www.militaar.net

Sekeldaja kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Muuga sadama sügavus on selline, et saab vastu võtta maksimaalsuuruses laevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad. Ida poole need enam ei saa, siis peab kauba väiksemale laevale ümber laadima, sama vastupidi. Suure laevaga vedada on odavam.

Venemaa võtab endaga kauplemist kui mingit ülimat heategu, mille eest asjaosalised peaksid mitmenda põlveni tänulikud olema. Sellest kohe, et "heateo" osaliseks saanu on Venemaa mõju all, peab tegema seda ja toda, et ülim mõnu ikka edasi kestaks - või muidu... Kuni selline suhtumine püsib, on parem, kui suhted on minimaalsed. Või täpselt nii suured, kui Venemaa ise leiab olevat hädapärast vajalikud, sest teisiti ei saa. Normaalsetel riikidel oleneb kaubavahetus ja transiit ainult sellest, kas see on asjaosalistele majanduslikult kasulik, kui just embargot kehtestatud ei ole. Aga mitte Venemaa puhul. Eesti poolt ei ole ettevõtjatele kunagi tehtud riiklikke takistusi Venemaaga kauplemisel, olenemata poliitilistest suhetest.

Lihtsalt täpsustuseks: läbi Taani väinade mahtuvaid laevu võib vastu võtta ka Sillamäe, Primorski maksimaalne lubatud süvis on vist hetkel natuke väiksem, aga sealgi suund süvendada 18 meetrini ehk u. 200 000 GT tankerite tarvis.

"At the current rate, the fund would be depleted in mid-2017, perhaps a few months later," Ondrej Schneider, chief economist at the Institute of International Finance, wrote in a note this week.

The government's reserve fund is designed to cover shortfalls in the national budget at times of low oil and gas revenues.

К российским олигархам, бандитам и коррумпированным чиновникам, предпочитавшим прятать наворованные деньги в инвестициях в престижную лондонскую недвижимость, незаметно подкралась конфискация собственности. Она станет прямым последствием законопроекта "О криминальных финансах", внесенного на днях в британский парламент, передает российская радиостанция Business FM.

70 млрд долларов займов у китайцев - это много или мало?

Хотя в принципе катастрофического в таком объеме займов ничего нет и мы их отдадим, тем не менее, вызывает огромное удивление, как так получилось - в последние 10-15 лет на Россию свалились триллионы долларов доходов от сверхвысоких цен на нефть и газ, однако в итоге наши нефтегазовые компании оказались должны Китаю, который вообще-то является крупнейшим импортером нефти и газа.

Шокирующая ситуация сама по себе.

В общем и целом, получилось так потому, что наши компании потратили слишком много средств на поглощения чужих активов и накопили долги, за которые пришлось расплачиваться займами у китайцев, а также потому, что наши власти начали войну против Украины, за что против России ввели финансовые санкции, и кроме как у китайцев, занимать в долг на новые проекты теперь больше не у кого.

Для понимания масштаба:


$70 млрд долга нефтегазовых компаний перед китайцами - это более трех годовых чистых прибылей этих четырех компаний (на четверых они получили в совокупности 1,4 трлн рублей чистой прибыли в 2015 году, тогда как должны китайцам 4,4 трлн). То есть четырем нашим крупнейшим нефтегазовым компаниям нужно больше трех лет работать без прибыли, не инвестировать, не платить дивидендов и т.п., чтобы эти средства отдать.

$70 млрд долга нефтегазовых компаний перед китайцами - это пятая часть (20%) от всех внешних займов российских корпораций ($350 млрд по данным ЦБ).

$70 млрд - это немногим меньше внешнего долга СССР на момент его распада (конец 1991 г. - тогда было $97 млрд).

Всего в 1990-е у МВФ и Всемирного банка Россия занимала в сумме порядка $40 млрд - как видите, существенно меньше, чем сейчас наши нефтегазовые компании у китайцев. Тогда, однако, говорили, что "мы стоим перед МВФ на коленях".

Нехило так подсели на китайскую иглу. И это еще не конец истории, так как эти компании ведут переговоры с китайскими банками о все новых займах.

Хочу заметить, что если мировые цены на нефть долго не вернутся к высоким значениям (а судя по всему, не вернутся), то в какой-то момент проблема отдачи этих нефтегазовых долгов Китаю станет весьма острой.

«Me võtsime algaineks põlemisprotsesside saaduse süsihappegaasi ja üritasime seda protsessi jõuga tagurpidi käima panna, et saada vajalikku kütust,» kirjeldas avastuseni jõudmist üks uuringu kaasautor Adam Rondinone. «Etanool oli üllatus – vaid ühe katalüsaatoriga on väga keeruline CO2st etanooli saada. Meie nägemuses pidi see reaktsioon olema esimene pikas reaktsioonide jadas, kuid siis tuli välja, et katalüsaator sai kogu asjaga ise hakkama.»

Elektrivoolu mõjul toimuski nende «varraste» otstes reaktsioon, kus ümbritsevas keskkonnas lahustunud CO2 molekulid ühinesid ja moodustasid etanooli. Reaktsiooni keskmine kasutegur oli ligi 63 protsenti, edukamate katsete puhul pea 70, kuid tehnoloogia edasise arendamisega saab seda kindlasti tõsta.

Samas ei tasu veel hõisata, et oleme saavutanud lahenduse CO2st põhjustatud kliimamuutustele. See tehnoloogia suutis siiski eraldada süsihappegaasi vaid vesilahusest, mitte aga atmosfäärist, ja kuigi vajalikud energiakogused olid võrdlemisi väikesed, vajab ta toimimiseks siiski elektrienergiat.

Teadlaste lootus on, et tulevikus saab sellist tehnoloogiat kasutada taastuvenergia ületootmises tekkivate energiahulkade salvestamiseks. Nimelt toodavad päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid tihtipeale rohkem energiat, kui vooluvõrk vastu suudab võtta ja nii läheb suur osa energiast kaduma. Kui ülejääk suunata aga sellise CO2 eraldamise protsessi toiteks, võib saavutada märkimisväärse efektiivsuse tõusu. Algaineks võiks aga sobida merevesi, milles lahustunud süsihappegaas liighappelisust põhjustab. Nii löödaks justkui kaks kärbest ühe hoobiga.

Gideonic kirjutas:Avastus, mis loodetavasti kõigutab edaspidi ka meie idapoolsete naftašeikide jalgealust:
http://tehnika.postimees.ee/v2/3876983/ ... se-meetodi

USA Teadlased avastasid kogemata viisi kuidas väga väikeste kõrvaleffektidega süsihappegaasistpiiritust teha. Kuna reaktsioon toimub mõistliku voolutarbega, madal pinge peal ning mis põhiline - toatemperatuuril, võib sel avastusel olla päris suur mõju.

«Me võtsime algaineks põlemisprotsesside saaduse süsihappegaasi ja üritasime seda protsessi jõuga tagurpidi käima panna, et saada vajalikku kütust,» kirjeldas avastuseni jõudmist üks uuringu kaasautor Adam Rondinone. «Etanool oli üllatus – vaid ühe katalüsaatoriga on väga keeruline CO2st etanooli saada. Meie nägemuses pidi see reaktsioon olema esimene pikas reaktsioonide jadas, kuid siis tuli välja, et katalüsaator sai kogu asjaga ise hakkama.»

Elektrivoolu mõjul toimuski nende «varraste» otstes reaktsioon, kus ümbritsevas keskkonnas lahustunud CO2 molekulid ühinesid ja moodustasid etanooli. Reaktsiooni keskmine kasutegur oli ligi 63 protsenti, edukamate katsete puhul pea 70, kuid tehnoloogia edasise arendamisega saab seda kindlasti tõsta.

Samas ei tasu veel hõisata, et oleme saavutanud lahenduse CO2st põhjustatud kliimamuutustele. See tehnoloogia suutis siiski eraldada süsihappegaasi vaid vesilahusest, mitte aga atmosfäärist, ja kuigi vajalikud energiakogused olid võrdlemisi väikesed, vajab ta toimimiseks siiski elektrienergiat.

Teadlaste lootus on, et tulevikus saab sellist tehnoloogiat kasutada taastuvenergia ületootmises tekkivate energiahulkade salvestamiseks. Nimelt toodavad päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid tihtipeale rohkem energiat, kui vooluvõrk vastu suudab võtta ja nii läheb suur osa energiast kaduma. Kui ülejääk suunata aga sellise CO2 eraldamise protsessi toiteks, võib saavutada märkimisväärse efektiivsuse tõusu. Algaineks võiks aga sobida merevesi, milles lahustunud süsihappegaas liighappelisust põhjustab. Nii löödaks justkui kaks kärbest ühe hoobiga.

Kilo Tango kirjutas: Ehk siis igiliikur? Et teed piiritusest mistahes meetodiga elektrit ning moondad saadud CO2 "väikese elektrikuluga" tagasi piirituseks. Ülejäänud elektri lased võrku rahvale rõõmuks.

Sellel meetodiil on kindlasti oma roll. Vbl. on selle abil võimalik muuta piirituse tootmine senisest odavamaks. Aga selles olen ma kindel, et primaarenergiaallikat CO2-st ei saa. See oleks põhikooli keemia ja füüsikaga vastuolus.

Kilo Tango kirjutas: Ehk siis igiliikur? Et teed piiritusest mistahes meetodiga elektrit ning moondad saadud CO2 "väikese elektrikuluga" tagasi piirituseks. Ülejäänud elektri lased võrku rahvale rõõmuks.

Sellel meetodiil on kindlasti oma roll. Vbl. on selle abil võimalik muuta piirituse tootmine senisest odavamaks. Aga selles olen ma kindel, et primaarenergiaallikat CO2-st ei saa. See oleks põhikooli keemia ja füüsikaga vastuolus.

Gideonic kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Ehk siis igiliikur? Et teed piiritusest mistahes meetodiga elektrit ning moondad saadud CO2 "väikese elektrikuluga" tagasi piirituseks. Ülejäänud elektri lased võrku rahvale rõõmuks.

Sellel meetodiil on kindlasti oma roll. Vbl. on selle abil võimalik muuta piirituse tootmine senisest odavamaks. Aga selles olen ma kindel, et primaarenergiaallikat CO2-st ei saa. See oleks põhikooli keemia ja füüsikaga vastuolus.

Kindlasti mitte, seda enam, et see CO2 peab olema vesialhuses. Eks näis palju siin jutus on mulli on ja palju mitte. Jutt ju põhiliselt sellest, et kui on energia ületootmine on seda protsessi võimalik kasutada ülejäägiga millegi natukenegi kasulikuma tegemiseks. Seda peamiselt seetõttu et protsessi on/off lüliti klõpsimine ei ole aeglane ega energiakulukas. Ei ole vaja seda fakti kohe irooniaga potist alla lasta. Narva veehoidja vee kütmine on palju kasulikum tegevus?

ermot kirjutas:Väljavõte artiklist:
"Conclusion

We report an electrocatalyst which operates at room temperature and in water for the electroreduction of dissolved CO2 with high selectivity for ethanol. The overpotential (which might be lowered with the proper electrolyte, and by separating the hydrogen production to another catalyst) probably precludes economic viability for this catalyst, but the high selectivity for a 12-electron reaction suggests that nanostructured surfaces with multiple reactive sites in close proximity can yield novel reaction mechanisms. This suggests that the synergistic effect from interactions between Cu and CNS presents a novel strategy for designing highly selective electrocatalysts. While the entire reaction mechanism has not yet been elucidated, further details would be revealed from conversion of potential intermediates (e. g. CO, formic acid and acetaldehyde) in future work."

Kilo Tango kirjutas: Ehk siis igiliikur? Et teed piiritusest mistahes meetodiga elektrit ning moondad saadud CO2 "väikese elektrikuluga" tagasi piirituseks. Ülejäänud elektri lased võrku rahvale rõõmuks.

Sellel meetodiil on kindlasti oma roll. Vbl. on selle abil võimalik muuta piirituse tootmine senisest odavamaks. Aga selles olen ma kindel, et primaarenergiaallikat CO2-st ei saa. See oleks põhikooli keemia ja füüsikaga vastuolus.

Kilo Tango kirjutas: probably precludes economic viability for this catalyst - tõlge: tõenäoliselt välistab selle katalüsaatori majandusliku rentaabluse. MOTT.