asiootus kirjutas:ühesõnaga eesmärk on panna vastased saksa armee võimekusi alahindama.
Erinevalt sarnastest uudistest Venemaal ma pigem ei usu, et tegu on siin propagandaga. Selliseid artikleid lükatakse Läänes meediasse ikka päris tihti (eriti viimasel ajal Saksamaal) alati üheskoos soovidega kaitsekulutusi tõsta. Pigem ongi need ikka ja jälle taasilmuvad lekkelood tingitud soovist avalikkusel kaitseelarvete tõstmist maha müüa (või varasematel aegadel kärpimise lõpetamist).
The German air force is also struggling to cover its NATO duties, the document revealed. The Luftwaffe's main forces, the Eurofighter and Tornado fighter jets and its CH-53 transport helicopters, are only available for use an average of four months a year — the rest of the time the aircraft are grounded for repairs and rearmament.
Mina loen sellest nii välja et keskmiselt on 1 lennuk rivis 1/3 aastast ja 2/3 aastast hoolduses (mitte kõik korraga).
Loomulikult olen nõus, et üksuste võitlusvõimega asi ikka üsna nutune. Eriti just NATO Lääne-Euroopa liikmetel ja seda isegi 10 aasta taguste aegadega võrreldes (2008, mitte külma sõja aeg). Siiski on oluline ka aru saada, et selliseid arvud
ei ole konstatid vaid sõltuvad päris palju situatsioonist (kuidas üldse selle statistika ja valedega oligi?
).
Rahu ajal näiteks reeglina ei lennata kui ükskõik mis lennuki küljes on puudu või katki. Sõja ajal lennatakse küll, võibolla isegi kui kerge risk on. Kohe kindlasti lennatakse siis, kui katki/puudu on jupp mida konkreetse misioonitüübi jaoks vaja ei lähe (a la targeting pod õhk-õhk missioonil). Rääkimata sellest, et suur osa sellistest hooldustest on kas korralised või upgrade'id, mis võivad olla häda korral ilusti edasi lükatavad, väheamlt osaliselt.
Ehk ma ei väida et Saksamaal on asjad hästi, kaugel sellest, kuid äärmiselt naiivne on uskuda, et suuremahulise sõja korral (a la NATO vs Venemaa) 2/3 saksa hävitajatest lihtsalt angaaris seisab.
Sellele on ka mõned pretsedendid. Kui vaadelda USA hävitajate
kättesaadavust (i.k.
availability või
mission capability rate) Lahesõja ajal, oli see
umbes 95% ehk keskmiselt umbes 5% kõrgem kui rahu ajal. See 5% võib esmapilgul tunduda tühine erinevus, kuid tegelikult tähendab see, et
sõjaolukorras kulutati lennukite hooldusele umbes 2x vähem aega kui rahu ajal (kättesaadavuse lingilt võib vaadata kuidas neid numbreid arvutatakse). Vaevalt ka, et Lahesõja ajal nüüd päris sellist maksimumi välja võeti nagu võetaks "Suures Isamasõjas" Venemaaga.
Need USA 80ndate lõpu ja 90ndate alguse kõrged näitajad on muidugi praeguseks ammu ajalugu
Samas jälle on asjad siiski ka praegu paremad kui rahastuse koomaletõmbamise ajal 70ndate lõpus, kus need numbrid olid lausa 50% kandis.
EDIT:
Pilt parandatud. Artikkel kust see oli võetud:
http://www.comw.org/pda/afread02.html
