Võiks tekkida selline deja vu tunne

Krediidiintress riigile selgub võla võtmise hetkel. Ujuva intressiga laene, nagu meie eluasemelaenude puhul, et marginaal+Euribor, riigid üldiselt ei harrasta.Chupacabra kirjutas:Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?
Eesti saaks täna laenu alla 1 protsendiga, Läti saab näiteks 0,5 protsendiga. Aga ma teeks pikaajalised arvutused 3-4 protsendiga, sest tänane olukord ei ole normaalne. Samas, Euroopa Keskpank ei saa intressitaset üles ajada, sest Lõuna-Euroopa võlariigid oleks kohe käpuli. Tänane madalate intresside periood võib kesta veel aastakümneid.
Päris 0,5% siiski tankipataljoni tarbeks vaja ei ole. Seda on kõvasti kaks korda rohkem kui tarvis ühe pataljoni jaoks.Chupacabra kirjutas:Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?![]()
Jah aga laenuga kaitseväge ehitades peame me iga aasta uut laenu peale võtma ja iga kord on erinev intress. Alternatiiv on üks päev lihtsalt lõpetada aga siis oleme tagasi tänases situatsioonis - mida eelarvest kärpida.Martin Peeter kirjutas:Krediidiintress riigile selgub võla võtmise hetkel. Ujuva intressiga laene, nagu meie eluasemelaenude puhul, et marginaal+Euribor, riigid üldiselt ei harrasta.Chupacabra kirjutas:Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?
Eesti saaks täna laenu alla 1 protsendiga, Läti saab näiteks 0,5 protsendiga. Aga ma teeks pikaajalised arvutused 3-4 protsendiga, sest tänane olukord ei ole normaalne. Samas, Euroopa Keskpank ei saa intressitaset üles ajada, sest Lõuna-Euroopa võlariigid oleks kohe käpuli. Tänane madalate intresside periood võib kesta veel aastakümneid.
Näiteks kui emiteerida riigi pikaajalisi võlakirju nominaalväärtusega 100 raha ja intressiga 1,5% aastas, makstaksegi iga aasta 1,5 raha (harilikult 2 osas) ja lunastamistähtajal 100 raha. Aga kui võlakirjaoksjonil läheb see võlakiri müügiks väärtusega 103 raha (kui on ikka pika lunastamistähtajaga võlakiri, siis see ka võimalik), siis reaalset intressi maksad saadavalt summalt ikka 1,5 raha aastas ja lunastamistähtajal ikka ainult 100 raha. Siia võib hulga finantsmatemaatilisi termineid ja valemeid tuua ja asja keeruliseks ajada, aga üldjoontes käib asi nii.
Seda parem ja lihtsam.strateegiline sõdur kirjutas:
Päris 0,5% siiski tankipataljoni tarbeks vaja ei ole. Seda on kõvasti kaks korda rohkem kui tarvis ühe pataljoni jaoks.
Halbadel aegadel on soodsam investeerida - sama raha eest saab tunduvalt rohkem.Martin Peeter kirjutas:Eks laenusõltuvuse teke on tõesti üks ohtudest, mida tuleks vältida sel moel, et võetav laen ei tohi olla suurem, kui riigi investeeringud. Kui raha läheb kalliks, siis tuleb investeeringud tagasi tõmmata ja ei ole vaja laenu võtta. Aga arenenud riikide võlakoormused on nii suured, et suur globaalne intressitõus ei ole väga tõenäoline. Keskpangad ei saa ju juba laenusõltuvusse sattunud valitsusi (isegi kui nood võlakoormust vähendavad) pankrotti lasta ja nad hoiavad intressid pigem madalamad. Selle tulemus võib tõenäoliselt olla inflatsiooni kiirenemine ja raha odavnemine ehk need, kes laenavad, on pigem võidus.
Jep, sekundeerin.Kõigil uimaste hangete jüngritel // "püsikulude" kummardajatel(-kama kaks kas pagunitega või ilma) soovitan soojalt lugeda SÕDURis No3/2013 artiklit RIIGIKAITSE MODERNISEERIMISKATSED EESTIS TEISE MAAILMASÕJA EEL..
Võiks tekkida selline deja vu tunne
Kle ega siin suurt vahet ju pole kas loobutakse vastupanust koos või ilma Spitfiredeta.Kapten Trumm kirjutas: Tulemus? Kui asjaks läks (talve hakul 1939), siis Soomel oli 36 lennukit juba rivis, kuid Eestis olid unistused Spitfiredest.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist