www.militaar.net

Täna õhtul üritatakse peaministrit maha võtta.

https://www.youtube.com/watch?v=ucJ6RPez06s

Kriku kirjutas:Täna õhtul üritatakse peaministrit maha võtta.

https://www.youtube.com/watch?v=ucJ6RPez06s

Pigem ikka parteijuhi koha pealt esialgu - ja kui on uus parteijuht olemas siis saab selle panna ka uueks peaministriks.
EDIT
Läbi kukkus:
https://www.ohtuleht.ee/911203/200-vs-1 ... ukkus-labi

May hädad ja taktika on natuke sarnased Tsiprase mõne aasta tagustele: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=84762193

Majanduslikus mõttes hakkavad esimesed viljad minu arust juba nii brittidele,kui EL paistma juba praegu,ega see allapoole ratsutav börs uueks aastaks head ei tähenda.November oli päris tume ja paistab,et ka sama trend on detsembris.Tegelikku kauplemist on ju veel vaid nädal,siis ronivad jõulud ja aastavahetus peale.
Ma ei tea,kuidas Eestis aga Norras on üha rohkem hakatud rääkima võimalikust majanduslikust laksust.Kuna UK turg on väga oluline Norrale ja samal ajal on riigil kaubanduslepe EL-iga,siis raske BREXIT-i puhul hakkavad tollide sisseseadmisel EL ja UK vahel(nn.karm BREXIT) mõjud mõjutama ka Norrat.
Postimehe ärilisas oli ka juba mingi panga poolt pakutud protsendid,mis näitasid,kui palju mõju miinuse poole võiks uue aasta segadus tuua.Tundub,et need eksperdid on ikka korralikult veel optimistid.Asi,ju ei ole selles,palju otsest kaupa UK läheb.Me oleme ka seotud turuga(Skandinaavia),millel on bilansis palju suurem sõltuvus UK kaubandusest ning minu arust tuleks seda mõju ka arvestada.

kaugeltuuriv kirjutas:...
Ma ei tea,kuidas Eestis aga Norras on üha rohkem hakatud rääkima võimalikust majanduslikust laksust.Kuna UK turg on väga oluline Norrale ja samal ajal on riigil kaubanduslepe EL-iga,siis raske BREXIT-i puhul hakkavad tollide sisseseadmisel EL ja UK vahel(nn.karm BREXIT) mõjud mõjutama ka Norrat...

Norra pole ju EL-is, mis takistab Norral ja brittidel omad (soodus)tingimused paika panna?

uk on nii suur turg, et tahab ka euroliit temaga edasi kaupa hõõruda.
ja ma ei usu küll, et tingimused peaksid kehvemad saama kui praegu.
pigem britid võidavad, kuna kohustusi e liidu ees enam pole.

diesel kirjutas:uk on nii suur turg, et tahab ka euroliit temaga edasi kaupa hõõruda.
ja ma ei usu küll, et tingimused peaksid kehvemad saama kui praegu.
pigem britid võidavad, kuna kohustusi e liidu ees enam pole.

Paraku on see asi igatpidi üsna keeruline. EL (ja Sakamaa) lihtsalt ei saa teha väga soodsaid eridiile Suurbritanniaga, seepärast et siis hakkaks seda nõudma ka kõik teised (ning näiteks Saksamaal käib enamik ärist siiski teiste EL'i liikmetega mitte Suurbritanniaga, nad ei soovi ka neid välja vihastada). Üsna hea ülevaate asjast annab see Briti parlamendi raport (5. lehel on päris huvitav väljavõte kaubavahetuse defitsiidist/ülejäägist, ELiga. Poleks Iirimaad, oleks asi UK jaoks ikka vääga nukker)

Dr.Sci kirjutas:Norra pole ju EL-is, mis takistab Norral ja brittidel omad (soodus)tingimused paika panna?

Kusjuures on küll takistusi. Mis Norrasse puutub, siis soovitan vaadata seda 1:40 kestvusega intervjuu lõiku Norra ühe konservatiivist poliitikuga. Nende "eridiilil" (EFTA+EEA) on samuti väga ranged nõudmised.

Nende hulka käivad:

• Inimeste vaba liikumine
• Euroopa kohtu ülemvõim
• EList ettekirjutatud seaduste järgimine
• Piirangud tegemaks iseseisvaid kaubandusleppeid (kõigepealt peab asjad ühtlustama Islandi ja Liechtensteiniga ja siis saama ELi nõusse).

Sisuliselt ainsad erisused mis neil ühisturul üldse on, on seotud kalastuse ja põllumajandusega. Eelmainitust vähemalt kolmele nõudmiselse on ju "parema diili" kauplejatest Brexiteerijad rangelt "ei" öelnud.

Norra poliitiku seisukohast võib ka näha kui "oodatud" britid sinna klubisse oleks. Ei tasu unustada et Britid räägivad ju mingist Norra+ või Norra++ "diilist" (ehk nagu neil, aga ikka kohe palju parem). Norrakad ei ole absoluutselt huvitatud et mingi töll tuleks EFTAsse lammutama ning kohe 10x paremaid nõudmisi esitama. Eks kogemus Brittide toimetamisega ELis on ka pretsedendina olemas, ning arusaadavalt teeb see ka väga ettevaatlikuks.

Dr.Sci kirjutas:

kaugeltuuriv kirjutas:...
Ma ei tea,kuidas Eestis aga Norras on üha rohkem hakatud rääkima võimalikust majanduslikust laksust.Kuna UK turg on väga oluline Norrale ja samal ajal on riigil kaubanduslepe EL-iga,siis raske BREXIT-i puhul hakkavad tollide sisseseadmisel EL ja UK vahel(nn.karm BREXIT) mõjud mõjutama ka Norrat...

Norra pole ju EL-is, mis takistab Norral ja brittidel omad (soodus)tingimused paika panna?

Lugupeetud kaasfoorumlane ei ole vist sõitnud Rootsist Norrasse.Nimelt ei ole kahe riigi vahel piiri,sest Rootsi(EL) ja Norra(EFTA lepe) on ühises majandusruumis,sarnaselt meiega.
Ehk siis lahti seletatult Norra kasutab läbi Euroopa Vabakaubandusleppe EL majandusruumi sarnaselt brittidega.
Teen veel rohkem selgemaks.Oletame,et olen Briti tootja ja UK on EL väljas.Tahaks eksportida kaupa aga Norra ja löön oma hinnad kõvasti alla.Norra on aga seotud läbi Euroopa Vabakaubandusleppe Euroopa majandusruumi tollikaitse nõuetega.Keegi ei saa ju garanteerida,et UK kaup ei hakka läbi Norra imbuma ka näiteks Rootsi,sealt edasi Soome või ka meile,näiteks,kui tegemist on toidukaubaga.Võimalik,et britid pakuks hinda väga soodsaks,mis hakkab tapma Rootsi tootjat või näiteks meile imbudes ka meie tootjaid.
EL ja EL-ga vabakaubandusleppe allkirjastanud Norra lähtub sellest,et tollipiir jookseb Norra piirist alates ning nemad garanteerivad ka selle,et dupingut tahtvat teha riigid näiteks ei kasutaks Norrat EL riigi Rootsi turule minekuks.Seaduse järgi ei ole vahet,kas see on USA,UK või Vanuatu saar.
Toonitan veelkord,kui UK tahab kokkulepet Norraga,siis esmalt peab ta saama kaubandusleppe EL poolt,nii lihtne see ongi.Kui keegi sellest ei saa aru,siis tuleb hakata enda harimiseks kaubandusleppe sisusid lugema.
Nüüd vastus sellele,miks võib asi hakata mõjutama Norrat.Siiani ei ole ära klaaritud finantsteenuste saatust EL ja UK vahel.Naftatööstus on väga suure rahalise kuluga,tegemist on miljardite taalade ja eurodega,mida laenatakse pankadelt.Siiani sai Norra ettevõtted tänu EFTA-s osalemisele Suurbritannia pankadega väga korralikku krediiti,mis tähendab madalat protsenti.
Juhul,kui EL näiteks ei pikenda UK finantspassi,siis UK võib odavalt saadud USA ja Aasia raha edasilaenamise EL ja EFTA riikidele ära unustada.Aga iga ümberkorraldus võtab aega,ka õlitatud süsteemi loomine Frankfurdis või Pariisis(juhul,kui see nii juhtub).Ja kui on tekkimas laenude defitsiit,mis siis kapitalismis juhtub.Õige,hind läheb ülesse.Ka naftatöösturitele,kes käiberaha laenavad.
Näiteks Norra mandrilaval olevate suuremate naftaplatformide hinnad on koos infrastruktuuridega(torustikud,ehitusmaksumused,transportimine) ligilähedal hinnaga miljard taala tükist.Seda raha ei hakka keegi omast taskust sisse tampima,unustage see ära.Seda on alati laenudega tehtud.Raha kallinedes aga kahanevad ka investeeringud,kahanevad investeeringud aga piiravad tootmist ning vähenev tootmine võib hakata tõstma tootmise omahinda.

EL otsustas, et "kõva" Brexiti korral kaotavad kõik Suurbritannia kodanikud praeguse õiguse elada/töötada mandril.

See ei tähenda, et britid kohe välja saadetakse, aga kõigilt liimesriikidelt nõutakse eraldi kokkuleppeid Inglismaaga. Kes soovivad, võivad ka päevapealt välja saata.

Lisaks võetakse vastu mõned majandus-sektori põhised erakorralised ajutised meetmed, et lennukid saaksid lennata ja finantsteenuseid edasi osutada. Need aga kehtivad maksimaalselt 2019. a. lõpuni ning neid võib EL ühepoolselt varem tühistada.

Selline tore variant terendab siis inglismannidele.

ekacariya kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Huvitav - inimene võib teisiti otsustada (ja harilikult otsustabki), kui leiab, et eelmine oli loll mõte, aga rahval on millegipärast keelatud uuesti otsustada, kui eelmine otsus oli lollivõitu. Britid (vähemalt poliitikud) ei erine millegi poolest ukrainlastest - mõlemad tahavad "i rõbku sjest i na hui sest".

Et misasja?
Jäävadki referendume korraldama? Kui brexiti vastased saavad ülekaaalu-uus referendum...kui seejärel jälle pooldajad saavad ülekaalu, siis jälle uuesti referendum?
Ärme unustame et rahvas ei ole midagi kindlalt veel ümber otsustanud...suhteliselt tasavägine on pooldajate ja vastaste suhe siiamaani...

Esimene referendum oli 1975 https://en.wikipedia.org/wiki/1975_Unit ... referendum
Teine 2016 https://en.wikipedia.org/wiki/2016_Unit ... referendum

Nüüd räägitakse kolmandast referendumist

Ma ausalt öeldes ei imesta, et UK-s see May läbiräägitud lahkumislepe toetust ei leia. See lepe ise juba on näide EL survest: "enne lepime kokku lahkumistingimused, siis hakkame rääkima tuleviku kaubandussuhetest". Aga samas pole olukord naljakas ei UK ega EL jaoks, sest see võib saada ajendiks, mis Euroopa jahtuva majanduse kriisiks pöörab ja seda mõlemal pool La Manche. UK saab oma naela devalveerida, meie aga peame hakkama kinni maksma Itaalia või mõne teise järgmise kukkuja võlgu. Lisaks meie kaitsepoliitiline koostöö UK-ga, mis suhete nugadele minekul ei pruugi sugugi nii kindlalt jätkuda, kui kinnitatakse.
Igal juhul on kõigile kasulikum, kui lahkumine toimuks lepinguliselt reguleerituna.

Millised lahkumistingimused?
Minu teada käivad praegu siiski läbirääkimised EL ja UK tulevikusuhete osas. Väag valus teema tundub olevat P-Iiri ja Iirimaa vaheline piirirezhiim.
Lahkuda võiks UK kasvõi homme. On ainult kaks tingimust: üks on vist mingi lõppmakse EL kassasse (ei ole kuulnud, et see UK-s mingi vaidlusküsimus oleks) ja teine on kui kiiresti peavad EL kodanikud UK-st ja UK kodanikud EL-ist lahkuma.

Ka Šotimaaga pole kaugeltki kõik selge, ilmselt tuleb seal peagi uus referendumeraldumise küsimuses.

Corbyn lubas võimule saades Brexitiga jätkata

https://www.postimees.ee/6484383/corbyn ... ga-jatkata

Leiboristid on kenasti muidugi kahvlis,sest kõige suurem jah sõna lahkumisele tuli just piirkondadest,kes enne hääletas leiboristide poolt(siiani kõik eelmised selle partei liidrid ei soovinud EL lahkumist).Pealegi trotskistist hetke leiboristide juht on hääletanud nii Euroopa Majandusühendusse astumise vastu,kui ka selle ühenduse järglaste ettevõtmiste vastu.Nii,et tema poolt isiklikult on järjepidevus olemas.