www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 9:58

chac kirjutas: ↑27 Jaan, 2023 19:41

Kriku kirjutas: ↑26 Jaan, 2023 12:42 ....
Mida laps edasi, seda rohkem suureneb kas-küsimuse osakaal millal-küsimuse arvelt. Miks otsustas IRL hakata eraldi toetama kolmanda lapse saamist teise asemel - pole aimugi. Ei usu selle taga mingit tõenduspõhist analüüsi. Võimalik, et see on ka lihtsalt kompromiss soovide ja võimaluste vahel, st. kolmanda lapse toetamiseks kulub vähem kui 2. lapse toetamiseks, sest kolmandaid lapsi saadakse harvem.

Kuskil oli tulpdiagramm eesti perede arv/laste arv peres.

Siin: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaal ... dmed/LEM01
LEM01_20230129-095653.jpg

Sellest ei saa aga järeldada, et teise lapse toetus ei kasvataks kahelapseliste perekondade arvu rohkem (näiteks selliseks, et 2 lapsega perede tulp on kõige pikem ja 1 ning 3 lapsega perede tulbad ühepikkused). Kõik eeldused selle kohta, millise jaotuseni on võimalik jõuda, on meelevaldsed.

Toodud diagramm on veidi halb sest ühtekokku on pandud 3 ja enamalapselised pered.
Kui eristaks veel selle 3nda tulba kasvõi kaheks: 3-lapselised ja 4- ja enamalapselised - siis oleks pilt selgem.
Ja see diagramm vastab täpselt selle millele vihjasin. Suurim jõnks on just 2- ja 3-lapseliste perede vahel.
Seega ülekaalukalt suurim potentsiaal kasvuks peitub justnimelt seal. Probleemiasetuse fookus on õigel kohal.

Lahendusmeetodite kohta - jah me ei tea kuidas toetused mõjuvad, ja kui suur on justnimelt raha roll, seal võibolla faktor ka vanemate vaba aja, lasteaiakohtade, kaugtöö võimaluste jms teemad, näiteks.

Veel üks mõte.
Ühelapseliste perede suur hulk tuleneb äkki ka osaliselt sellest et meil on palju üksikvanemaid? Lahutuste arv Eestis on ka väga suur.
Teise, ja veel enam kolmanda-neljanda lapse sünd vajab aga tugevat peret, kindlalt koospüsivat ema-isa.
Võibolla just sellest vaatenurgast lähenemine oleks Eestile parim. Lõputu hedonismikultus ei toida, meil peaks olema au sisse tõstetud just 3 ja enama lapsega pered, see peaks olema palju loomulikum ja tavapärasem osa Eesti ühiskonnas.
Võibolla peaks korraldama ka 3- ja enamalapselistele peredele paraadi?

chac kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 13:51Seega ülekaalukalt suurim potentsiaal kasvuks peitub justnimelt seal.

Potentsiaali kohta ei saa midagi öelda, kuni ei tea põhjusi, miks otsustatakse mingi laste arvu kasuks. Ainult tulpasid vaadates ei saa kuidagi öelda, et 2 -> 3 on potentsiaali rohkem kui 1 -> 2 puhul. Ehk siis kvantitatiivne näitaja ei anna vastust kvalitatiivsele küsimusele.

Lapsesaamise motiivid ja takistused: Eesti Pere- ja Sündimusuuringu tulemused
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut; Eesti Demograafia Keskus; Tallinn 2020
https://peresihtkapital.ee/app/uploads/ ... d-2020.pdf

Sotsiaalministeerium. Kolme- ja enamalapseliste perede uuring.
Tallinn 2006
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... ndatud.pdf

***

Statistikaamet: kahe pojaga perre sünnib tõenäoliselt ka kolmas laps
2019
https://lounaeestlane.ee/statistikaamet ... lmas-laps/

Kriku kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 14:52

chac kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 13:51Seega ülekaalukalt suurim potentsiaal kasvuks peitub justnimelt seal.

Potentsiaali kohta ei saa midagi öelda, kuni ei tea põhjusi, miks otsustatakse mingi laste arvu kasuks. Ainult tulpasid vaadates ei saa kuidagi öelda, et 2 -> 3 on potentsiaali rohkem kui 1 -> 2 puhul. Ehk siis kvantitatiivne näitaja ei anna vastust kvalitatiivsele küsimusele.

Meil on juba aastaid läinud kolmandatele lastele päris suur raha. Mingit pöördelist muutust demograafias sellest sündinud ei ole. Kui vaadata statameti aruandeid, siis lastetute leibkondade osakaal on 2016 (kui veel ei olnud suurperede toetust) 2022 aastani tõusnud 73,9% -> 75,5%.
Mina näiteks tõlgendaksin seda graafikut hoopis nii: 1 ja 2-lapselisi on pea võrdne arv. Seega naine, kel on juba 1 laps, sünnitab võrdlemisi tõenäoliselt ka teise ja seda vaatamata suhteliselt tühisele (nüüd 80EUR) riigi toetusele. Selle pealt ütleks mina, et esimese lapse toetuse kasvatamisel saame mitte ainult rohkem esimesi, vaid suure tõenäosusega ka teisi (ja järgnevaid) lapsi ilma, et neid järgmisi peaks senisest oluliselt rohkem toetama.

Fucs kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 15:51 Lapsesaamise motiivid ja takistused: Eesti Pere- ja Sündimusuuringu tulemused
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut; Eesti Demograafia Keskus; Tallinn 2020
https://peresihtkapital.ee/app/uploads/ ... d-2020.pdf

See on hea materjal, kuigi uuringus käsitletud küsimustike läbi viimise aeg ise on juba päris ammu (viimane 2004-2005).
lk53 käsitletakse "majanduslikku kitsikust" - siin võiks olla siis need, kelle jaoks rahaline toetus võiks anda kõige rohkem efekti. Muuhulgas seal:

Uuringuringi järgi on näha, et EPSU2 raames vastanud on seda tegurit pidanud veidi vähem
oluliseks kui EPSU1 raames vastanud, mis ei ole majandusliku heaolu tõusu silmas pidades
üllatav. Pigem on üllatav, et vahe on nii väike, kuna makromajanduslikud edusammud olid
1994./1997. ja 2004.–2005. aasta vahel kiired.

Kokkuvõttest:

Piiratud majanduslikke võimalusi pidas oluliseks takistuseks 40% vastanutest. Kui lisada neile
vastajad, kes hindasid kehvi majanduslikke olusid mõnevõrra takistavaks teguriks, puudutas
see takistus 65% vastanutest, kes (rohkem) lapsi ei soovinud.

Minu jaoks üllatav, et majandusliku kitsikuse olulisus langeb vanuse tõustes nii aeglaselt. Ma oletasin, et vähemasti 30+ vanuses on see juba oluliselt madalamal.

Meil on juba aastaid läinud kolmandatele lastele päris suur raha. Mingit pöördelist muutust demograafias sellest sündinud ei ole. Kui vaadata statameti aruandeid, siis lastetute leibkondade osakaal on 2016 (kui veel ei olnud suurperede toetust) 2022 aastani tõusnud 73,9% -> 75,5%.

Ja mis pöördelisi sündmusi on toimunud seoses 1. ja 2. lapse sündivusega? Kui need peaks justkui sündivust vedama, siis asi läheb kõvasti allamäge parasjagu.

Trumm,
millest ma siin juba mitu nädalat rääkinud olen?! Just sedasama - suurperede suur toetus tekitab ebavõrdsust mille üks tulemusi on ka lastetute osakaalu tõus.

2korda2 kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 14:40suurperede suur toetus tekitab ebavõrdsust mille üks tulemusi on ka lastetute osakaalu tõus.

Sellest põhjuslikust seosest ma nüüd ka ei saa aru, mille põhjal seda arvama peaks.

2korda2 kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 14:40 Trumm,
millest ma siin juba mitu nädalat rääkinud olen?! Just sedasama - suurperede suur toetus tekitab ebavõrdsust mille üks tulemusi on ka lastetute osakaalu tõus.

Äkki toimubki sündivuse allakäik praegu nende DINKide mugavuslaste arvelt, kes jäetakse muretsemata?
Kui sihtgrupp on ebakindel ja -usaldusväärne, miks peaks sinna olema rahastuse raskuspunkt suunatud?'

Aga põhjendus on hea - sündivus langeb trotsi pärast, kuna 1. lapse toetus tõusis väga vähe?

Kuskil oli lugeda küsitlus kus küsiti millised on kõige olulisemad tegurid pere loomiseks ja täpset vastuste järjekorda ei mäleta aga vist oli nii : Stabiilne ja turvaline keskkond , elamistingimused ja siis sotsiaalsed tagatised .

Küsitlus on tore, päriselus on vastupidi. Kas Sveitsis on maailma kõrgeim sündimus ? Või Norras ?

Üldiselt ma arvan et kui keegi lapsi ei taha on see tema tragöödia ja mingi sund siin ei aita. Geneetiliselt sureb selline tõug välja, natuke tuleb uusi kusikuid peale jne ...

NB ! Kusiku all pean silmas meest kes seletab naisele MIKS ei tohiks praegu lapsi saada ehkki naine on selleks valmis. Mehe asi on meheasjad korda ajada, kui naine on valmis või siis otsida endale uusi väljakutseid ja hoida naistest eemale

Madis Reivik kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 22:22 Küsitlus on tore, päriselus on vastupidi. Kas Sveitsis on maailma kõrgeim sündimus ? Või Norras ?

Üldiselt ma arvan et kui keegi lapsi ei taha on see tema tragöödia ja mingi sund siin ei aita. ...

Šveitsi rahvastikupüramiid ja -kasv: https://www.populationpyramid.net/switzerland/2021/
Norra rahvastikupüramiid ja -kasv: https://www.populationpyramid.net/norway/2021/

Ütleks, et pole paha. Lääne-Euroopa riikide kohta isegi täitsa hea. Mõlemad riigid panevad lähema 80 aastaga pea 2 mil inimest juurde. Mida ei saa öelda Ida-Eurooplaste kohta (nagu meie).

Küsi endalt korra, miks oli Eesti talumeestel vanasti ~7 last peres (ja ettekujutus, et see oli suguelu paratamatu tagajärg, on vale, sest tehasetöölistel oli palju vähem lapsi). Küsimus on motivatsioonis ja nii rahaliste vahendite, kui maksudega tulebki selline motivatsioon luua. Kui ei taheta luua diktatuursete meetoditega. Ropendamine siin ei aita.

Küsi endalt korra, miks oli Eesti talumeestel vanasti ~7 last peres

Kindlasti oli üks aspekt pension - praegust pensionisüsteemi ju ei olnud. Lastetute vanaduspõlves äraelamist ei pandud lalumeeste lastele koormaks.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 0:27Küsi endalt korra, miks oli Eesti talumeestel vanasti ~7 last peres (ja ettekujutus, et see oli suguelu paratamatu tagajärg, on vale, sest tehasetöölistel oli palju vähem lapsi).

Kust see statistika pärit on?

Kriku kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 9:29

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Jaan, 2023 0:27Küsi endalt korra, miks oli Eesti talumeestel vanasti ~7 last peres (ja ettekujutus, et see oli suguelu paratamatu tagajärg, on vale, sest tehasetöölistel oli palju vähem lapsi).

Kust see statistika pärit on?

Siit: https://novaator.err.ee/1134128/eesti-r ... puse-tottu

"Taluühiskonnas sündis ja suri inimesi suhteliselt palju: keskmine oodatav eluiga jäi 25–35 aasta ümber ja ühel naisel oli keskmiselt 5–8 last. Nüüdsel ajal on nii sündimus kui ka suremus madalad ehk eeldatavasti elavad inimesed üle 70 aasta ja igal naisel on kõige rohkem kaks last."

Mark Gortfelderi dissertatsioon siis: https://www.etera.ee/zoom/84891/view?pa ... &tool=info

Mul hetkel pole aega ise vaadata, kas seal on maa- ja linnarahvastiku selline erinevus välja toodud?