Autotehnikateema

[OLAVI]

Esiteks konstrueerib mootori mootoritootja ja telllib hammasrihma valmistajalt just sellised hammasrihmad, nagu tal vaja on.
Teiseks: alguses sa räägid ebavõrdsest hambasammust ja nüüd räägid rihmahammaste erinevusest. Saad ikka ise ka aru, et see ei ole üks ja seesama?

Mootoritootja paigaldab detailid vastavalt oma äranägemisele.

Me siin räägime ikka diletatntide poolt kasutatavatest järelpaigaldatavatest varuosadest, kus järgitakse heal juhul autotootja nõudeid aga tegelikult kasutatakse tundmatu päritoluga varuosi.
(Uhke pakendaja firmanimi ei pruugi tänapäeval tähendada kvaliteetset varuosatootjat.)

Ajami sõlm "hambumine" koosneb erinevatest hammastega pindadest milledel kummalgi on oma hambasamm, hambakuju ja hambamoodul.
"Üks hammas hambumises" ei ole mitte "üks suvaline kühm reas" vaid "vahemaa ühe hamba punktist järgmise hamba samasse punkti" (hamba+hambavahe mõõt).

(Samamoodi on standartiseeritud kiilrihma kiilu nurk aga kuna rihma kuju muutub vastavalt rihmaratta raadiusele rattal, siis rihmaratta vajalik koonuse nurk leitakse rihmatootja andmebaasist vastavalt rihmaratta läbimõõdule ja see erineb alati kiilrihma enda nurgast.)
Neid eelteadmisi võiks "tehniliselt haritud" isik ikka vast omada?

[AMvA]

Esiteks konstrueerib mootori mootoritootja ja telllib hammasrihma valmistajalt just sellised hammasrihmad, nagu tal vaja on.
Teiseks: alguses sa räägid ebavõrdsest hambasammust ja nüüd räägid rihmahammaste erinevusest. Saad ikka ise ka aru, et see ei ole üks ja seesama?

Mootoritootja paigaldab detailid vastavalt oma äranägemisele.

Me siin räägime ikka diletatntide poolt kasutatavatest järelpaigaldatavatest varuosadest, kus järgitakse heal juhul autotootja nõudeid aga tegelikult kasutatakse tundmatu päritoluga varuosi.
(Uhke pakendaja firmanimi ei pruugi tänapäeval tähendada kvaliteetset varuosatootjat.)

Ajami sõlm "hambumine" koosneb erinevatest hammastega pindadest milledel kummalgi on oma hambasamm, hambakuju ja hambamoodul.
"Üks hammas hambumises" ei ole mitte "üks suvaline kühm reas" vaid "vahemaa ühe hamba punktist järgmise hamba samasse punkti" (hamba+hambavahe mõõt).

(Samamoodi on standartiseeritud kiilrihma kiilu nurk aga kuna rihma kuju muutub vastavalt rihmaratta raadiusele rattal, siis rihmaratta vajalik koonuse nurk leitakse rihmatootja andmebaasist vastavalt rihmaratta läbimõõdule ja see erineb alati kiilrihma enda nurgast.)
Neid eelteadmisi võiks "tehniliselt haritud" isik ikka vast omada?

Ootan sinupoolset infot nende muutuvsammuga mootorite kohta.

Kõrvalepõige kiilrihmade juurde on kaval, kuid täiesti kasutu.

[OLAVI]

...Jama, hammasrihm on pidevalt sama pingega, lihtsalt väntvõlli eri asendites rakendub hammasrihma tõmbepoolele erinev tõmbejõud.

Millisest koolist on see tarkus pärit, et rihma pingsus punktis ei sõltu sellele rihmale mõjuvast koormusest?

Rihm on igas oma punktis pidevalt sama pingega ainult siis kui see seisab vabas olekus aga töötamise ajal koormatult, muutub "elastse lüli" pingsus pidevalt vastavalt sellele mõjuvale koormusele mõõtepunktis.
Sama nähtus on ka muudel "elastse ahelaga jõuülekannetel", nagu näiteks jalgratta- ja mootorrattaketil ning seda võiks teada iga poisike, kes kunagi on sõitnud jalgrattaga.

[OLAVI]

....
Ootan sinupoolset infot nende muutuvsammuga mootorite kohta.
....

Kuna selline küsimuse sõnastus pärast pikka selgitust näitab isiku õppimisvõimet ja senini teemast mitte arusaamist, siis ei ole tõenäoliselt "mootorite teadmisega" ka vist mitte midagi kasulikku teha?

[Walter2]

Kuna selline küsimuse sõnastus pärast pikka selgitust näitab isiku õppimisvõimet ja senini teemast mitte arusaamist, siis ei ole tõenäoliselt "mootorite teadmisega" ka vist mitte midagi kasulikku teha?

[Kapten Trumm]

Väike loogiline arutlus annaks ilmselt vastuse, et mingid "muutuvsammuga hammasrihmad" on võimalikud vaid seal, kus veetav ja vedav rihmaratas on samasuured. Teoorias on võimalik. Tavaliselt aga on veetav rihmaratas poole suurem ja väike kujutlus sellest, kuidas see "muutuvsammuga" asi saaks seal töötada, ütleks kindla EI.

[vanahalb]

Mul on pigem selline küsimus et miks on vaja mootoritootjal teha paarisarvu hammastega rihmaratas koos sellega kaasnevate probleemidega? Et kui sellise paigalduserisustega rihmad tõesti olemas on siis tekib sellest ainult tüli. Mõni ei oska peale panna, venivad ebaühtlaselt kui suur jõud ainult ühes kindlas punktis rakendub terve eluea jooksul jne. Ühtlasi saavutab selline mootor halva maine sest rihmu läheb nagu leiba.

Lihtsam on ju teha niisuguste hammaste arvuga et sellist nüanssi ei oleks. Kõigil lihtsam. Seda enam et teised saavad.
Kui on mingi laiatarbemootor nagu sõiduautodel siis rihm tehakse ikka mootoritootja tellimuse põhjal ja just selline nagu vaja. Kui ainult tuhat mootorit aastas tehakse võetakse võib- olla kataloogist rihm aga sugugi mitte alati. Mõni tootja tellib spetsiaalselt väikepartiina mingi imerihma et seda keegi jumala eest mujalt ei saaks kui ainult esindusest ja hingehinnaga.

[Kapten Trumm]

Kes vene keelt hablab, siin vene mootorimehed peavad youtubes kanalit "Teooria DVS" ehk "Sisepõlemismootorite teooria".
Teooriat on seal tegelikult vähe, peamiselt lahkavad vanad neile saadetud mootoreid ja nende pekkimineku kohti.
https://www.youtube.com/@Teoria_DVS

Päris silmiavav oli miski N-seeria BMW 3.0 turbomootori lahkamine, mis põhiliselt vigadest koosneski, näiteks ühel pool plokis on normaalne jahutusvedeliku ringlus, teisel poolel aga on umbne ots, kus jahutusvedelik eriti ei liigu. Antud mootor annab juba seerias 300-350 hobust ja kõik räägivad, kui lihtsalt veel teist juurde saada

Samamoodi ka alumiiniumist ploki ja liiga kergeks tehtud väntvõlli koosmõjus saalede purustamine. Venekeelset sõna "gavnoo" kostab päris tihedalt.
Võrdluse mõttes ehk tasuks vaadata ka näites 90ndate M50 2.5 mootori lahkamist, seal väga vigu ei leitagi. Diagnoos on, et kui väga tihti hooldate, siis võibolla kestab see mootor 150-200 tuhat, aga tehes "longlife" võib sellest ka 50 tuhandega jagu saada.

Ja BMW on üks neist, kes praegu reklaamib end autodel, et "3a tasuta hooldus". Tasuta pole midagi, seda "hooldust" tehakse seal tehaksegarantii säilitamiseks vajalikus miinimummahus ja sellega see mootor hädaga garaniiaja vastu peabki.

Kui vanad panid mootorid pingeritta, siis võitja oli Mercedese 70-80ndate 5-sil turbodiisel, päris kõrgetel kohtadel on vanakooli japse, aga ka BMW M50 ja VWA 1,9TDI.

[Walter2]

Siit koorub välja ammune tõde et ennevanasti tegid insenerid autosid, tänapäeval raamatupidajad.

[OLAVI]

... Teoorias on võimalik.
Tavaliselt aga on veetav rihmaratas poole suurem ja väike kujutlus sellest, kuidas see "muutuvsammuga" asi saaks seal töötada, ütleks kindla EI.

Kas teoreetiliselt saab külili pandud kahuriga ka nurga teha lasta?
Kas mõnel laiatarbe neljataktilisel automootoril on väntvõlli ja nukkvõlli pöörlemiskiiruse arv erinev täpselt kahest?

Kuna number 2 on täisarv, siis iga kahe pöörde järel saavad koormatud täpselt samad rattahambad.

Mul on pigem selline küsimus et miks on vaja mootoritootjal teha paarisarvu hammastega rihmaratas koos sellega kaasnevate probleemidega? ....

Kuskohast nüüd tekkis "paarisarvulise hammastega rihmaratas"?
"Hammaste arv" ja "hammaste arvu suhtenumber" on ju erinevad asjad ning ei välista, et väiksem number (väntvõlli hammasrihmaratta hammaste arv) võib ka paaritu arv olla.

Teemaks oli ju, et "kui "rihma hammaste arv" jagades "väntvõlli hammasrihmaratta hammaste arvuga" annab täisarvu, siis hakkavad samad kohad rihmal pidevalt suuremat koormust saama".
Kui hammaste suhtarv on erinev täisarvust, siis rihma asend on pidevas muutumises ja rihm kulub ühtlaselt.

(Ma enam ammu ei imesta, kui loodetavalt kogenud autojuhid usuvad, et ABS on pidurdusteekonna lühendamiseks loodud.)

[isakene]

Vau. Härrased on mittemillestki suutnud mitu lehekülge kokku jahuda.

Üldiselt, kui oleks muutuvsammuga rihm laiatarbekasutuses, oleks praegusel ajal selle kohta kõikteadjas internetis hunnik infot olemas kuni teooria, paigalduse ning ekspluatatsiooni eripärade ja insenertehniliste nüanssideni välja. Praegu andis otsing "variable tooth pitch timing belt" täpselt 0 arvestatavat tulemust. On olemas asümmeetrilise hambaga, aga mitte sammuga rihmad. Ja mu isiklik insenerimõtlemine ei suuda ka mingit teoreetilist kasu asjast tuvastada. Võibolla mõni kodanik sai innustust pikaajalisest rehvimustri jälgimisest, müra vähendamiseks on see tõesti asümmeetriline.

Kuni asjakohase tõsiseltvõetava tõestava viite laekumiseni kuulutan asümmeetrilise lamerihma teooria (paganama ilusti kõlab, peaaegu nagu lamemaa teooria )pidulikult järjekordseks umbluuks.

Kui see muidugi kellegile korda peaks minema.

[OLAVI]

...
Kuni asjakohase tõsiseltvõetava tõestava viite laekumiseni kuulutan asümmeetrilise lamerihma teooria (paganama ilusti kõlab, peaaegu nagu lamemaa teooria )pidulikult järjekordseks umbluuks. ....

Mul üldiselt on täiesti savi, "millise nime keegi annab".

Mina olen antud teema täiendkoolitusel läbinud ja miks peaks keegi erialaseid peensusi üldse avalikult kuulutama, kui kirjutaja "spetsialistide" poolt koheselt (mõistmata asja sisu) lolliks kuulutatakse?

Ma püüan siin oma vabast ajast mõnda tarkusetera jagada, mida autohuvilisel võib vaja minna aga mul puudub vajadus kellegi "usku pöörata".

Igal erialal on selliseid nüansse, mida netist tänapäeval ei pruugigi leida.
Näiteks, et määrata kas suvalises skeemis (teadmata seadme skeemi) olev transistor on töörežiimis, saab eelteadmiste olemasolul määrata ainult ühe mõõtmisega.

[AMvA]

....
Ootan sinupoolset infot nende muutuvsammuga mootorite kohta.
....

Kuna selline küsimuse sõnastus pärast pikka selgitust näitab isiku õppimisvõimet ja senini teemast mitte arusaamist, siis ei ole tõenäoliselt "mootorite teadmisega" ka vist mitte midagi kasulikku teha?

Ma esitan seda küsimust sulle vist juba kümnendat korda, ei viitsi sinusuguse umbluu ajaja pärast enam eriti küsimuse formuleerimisega vaevata.
Sa võiks ikka küsimusele vastata, aga mitte kelbast ajada, nagu sa enamuses teed.

Ahjaa, sul on ka veel tõendamata su väide, et avariipidurduse korral lülitub ABS välja. Katsu siis nüüd korraga kahele oma umbluu väitele kinnitus tuua.

[vanahalb]

Kuskohast nüüd tekkis "paarisarvulise hammastega rihmaratas"?
"Hammaste arv" ja "hammaste arvu suhtenumber" on ju erinevad asjad ning ei välista, et väiksem number (väntvõlli hammasrihmaratta hammaste arv) võib ka paaritu arv olla.

Teemaks oli ju, et "kui "rihma hammaste arv" jagades "väntvõlli hammasrihmaratta hammaste arvuga" annab täisarvu, siis hakkavad samad kohad rihmal pidevalt suuremat koormust saama".
Kui hammaste suhtarv on erinev täisarvust, siis rihma asend on pidevas muutumises ja rihm kulub ühtlaselt.

[/quote]

Ma umbes ja mälu järgi panin
Küsimus on sellegipoolest sama - et miks peaks tegema sellise mootori millel rihm kulub ebaühtlaselt kui saab teha sellise millel kulub ühtlaselt?

Kui see on samuti mingi raamatupidajate veidrus siis millised laiatarbemootorid sellised on ? Lihtsalt et teaks kaarega mööda minna nagu neist VAG mootoritest millel see iga õlivahetusega vahetav õlipumba kuuskant on.

[slider]

Vabandused vahele segamast aga kui youtube jagamiseks läks, üks kanal kus on hunnik minusuguse jaoks huvitavat materjali, alustades nt sellega... https://www.youtube.com/watch?v=A_4iN1TZsM4