www.militaar.net

Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti
ERR 20.01.2018
https://www.err.ee/655282/juhiseid-soja ... a-ka-eesti

ЭСТОНИЯ ГОТОВИТ ОТКРЫТКИ ДЛЯ ИНФОРМИРОВАНИЯ ГРАЖДАН НА СЛУЧАЙ ВОЙНЫ
23 января 2018
https://mil.in.ua/estoniya-hotuye-lysti ... dok-viyny/

HS kirjutab täna tsiviilkaitsest Helsingis, osa tasulised.
Siin kaart kaljuvarjenditest koos ehitusaasta ja mahutavusega: https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559865.html
Ja siin linnajuhtimispunkrist https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005350586.html.
Kuidas tuumarünnaku korral asjad käiks https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559863.html

NGolf kirjutas:HS kirjutab täna tsiviilkaitsest Helsingis, osa tasulised.
Siin kaart kaljuvarjenditest koos ehitusaasta ja mahutavusega: https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559865.html
Ja siin linnajuhtimispunkrist https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005350586.html.
Kuidas tuumarünnaku korral asjad käiks https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559863.html

Ehk puust ja punaseks, mitme siin oldud vaidluse selgitamiseks:
"Suomessa on kaikkiaan noin 45 000 väestönsuojaa. Niissä on suojapaikat noin 3,6 miljoonalle ihmiselle."

Ehk siis, kokku on Soomes umbes 45 000 erinevat varjendit. Kohti on seal umbes 3,6 miljonile inimesele.

Eestis peaks selle skeemi järgi (2/3 inimestest kaetud) olema kohti umbes 860 000 inimesele ehk siin peaks olema 10 676 varjendit.

Ilmselt pole Eestis praegu ühtegi avalikku ega ettevõttesisest (k a nt KÜ) varjendit (eravarjendeid ilmselt küll). Siin saab küll olla ainuke järeldus, et Eesti ja Soome asuvad eri planeetidel või vähemalt eri maailmajagudes...või arvates, et varjendid on täiesti kasutud Nõuka-staff ning sinna polegi mingit mõtet raisata raha, on soomlased läinud lolliks/õigemini olnud tükk aega puhta lollid...

Soomes on varjend kinnisvara juures kohustuslik osa. Vähemalt nii mulle vend väitis. Elab Soomes ja omab seal maja, k.a varjendit krundil.

Soovitan kasutada otsingu abi ja lugeda, mihandset leelot sel teemal on läbi aegade siin foorumil aetud. Kuskilt aastast 2006-2007 alates. Päris lustilist lugemist saab...

Ilmselt pole Eestis praegu ühtegi avalikku ega ettevõttesisest (k a nt KÜ) varjendit (eravarjendeid ilmselt küll). Siin saab küll olla ainuke järeldus, et Eesti ja Soome asuvad eri planeetidel või vähemalt eri maailmajagudes...või arvates, et varjendid on täiesti kasutud Nõuka-staff ning sinna polegi mingit mõtet raisata raha, on soomlased läinud lolliks/õigemini olnud tükk aega puhta lollid...

Üks on. Eesti Raudteel pidi olema ja töökorras ka
ER üks tegelane kunagi ajakirjanikule väitis ja see sai lehes ka ära trükitud.
Aga noh, Mati Iila võttis oma Aviaator 2-s selle probleemi kenasti kokku - liiga palju ministeeriumivorste ja poliitikuid peab sellise, 180 kraadise pöörde puhul hakkama endale tuhka pähe raputama.
Miks? Niipea, kui seadustatakse antud kohustus (nagu Soomes on), puhkeb hädakisa raha pärast. Misjärel hakatakse esitama avalikult küsimusi, millele pole häid vastuseid. Näiteks miks siiani pole tehtud. Ja miks on senised objektid lastud laguneda ja laiali tassida (näiteks suur varjend Rannavärava bastioni all).

Seepärast eelistab täna nii siseministeerium kui moodustatud töögrupp jätkata senist jaanalinnu taktikat ja välja pakutakse ainult tegevusi, mille edukus on ainult osaline. Soome ei tee eriti plaane kogu Helsinki evakueerida, saades selgelt aru, et sündmused võivad areneda nii kiiresti (ja üle nende pea), et mingit evakuatsiooni ei jõuagi teha, ainus mida jõuab, on lasta sireeni ja elanikud siis jagunevad kiireteks ja surnuteks. Soome tsiviilkaitse arvestas lihtsa tõsiasjaga, et suurriikide vaheline exchange või alata Soome jaoks ilma eelhoiatusega ja kõrvalkahjudena saab ka Soome pihta (sellest ka varjendite suur kontsentratsioon Suur-Helsinki alal).

NSVL ja USA tegutsesid natuke teistsugustel tingimustel - esiteks tuumarelvade kasutamine sõltus suuresti neist endist ja nende luurevõimekus oli kaugelt suurem kui Iisraeli, Soome või Norra oma.
Seetõttu võisid nad loota suurlinnade evakueerimisele ohutusse kohta, väikeriigil sellist luksust ei pruugi olla. Seepärast on ka Soome ja ENSV aegne infra loodud väga erinevas kontekstis (Tallinna varjendite väike arv võrreldes Helsinkiga).

Vikipeedia väidab, et Soomes peab varjend olema 1200 m2 ja suuremate ehitiste(rühmade) juures.

https://fi.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4est%C3%B6nsuoja

Eesti Välisluureameti värskes aastaraamatus lk 18 on kirjutatud (jutt on viimasest Zapadist):

Õppuse käigus läbisid Vene relvajõud kõik täieulatusliku sõja etapid: Venemaa sõjaline sekkumine vastuseks „värvilisele revolutsioonile“ Valgevenes, selle eskaleerimine konventsionaalseks sõjaks NATO-ga ning lõpuks konflikti „mahajahutamine” tuumarelvaga.

Selles kontekstis tasub ilmselt vaadata ka seda juttu alates 1200 ruutmeetrist.

Kapten Trumm kirjutas:Eesti Välisluureameti värskes aastaraamatus lk 18 on kirjutatud (jutt on viimasest Zapadist):

Õppuse käigus läbisid Vene relvajõud kõik täieulatusliku sõja etapid: Venemaa sõjaline sekkumine vastuseks „värvilisele revolutsioonile“ Valgevenes, selle eskaleerimine konventsionaalseks sõjaks NATO-ga ning lõpuks konflikti „mahajahutamine” tuumarelvaga.

Selles kontekstis tasub ilmselt vaadata ka seda juttu alates 1200 ruutmeetrist.

"mahajahutamine"..?? s.t Kremlis usutakse et tuumarelva ühepoolne kasutamine lööb vastaspoole nii hirmu täis et hakatakse rahu otsima? Loodetakse sellele et Lääs jääb ka sel puhul munadeta tsivilisatsiooniks? Või misasja?
Annab Vene ruletile uue tähenduse..

...ning lõpuks konflikti „mahajahutamine” tuumarelvaga

Ma jäin ka mõtlema selle "loogika" üle. Et mismoodi tavarelvade konflikti üleminek tuumasõjaks on mahajahutamine, aga mitte eskaleerimine!? Paistab tõesti mingi soovunelmana, et Lääs poeb pärast taktikalise tuumarelva kasutamist alandlikult nurka ja tõstab käed üles.

Meenub, et umbes analoogset stsenaariumit (mitte päris üks-ühele) näidati minu meelest BBC filmis "World War Three: Inside the War Room" (mida ka siin foorumis varem põgusalt lahatud on).

NGolf kirjutas:HS kirjutab täna tsiviilkaitsest Helsingis, osa tasulised.
Siin kaart kaljuvarjenditest koos ehitusaasta ja mahutavusega: https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559865.html
Ja siin linnajuhtimispunkrist https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005350586.html.
Kuidas tuumarünnaku korral asjad käiks https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559863.html

Lp härrased, kas te võtaksite vaevaks kopida siia vähemalt HS orgininaaltekst (muidugi eestikeelne kokkuvõte oleks ägedam).
Meil paljudel pole nagu HS tellimust tehtud ja ilma selleta näeb sealt 2 esimest lauset.

aht0 kirjutas: "mahajahutamine"..?? s.t Kremlis usutakse et tuumarelva ühepoolne kasutamine lööb vastaspoole nii hirmu täis et hakatakse rahu otsima? Loodetakse sellele et Lääs jääb ka sel puhul munadeta tsivilisatsiooniks? Või misasja? Annab Vene ruletile uue tähenduse..

Kommentaariks
1. tuumarelvade kasutamise stsenaarium, kus esimesest paugust areneb vältimatu teineteise totaalne hävitamine (eskalatsioon), ei ole ainus võimalus. Juba külma sõja ajal tehti plaane ka piiratud kasutuseks.
2. tuumarelva kasutamine "mahajahutamise" eesmärgil ei ole Londoni või Berliini aurustamine, vaid see demo võib edukalt toimuda mingil teisejärgulisel territooriumil, kus tuumarelva omavad lääneriigid kahju ei kanna. Näiteks meil. Zapadi ajal spekuleeriti näiteks Varssaviga. Näiteks Ämari aurustamisele võidakse vastata näiteks Pihkva VDV diviisi aurustamisega, misjärel pooled võtavad aru pähe. See ongi mahajahutamine.

Venelaste tõsidust tuumarelva teemal ei näita mitte selle sidumine sõjapidamisega, vaid ka näiteks päris suured tsiviilkaitse alased ettevalmistused viimasel kümnendil (seda tehakse ka usutava tuumaheidutuse pärast).

Meil tuleb sellisteks asjadeks ka valmis olla - vaadake kasvõi seda Briti BBC filmi.

Kae nalja-paar aastat tagasi ennustasin, et peagi saame lugeda, kuidas elanikkonnale hakatakse massiteabest tsiviilkaitseteemasid puust ette ja punaseks tegema ning võetakse ette ka varjendi rajamine. Mis mõistagi on anakronism Teise Maailmasõja ajast. Näikse, et see aeg ongi kätte jõudnud...

Eesti hakkab saatma ohu-SMSe, kaalub ühisvarjendeid4
Oliver Kund18. veebr 2018 23:59
Rahva õigeaegseks teavitamiseks tuleks riigis luua SMS-hoiatuste süsteem, kaaluda sireene ning ehitada nullist üles võime elanikke suures mahus evakueerida, pakutakse värskelt valminud elanikkonnakaitse kontseptsioonis.

Mida teha siis, kui Eestit tabab näiteks keemiaõnnetus, epideemia, metsatulekahju või sõda?

Rakkerühm tuvastas, et Eestis pole praegu tehnilist lahendust, millega inimesi ohust viivitamatut ja asukohapõhiselt teavitada. Selle asemel loodeti senini massiteabevahenditele ja sotsiaalmeediale.

Uuringud näitavad, et hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Kui aga riiki peaks tungima välisvaenlane, ollakse peamiselt küsimuse ees, kuidas riik kodanikke teavitab, mil moel toimub evakuatsioon ja kuidas tsiviilisikuna konfliktis käituda.

Esimese asjana tulekski rakkerühma meelest Eestis luua riiklik SMS-põhine hoiatussüsteem, millega saaks teavitada ohust korraga tervet piirkonda inimesi ning anda neile esmaseid käitumisjuhiseid.

Kogu evakuatsioonivõime rajamine muu hulgas sõjaaja tarbeks on aga pikk ja kallis protsess, mille tegelik sisu ja hind peab selguma alles eraldi tegevuskava käigus 2019. aastaks.

https://m.postimees.ee/section/676/4413593

Evakuatsioon ei ole ainukese lahendusena toimiv. Pigem on tegu tantsusammudega, et pääseda mööda nn varjendiprobleemist ja vältida selle teema avaliku debati teemaks muutumist.
Kui antud debatt muutub avalikuks, siis tuuakse lauda kohe Soome kaart ja meie kirjamehed-endised sõjamehed on oma negatiivset suhtumist toimuvasse enam kui kord väljendanud.
Hoiatusest alustamine on mõistagi õige (Soomes on see ammu-ammu juba olemas), sest mitte kõik juhtunu ei nõua varjumist. Kuid saades häire, et Tallinna pihta lasti Luugast lendu 24 Iskanderit, pole selle evakuatsiooniga midagi teha. Linna evakueerimine aga tähendab, et seal jäävad ka seisma tehased ja lõpeb majandustegevus (vaata Eesti Tallinna-kesksust uuesti).

Nali: käisin reedel messil Helsinkis ja õhtupoole sai aega parajaks tehtud kesklinnas. Muuhulgas käisime takseerimas seda Forumi ärikeskuse all olevat superpunkrit (igapäevaselt maa-alune parkla).
Kõige parem oli abikaasa üllatunud nägu ja küsimus, et miks meil selliseid siis ei tehta

Ja tegelikult - kui seal natuke asjatundliku pilguga ringi vaadata, siis neid maa-aluste garaažide sissesõite, kus lae ja maapinna vahele jääb 2-4 meetrit, kohtab seal igal sammul. Loogika ju ütleb, et kui parkla lae peal asub jalakäijate plats, siis pole mitte mingit iva teha nii paksu lage, et säilitada rajatise sisemine kõrgus, tuleb selle "mittevajaliku" paksuse võrra minna sügavamale ülikõvasse graniiti, mis kõik on lisakulu. Vaadake nt maa-alust parklat SEB peahoone kõrval tänava all. Selle lagi koosneb 20 cm betoonpaneelidest, kus peal on 50 cm killustikku ja siis asfalt. Selline näeb välja kommertsparkla - ja mõistagi ei kaitse see suurt millegi eest peale halva ilma.