropucha, mis ilmub kuskile Lahepere lahele ja kust hakkavad BTR-id (ja samad Gvozdikud) kiiresti kaldale ujuma. Temaga pääseb päris edukalt mere äärde otsetuld andma (vastav moon on komplektis, sh tankitõrje oma) kui ka liiga kuumaks muutunud randa kostitama kaugemalt, nt hiina päritolu kobarmoonaga, kaudtule režiimis. Laskekaugust leevendab muidugi reaktiivmoon, aga see nullib ka ära hinnaeelise 155-ga võrreldes ning need reaktiivmoonad kipuvad ebatäpsemad olema.

Minu järeldus oleks analoogne ukrainlastega - vara maha kanda.

Miks nüüd aga neid 122 mm nii palju igal pool on, aga 152 vähem? Põhjus on selles, et nõuka ajal kuulusid 122 (kas veetav või iseliikuv) motolaskurdiviiside relvastusse, 152 mm aga tankidiviiside relvastusse, kus üksuse suurema liikuvusega mängis kaasa parem laskekaugus. Kuna tollal olid valdavad motolaskurdiviisid, siis sellest tuleneb ka 122 suur arv võrreldes nt 152-ga (vahet pole kas SP või veetav). See "pärandus" määrab ka ära, miks neid 122seid on siiamaani suht vabalt saada, kuid 152-seid mitte. Teine põhjus oli armeede vähendamine, millega koos kanti esmalt maha 122 süsteemid kui vähem võimekamad ning 152 jäeti alles.

4 korda rohkem Gvozdikuid tähendab ( muud kulud kõrvale jättes ) 4 korda rohkem meeskondi, 4 korda rohkem abitehnikat ( bensiiniautod, evak tehnika, mürsuveokid jne ) 4 korda rohkem katteüksuseid ( ÕT, TT ja muu ) - tänu väikesele laskeulatusele peab ikka päris rinde lähedale ronima.

Kõik see maksab midagi ja tuleks millegi arvelt ...

Aga peamine - isegi siis kui mingi saidil on mõned müügil ... siis kust kavatseb trumm need 50 kuni sadakond vajaminevat masinat välja kraapida ...

Kapten Trumm kirjutas:Kõige lihtsam meetod taolise tehnika kasutamist põhja lasta on lüüa lauale "upgrade", mis piltlikult öeldes peaks T-34 tankist tegema Leopard 2.
Sellise "meetodiga" on universaalselt võimalik tõendada mistahes uue (või uuema) ja kalli relvasüsteemi soetamise ülimat mõttekust. Siin korduvalt nähtud.
Kindlasti on ka meil laialt kasutatavate rootsi 1950. a tankitõrjekahuri ja 1942. a 120 mm MP kaasajastamiseks tellida töid, mille ees AMOS-e hind kahvatuks.
Need relvad (vastavalt 1950 ja 1942) on ju täna meie suurtükirelvastuse alustalad - mõlemat on meil täiesti avalikel andmetel 180 ringis. Sellele järgneb napilt originaalkorras 23 mm Sergei, loodud 1958. Ka sinna annaks ju teha korralik uuendus, andmaks sellele vähemalt Gepardi omadusi, see aga annab ju hinnasildi, mis lubaks igati JOKK põhjendusega selle relva Kuusakoskisse saata - perspektiivitu ja moodsaks tegemine on kallim kui toimiva kaasaegse ostmine.

1960-1970ndate tehnika vastuvõtt meil poleks häbiasi, kui enda põhiarsenal on 1950ndate tehnika.

Mul pole mitte midagi 70-date tehnika vastu, kuid mul on põhimõtteliselt vene tehnika vastu. Ukraina konflikt näitas minu meelest väga selgelt, miks ei tohi üks Venemaa piiririik ennast relvastada vene tehnikaga. Või kui seda tehakse, siis tuleb seda tehnikat modifitseerida piisavalt, et see oleks äratuntavalt erinev.

Seega, Deneli 105mm torn sisse ja saab väga ok masina. D30 raud on liiga lühike ja sestap on ka selle laskeulatus mistahes konfliktis Venemaaga probleemselt lühike. Gvozdika jääb isegi Gradile laskeulatuses alla. KUI tingimata vene relvastust hankida, siis pigem mõtleks Gradi peale. Mitte selle moraalselt vananud Gvozdika juurutamise peale. "Vara maha kanda" võib muide kehtida koos väitega "hilja kasutusele võtta".
Neid Deneli powerpointe on terve Interneedus täis. Lingin siia ühe: http://www.dtic.mil/ndia/2006garm/tuesday/peck.pdf

Rootsi miinipildujad ei ole teatavasti Venemaal relvastuses.