Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Miki]

Venemaa suurima naftatootja Rosneft juht Igor Setšin teatas, et firma ei kavatse OPECi soovitusel lõpetada või peatada nafta toomist, kirjutas Reuters. Tema sõnul on väga raske sundida Vene firmasid külmutama nafta tootmist koostöös OPECiga selleks, et tõsta nafta hinda.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vo ... d=75877921

Ilmselt pole ka Iraani huvides tootmist vähendada, seega pole raske arvata, kuhu poole kütuse hind võib liikuda..

[Kalakala]

Puutjal jäi Pariisis käimata:

Путина не пустили в Париж – самолет развернули в Берлин
http://rusjev.net/2016/10/11/putina-ne- ... -v-berlin/

Путин не полетит во Францию – визит и встречу с Олландом экстренно отменили. Президент России Владимир Путин посетит Берлин 19 октября для переговоров с некоторыми лидерами Европейского Союза и Украины для обсуждения урегулирования украинского кризиса.

Ранее президент Франции Олланд сообщил, что отменяет встречу с Путиным, в связи с варварскими бомбардировками сирийских городов российской авиацией. Также президент Франции потребовал провести международный трибунал в связи с военными преступлениями России и Асада в Сирии

Ehho Moskvõ peatoimetaja Venediktovi väitel oli Putinil Pariisis plaanis toimetada 4 asja. Kohtuda Ollandega ja rääkida Süüriast; osaleda iga-aastasel üleilmsel venekeelsete ajakirjanike konverentsil, mis seekord on Pariisis; avada Pariisis ehitatud suur õigeusu kirik ja anda Pompidou keskusele üle vene kunstiarmastajate kingitus 20 sajandi teise poole kunstist, selle koha peal olla Pompidou kogudes suur auk. Putini plaanide kohaselt oleks pidanud Ollande teda saatma kiriku avamisel ja kunstikogu üleandmisel ning tema sleppi kandma. Ollande olla öelnud, et Putiniga tema kohtub küll ja räägib Süüriast, kuid ta ei kavatse osaleda Putini PR üritustel. Kuna neil pole tegelikult Süüria osas teineteisemõistmist ja Putini eesmärk oli rohkem demonstreerida kuidas üks Euroopa juhte tema ümber ringtantsu teeb, siis jättis ta Pariisi minematta. Pole välistatud, et Ollande osaleb kohtumisel Berliinis.

[Svejk]

Igor Setšin teatas, et firma ei kavatse OPECi soovitusel lõpetada või peatada nafta toomist, kirjutas Reuters. Tema sõnul on väga raske sundida Vene firmasid külmutama nafta tootmist koostöös OPECiga selleks, et tõsta nafta hinda.

Ilmselt pole ka Iraani huvides tootmist vähendada, seega pole raske arvata, kuhu poole kütuse hind võib liikuda..

Mul tuli millegipärast, täiesti juhuslikult, meelde vot see stseen:

The Good, Bad and the Ugly final duel
https://www.youtube.com/watch?v=g6tR78d0cmA

[kaugeltuuriv]

Mida mu silmad näevad ja kõrvad kuulma peavad,Hollandile hakkavad kahe jala vahele munad kasvama.
Meil oli Moskvas pisikest kasvu seero mingi aeg,no nii alla 1.60-ne.
Jummal kuidas ta karjus ja vihastas,kui nägi,et teda keegi tähele ei pane.
Putja samasugune lühike ja vihastuja.Nüüd siis kättemaksuks ja tähelepanu võitmiseks Reutersi andmetel hakkas uuesti Aleppot pommitama,peale seda haiglate peksmist.Vend vist istus lennukis ja kui kuulis,et tema tahtmise järgi ei hüpata,karjatas,et ja ezjo pokazu ning kamandas selle tuletõrjuja uuesti pommitamist juhtima.

[Kriku]

Viimasel ajal tekib umbes sama tunne, kui Savisaare kohta käivaid uudiseid lugedes. Varem ikka võis põnevusega jälgida, mida Suur Kombinaator seekord ette võtab ja milliste ootamatute trikkidega oma oponente rabab. Nüüd on hakanud tunduma, et SK on lihtsalt ebaadekvaatne. Venemaa välispoliitika on samamoodi liikunud peenest pokkerimängust portselanipoes tegutseva pulli staadiumisse.

Venemaa omavärav. Kas EL karmistab, mitte ei leevenda sanktsioone?
Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht

President Putini poliitika on rabav: peaaegu oleks EL-i ühtsusse auk löödud, aga aeti see ise kinni.

Umbes kolm nädalat tagasi valitses mitme Venemaa tegevuse pärast muretseva EL-i riigi diplomaatide hinges ärevus, sest Moskva paistis astuvat samme, mida oleks saanud nimetada Minski lepete mõningaseks täitmiseks. Osast Euroopa pealinnadest kostis juba mõminat, et vastutasuks peaks hakkama Ukraina-vastase agressiooni tõttu Venemaale kehtestatud majandussanktsioone lõdvendama.

21. ja 22. september olid märgilised. Esimesel neist sai avalikuks Ukraina ja Venemaa toetusel Ida-Ukraina alad hõivanud nn separatistide vaheline kokkulepe viia kolmest rindejoonel asuvast külast minema kõik sõjamasinad ja sõdurid. Minski lepetega lubatud n-ö puhvertsooni oleks hakatud rindele rajama osade kaupa, seda edaspidi laiendades.

„Läbimurdeks” ristitud leppe ajastus ei olnud juhuslik. Järgmisel päeval väisas Moskvat Saksamaa valitsuskoalitsiooni väiksema partneri sotsiaaldemokraatide esimees Sigmar Gabriel, kes on ühtlasi kantsler Angela Merkeli asetäitja. Ta kiirustas rõhutama äsja Minski leppe täitmise poole tehtud samme. „Nagu Saksa välisministergi [Frank-Walter Steinmeier] olen kindel, et pärast Krimmi annekteerimist kehtestatud sanktsioonid võib sammhaaval kaotada,” lausus Gabriel Moskvas, kus kohtus ka Putiniga.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk oli juba varakult teada andnud, et liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid peavad oktoobris (järgmisel nädalal) toimuval EL-i tippkohtumisel maha tõsised mõttetalgud Venemaa-suhete tuleviku üle.

Surve Venemaaga suhteid soojendada oli EL-is nii suur, et oli raske öelda, kas majandussanktsioonide asjus säilitatakse üksmeel. Kuna „soojendajate” ja sanktsioonide jätkamise pooldajate vahe aina suurenes, hakati kompromissina rääkima lausa koostöö forsseeritud tihendamisest Moskvaga valdkondades, mis jäävad sanktsioonide alt välja.

Putin oli väga lähedal sellele, et purustada EL-i habras üksmeel Venemaa-vastastes sanktsioonides. Kuid kolm nädalat hiljem on seis 180 kraadi muutunud: kõigi eelduste kohaselt ei räägita järgmisel nädalal mingist sanktsioonide lõdvendamisest. Putinil läheb hästi, kui EL ei kehtesta lisameetmeid.Sellel on kaks põhjust: Süüria ja separatistide rünnakud Ida-Ukrainas.

Samal ajal kui USA välisminister John Kerry rääkis peagi saabuvast vaherahu läbimurdest, ründas Venemaa Aleppo tsiviilisikuid ja takistas ÜRO konvoi purukspommitamisega isegi kokkulepitud humanitaarabi kohaletoimetamist.

Putin paistis arvavat, et kui lääneriigid on sellele, mida Vene õhuvägi ja sõdurid Süürias toime panevad, siiani läbi sõrmede vaadanud, siis teevad nad seda edaspidigi. Ent see oli suur valearvestus.

USA katkestas kõnelused

Venemaa Aleppos korraldatavad valimatud rünnakud, millega hävitatakse tsiviilelanikke, häirivad Euroopa suurriikide ja USA avalikkust üha rohkem. Seetõttu katkestas USA eelmisel nädalal Venemaaga kõnelused. Kerry väljendas arvamust, et Venemaa võib Süürias toime panna sõjakuritegusid.

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja teatas, et Venemaa mõjutamiseks Süürias kaalutakse kõiki võimalusi, sealhulgas lisasanktsioonide kehtestamist. Põhjus on eelkõige see, et ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena ei lase Venemaa maailmaorganisatsiooni kaudu astuda mingeid Süüriat puudutavaid samme. Seda näitas kiire veto, mille Moskva pani Prantsusmaa initsiatiivil Aleppo tsiviil- elanike kaitseks esitatud ÜRO resolutsiooni eelnõule.

See ärritas Pariisi sedavõrd, et president François Hollande otsustas järgmisel nädalal Prantsusmaale sõita kavatsenud Putinit võõrustada üksnes juhul, kui kõnelused keskenduvad ainult Süüria jaoks lahenduste otsimisele. Putin teatas seepeale eile solvunult, et loobub Pariisi sõitmast.

Kehtima jäi järgmiseks kolmapäevaks Berliini kavandatud nn Normandia formaadi tippkohtumine. Ent Moskva on juba ka Ida-Ukrainas närvid kaotanud: separatistide rünnakud on taas ägenenud, Ukraina väed on kandnud kaotusi ja Kiiev on seetõttu peatanud vägede tagasitõmbamise kontaktjoonelt. Septembri „läbimurre” on suuresti läbi.

Sanktsioonide leevendamine oleks kapitulatsioon

Järgmise nädala lõpus Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogu korralisel istungil on kavas arutada EL-i ja Venemaa suhteid. Ei arutata otseselt sanktsioonide pikendamist, mida viimati tehti suvel, jättes Venemaa-vastased majanduspiirangud jõusse vähemalt tuleva aasta jaanuari lõpuni. Ent arutelust tehtavad järeldused määravad suure tõenäosusega, kuidas sanktsioonidesse suhtutakse, kui nende pikendamise otsustamise aeg uuesti kätte jõuab.

Esmaspäeval toimus Saksamaal konverents, kus osales mitu EL-i juhti. Esinejate seas oli ka ülemkogu president Donald Tusk, kes ütles, et praeguste sanktsioonide leevendamine ei tule Venemaa tegevuse tõttu kõne allagi. „Minu jaoks on praegu selge, et ainus tee on Venemaa-vastaseid sanktsioone pikendada. Muidu oleks tegemist kapitulatsiooniga,” kinnitas Tusk.

Samal üritusel rääkis ka europarlamendi president Martin Schulz, kes peetakse aasta pärast toimuvatel valimistel Saksamaa sotsiaaldemokraatide nimekirja arvatavaks esinumbriks. Ta mõistis teravalt hukka Venemaa tegevuse Ukrainas, kuid väljendas arvamust, et mingi suhtluskanal peaks edaspidigi säilima. „Peaksime Moskvale ütlema: mõistame teie tegevuse hukka, kuid meie suhtluskanal jääb avatuks,” ütles Schulz.

[Kapten Trumm]

Putja samasugune lühike ja vihastuja.Nüüd siis kättemaksuks ja tähelepanu võitmiseks Reutersi andmetel hakkas uuesti Aleppot pommitama,peale seda haiglate peksmist.Vend vist istus lennukis ja kui kuulis,et tema tahtmise järgi ei hüpata,karjatas,et ja ezjo pokazu ning kamandas selle tuletõrjuja uuesti pommitamist juhtima.

Ei taha olla küüniline - kuid Aleppo valimatu lauspommitamine on kui rusikas silmaauku Eestis ajal, kui ühiskonnas on algamas arutelud tsiviilkaitse taasloomisest ja selle sisust.
Siseministeeriumi koridorides ringleb siiamaani mütoloogia, et taoline tsiviilrajoonide pommitamine ja linnade piiramine on jäänud kaugele mäletamatusse WWII ajastusse.
Mida rohkem ja mida nähtavamalt seal pommitatakse, seda kergem saab olema siin vältida pokasuhhat.
Kõlab irooniana, aga sm Putin aitab tublisti kaasa Eesti julgeoleku tugevdamisele.

[Kriku]

Jah, meile oleks kõige ohtlikum, kui temaga mõjutsoonides kokku lepitaks. Õnneks teeb ta kõik, et seda vältida ja seob ennast samal ajal meist kaugel. Ma arvan, et ta on põhimõtteliselt ära otsustanud, et vastasseisu lahendus peab olema sõjaline, aga kui nüüd lisaks Ukrainale Süüriasse püsiv baas luuakse ja maavägede brigaad viiakse, siis vast läheb kolmanda rinde avamine näiteks Lätis isegi tema jaoks liiga paljuks.

[toomasv]

Venemaa suurima naftatootja Rosneft juht Igor Setšin teatas, et firma ei kavatse OPECi soovitusel lõpetada või peatada nafta toomist, kirjutas Reuters. Tema sõnul on väga raske sundida Vene firmasid külmutama nafta tootmist koostöös OPECiga selleks, et tõsta nafta hinda.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vo ... d=75877921

Ilmselt pole ka Iraani huvides tootmist vähendada, seega pole raske arvata, kuhu poole kütuse hind võib liikuda..

Kõik on nii, nagu ta ütleb. Rosneft ei vähendagi tootmist, seda peavad arvatavasti tegema erafirmad. Neile lihtsalt öeldakse, kui palju nemad võivad välismaale müüa. Kõik.

[Chupacabra]

Tõenäoliselt läheb hoopis nii, et Venemaa toodab naftat täisvõimsusel edasi aga paberil näidatakse vajalikke numbreid.

[kaugeltuuriv]

Tõenäoliselt läheb hoopis nii, et Venemaa toodab naftat täisvõimsusel edasi aga paberil näidatakse vajalikke numbreid.

Pakuks,et nii nad teevadki.Võimalik,et käratatakse erafirmadele peale aga ega neid vist suurt järgi polegi seal jäänud ja traditsooniliselt saab ju Venemaal dollaripaki eest asjadest kõrvale nihverdada.
Nii,et käratamise variandi puhul on jälle üks võimalus ametnikele loodud,kus andamit enda tasku pista.
Küll aga see ju ei vähenda pakkumist ja naftakogust.Igatahes Norra analüütikud pakuvad järgmiseks aastaks vahemikku 45-55 taala barrelist.Jah see on 5 taala parem,kui selle aasta keskmine aga eks turule tulijaid võib Iraani ja USA näol rohkem olla.
Selle aasta prognoosiga panid norrakad küll täppi,ega ikka suurt üle 50 ei pakutud.Hinnati 40-50 taala vahele barrelist ja aasta keskmiseks 45,mis on ka senini pidanud.
Turgu võiks mõjutada mõne suure majanduse edasiminek aga Hiina masin muudkui vaikselt jookseb kinni ja USA-l on peale seda maailma ühe suurima maardla avastamist Alaskal hiljuti ja krakkimisega juba õli niipalju,et vaata tahavad ise suurimaks eksportööriks saada.
PS.Tuleb tunnistada,et olen Kapteniga nõus,iga pomm mis sajab mõne Aleppo haigla peale Vene lennukilt toob meile julgeolekualaselt trumpe kätte.Küüniline aga nii see on.

[Kriku]

Ah, seda tootmise vähendamise juttu tuleb mujalgi koefitsendiga võtta.

Opeci naftatootmine on rekordtasemel.

Naftatootjate kartell Opec otsustas septembris toornafta toomist vähendada, kuid samal ajal suurenes tootmine rekordilisele tasemele.

CNN Money kirjutab OPECi täna avaldatud aruandele tuginedes, et kartell suurendas naftatootmistt ligi 33,4 miljoni barrelini päevas. See on uus tootmisrekord ning ületab eelmise aasta keskmist päevast toodangut 1,3 miljoni barreliga.

Tootmise kasvu tõid Iraak, Nigeeria ja Liibüa. Kõik need riigid on terrorismikonfliktide tõttu pidanud naftatootmise katkestuste all kannatama. Iraagi päevane naftatootmine kerkis augustiga võrreldes 100 000 barreli võrra 4,5 miljoni barrelini päevas. Nigeeria ja Liibüa suurendasid tootmist samuti umbes 100 000 barreli võrra päevas.

Värsked andmed annavad tunnistust sellest, kui raske on OPECil viimase kaheksa aasta esimest tootmise kärpimise otsust tegelikkuses ellu viia. Algne kokkulepe aitas toornafta barreli hinna kergitada ülespoole 50 dollari taset, kuid põhinüansid tuleb veel kartelli järgmisel, novembrikuisel kohtumisel kokku leppida.

Nafta ületootmine on viimase kahe aasta jooksul hoidnud hinna languses, sest maailma suuremad naftatootjad tahtsid oma turuosa hoida ning ei olnud nõus tootmist vähendama. See strateegia kandis vilja: kui 2014. aasta aprillis andis Opec kogu globlaalsest naftatootmisest vaid 32,6%, siis nüüd 35%. Samas on madal hind sundinud naftatootmisest elatuvaid riike kulusid kärpima.

Saudi-Araabia ütles esmaspäeval, et katsed suuri naftatootjaid kokkuleppe detailides ühisele arusaamisele saada, liiguvad soodsas plaanitud suunas. Esialgse kokkuleppe kohaselt on eesmärk vähendada päevast tootmist 32,5-33 miljoni barrelini. Peamised detailid ehk kes ja kui palju tootmist reaalsuses vähendab, ei ole aga kokku lepitud.

[alari]

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/1 ... st-tuhjaks

Venemaa riigikassa jooksis rahast tühjaks

Just sellise pealkirjaga artikli avaldas tänane Gazeta.ru kirjeldades, kuidas rahandusministeerium pidi oluliselt vähendama järgneva kolme aasta eelarvet.

Raha prioriteetsete projektide elluviimiseks pole, peaaegu kõiki föderaalseid programme kärbitakse, reservid saavad otsa ning Venemaa kahmab laene. Sellisena kirjeldab väljaanne Venemaa rahandusministeeriumi värskelt koostatud eelarvet. Seejuures usub ministeerium, et majandus hakkab kasvama vaatamata föderaalkulutuste vähenemisele.

Olukord on karm. Rahandusministeerium pidi riigieelarvet aastateks 2017-2019 kärpima vastavalt 6, 9 ja 11 protsenti. Seejuures ei jõuagi eelarve tasakaalu, vaid eesmärk on vähendada puudujääki.

Tuleval aastal peaks puudujääk olema 2,3 triljonit rubla (32,9 miljardit eurot) ehk 3,2%, 2008. aastal 2 triljonit rubla (28,3 mld eurot) ehk 2,2% ning 2019. aastal 1,1 triljonit rubla (16,1 mld eurot) ehk 1,2%.

[2korda2]

Kui nüüd pisut saatana advokaati mängida, siis VF riigivõlg on võrreldes tihti meile eeskujuks seatud lääneriikidege lihtsalt köömes. Ka need planeeritud puudujäägid pole midagi erilist lääne-euroopa kontakstis.

[Kilo Tango]

Kui nüüd pisut saatana advokaati mängida, siis VF riigivõlg on võrreldes tihti meile eeskujuks seatud lääneriikidege lihtsalt köömes. Ka need planeeritud puudujäägid pole midagi erilist lääne-euroopa kontakstis.

Advokaat peaks ikka aru saama, millises keskkonnas ta toimetab.
1. Tegu on naftariigiga - sellistel ei tohiks puudujääki üldse tekkida. See viitab, et tegemist on struktuurse probleemiga. Struktuurse probleemi lahendamine ei ole ühe aasta projekt (EL näitel).
2. Võla finantseerimise võime on oluliselt erinev. Kui Merkel jalutab suvalisse panka ja ülteb, et "Saksamaal on tsipa raha vaja", siis täna maksavad pangad veel pealegi. Venemaal ei ole sugugi lihtne laenuraha kaasata rahvusvaheliselt turult, kuna vastsel korral võib laenaval pangal tulla tõsiseid raskusi FED-ga.
3. Vaatamata ärplemisele ei ole ette näha, et naftaturul tekiks kuidagiviisi parem tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Energiasääst on omamoodi protsektsionismi vorm.
4. Viimased kümme aastat on nafta tarbimine nii EL-s kui USA-s vähenenud. Ei ole ette näha, et see trend muutuks. Osa sellest sööb ära Hiina, kuid viimase puhul on oluline see, et ka Hiina on allkirjastanud Pariisi kliimaleppe, mis omakorda paneb lae CO2 heitmetele, mille üheks sisendiks on nafta.

[Kapten Trumm]

Venemaal ei ole sugugi lihtne laenuraha kaasata rahvusvaheliselt turult, kuna vastsel korral võib laenaval pangal tulla tõsiseid raskusi FED-ga.

Hiina.