www.militaar.net

Hääl räägib sissejuhatuseks, et on näinud Vene transpordiministeeriumi sisemiseks kasutamiseks mõeldud dokumenti, mis käsitleb Venemaa kauba ekspordikoridoride järgmise viie aasta kava. See üksikasjalik kava näeb ette, et Baltimaade sadamad peavad 2020. aastaks Vene kaubast kuivad olema.

Tõite konkreetse näite: tippaja 600 miljonist transiidieurost on nüüdseks saanud 90 miljonit eurot.

Suurusjärkudes on see täpne. Transiidi tipp oli meil 2006. aasta, kui Eestit läbis 42 miljonit tonni kaupa. Tänavu aga sõidab läbi Eesti kuus miljonit tonni kaupa.

Kõlab inetult ja saan aru, et nii ei sobi ajalehes kirjutada ega mul öelda, aga me naaber, see paha Venemaa on paraku igavesti suure õuega peremees, eks ole. Sellel peremehel on mitu naabrit. Ja vahe ongi selles, milline naabritest ütleb viisakalt „Tere hommikust!” ja milline näitab keskmist sõrme.

Kas teile tundub, et kipume asja eest teist taga tüli norima? Kas tõesti peaksime kõigest hoolimata, näiteks Ukrainas toimuvast hoolimata sõbralikud olema?

Loomulikult ei pea minagi õigeks seda, mis on toimunud Krimmis, ega seda, mis on toimunud Ida-Ukrainas. Seetõttu kuidagi teisiti kui sanktsioonidega ei olegi võimalik Venemaaga rääkida. Aga kas nende sanktsioonide kehtestamise eestkõneleja peab tingimata olema Eesti? Kas peame väikeriigina esireas kõige kõvemini karjuma? Selles ma nii veendunud ei ole.

Transiidiässad on maakaardile osutades öelnud, et geograafiline asend eeldab, et peaksime tegema Venemaaga suurt äri.

Olen isegi öelnud, et geograafiline asend on me suurim loodusvara. Nüüd on tõsiasi see, et kümne aastaga on venelased väga palju oma sadamatesse panustanud. Nafta ja naftaproduktide ekspordi ja käitlemisega – kui väiksed nišikaubad välja jätta – saavadki Venemaa sadamad praeguseks ise hakkama.

Sageli tuuakse eeskujuks Lätit: vaat Läti inimesed käivad Moskvas ja räägivad kaubavood välja. Valitsuse tasemel on peetud vajalikuks transiidiinimesi aidata.

Jah.

Aga nüüd on löök neile seda valusam... Käisid ja rääkisid, aga on nagu meiegi naftatransiidist ilma.

Kõik on suhteline ja ma pole selle väitega ka päris nõus. Jah, kui üks Vene ettevõte ehk Transneft teatab, et nemad lõpetavad 2018. aastal Baltimaade-suunalise tegevuse, siis: tore, selline on selle ettevõtte otsus. Aga tasub siiski vaadata Läti transiidimahtu laiemalt. Meil sõidab üle Eesti piiri 500 000 tonni transiitkaupu kuus, Lätil kolm miljonit. See vahe on ikka väga suur. 2006. aastal edestasime me Lätit oma transiitkauba mahult.

Meil sõidab üle Eesti piiri 500 000 tonni transiitkaupu kuus, Lätil kolm miljonit. See vahe on ikka väga suur.

Nad teevad riiklikul tasemel paremat tööd?

Tahaks öelda, et nemad vähemalt üritavad. Meil ei üritata. Eksisteerib poliitiline suund, et seda majandusharu ei ole riigile vaja.

Aga mis heanaaberlikest suhetest siin rääkida, kui Venemaa paigutab Baltimaade külje alla rakette, korraldab me piiri ääres suuri õppusi?

Olen nõus. Nüüd on juba hilja kurssi muuta. See ongi meie seis. Eks peame selle uue reaalsusega arvestama.

Kriku kirjutas:Kõlab inetult ja saan aru, et nii ei sobi ajalehes kirjutada ega mul öelda, aga me naaber, see paha Venemaa on paraku igavesti suure õuega peremees, eks ole. Sellel peremehel on mitu naabrit. Ja vahe ongi selles, milline naabritest ütleb viisakalt „Tere hommikust!” ja milline näitab keskmist sõrme. Stseenile tõepära lisamiseks võiks muidugi ka mainida, et see tervitamine toimub samal ajal kui too naabrimees tolle õue peal pesuköögis kedagi kolgib ja vägistab.

Svejk kirjutas:Mõnes mõttes on tõesti see, et vene oma Ustluugat ehitab, hea märk - meid ei loodetagi enam tagasi saada...
Tähendab lootus sureb muidugi viimasena, aga pmst aktsepteeritakse väljakujunenud olukorda.

soul kirjutas:Tervishoiule 2017 aastal raha siis -33%.

http://www.vestifinance.ru/articles/76221

Расходы на здравоохранение сократят в 2017 г. на 33%

В том числе расходы бюджета на стационарную медицинскую помощь сократятся на 39% с 243 млрд руб. до 148 млрд руб.

Расходы на амбулаторную помощь уменьшатся в 1,7 раза со 113,4 млрд руб. до 68,995 млрд руб

tommy kirjutas:Karm värk.
Tervishoid seal maal oli niigi juba omadega täiesti.....

Города на Сахалине выглядят так же, как и в остальной России. Типовые советские многоэтажки, типовые раздолбанные дороги, грязища, особенно в межсезонье
Но если свернуть с грязной трассы Южно-Сахалинск-Корсаков, можно внезапно попасть в Америку, где, как известно, «климат совсем другой»

Kriku kirjutas:USA ja Suurbritannia kaaluvad uusi sanktsioone.

Jaanus2 kirjutas:Muuga sadama sügavus on selline, et saab vastu võtta maksimaalsuuruses laevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad. Ida poole need enam ei saa, siis peab kauba väiksemale laevale ümber laadima, sama vastupidi. Suure laevaga vedada on odavam.

Venemaa võtab endaga kauplemist kui mingit ülimat heategu, mille eest asjaosalised peaksid mitmenda põlveni tänulikud olema. Sellest tuleneb kohe, et "heateo" osaliseks saanu on Venemaa mõju all, peab tegema seda ja toda, et ülim mõnu ikka edasi kestaks - või muidu... Kuni selline suhtumine püsib, on parem, kui suhted on minimaalsed. Või täpselt nii suured, kui Venemaa ise leiab olevat hädapärast vajalikud, sest teisiti ei saa. Normaalsetel riikidel oleneb kaubavahetus ja transiit ainult sellest, kas see on asjaosalistele majanduslikult kasulik, kui just embargot kehtestatud ei ole. Aga mitte Venemaa puhul. Eesti poolt ei ole ettevõtjatele kunagi tehtud riiklikke takistusi Venemaaga kauplemisel, olenemata poliitilistest suhetest.

Kriku kirjutas:Heiti Hääl kurdab kehva sehvti üle: