
Kuid siin paistab olevat versioone, olen näinud sellist, kus on keldrikorrusel garaaziboks ja ka sellist, kus seda boksi polnud (oli lihtsalt kelder).
Tänapäeval on võimalik kohe ehitusloa jaoks koostatud hoone projekti märkida soovitud nulli kõrgus (piisavalt põhjendatult) ja kui KOV on selle kinnitanud, siis pole naabritel enam midagi kaevata.Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Dets, 2022 9:48 Sellised "julged teod" võivad täna kergesti lõppeda omavalitsuse vastuvõtukomisjoni märkusega viia ehitus kooskõlla projektiga ehk omavoliliste asjade lammutamisega.
https://matilaane.files.wordpress.com/2 ... Altais.pdfKui kusagil mägielamuid nägime (kõikjal venelased), läksime kohe peilima, kas saaks leiba või saia osta. Üldiselt seal muidugi musta leiba ei tuntud, ikka valge leib, aga kus me ka ei käinud, öeldi alati, et ei ole, oma jaoks ka pole. Siis saime ühe kooliõpetajaga jutule, kes oli sinna sugulaste juurte suvitama tulnud. Tema siis seletas meile selle asja ära. Et paar aastat varem oli Lõuna-Venemaal mindud kõikjal põllumajanduses üle rahapalgale. Varem oli, nagu Eestiski kolhooside alguses nii, et raha anti väga vähe, tööpäevade eest maksti natuuras, anti vilja (jahu) ja katulit, vahel lihagi. Nüüd, kus oli rahapalk, rahvas ainult jõi ning vili jäi külvamata ja põllud harimata. Nüüd oli kõikjal nälg, kellel veel veidi raha, ostis poest makarontsi. Hiljem seletati meile Tartus, et alguses mindi eksperimendi korras NLs rahapalgale üle just meil, Baltikumis, kus majandid seejärel kohe õitsele puhkesid, inimesed nahavedamise asemel hullunult tööle hakkasid, et raha saada ja raha eest asju osta. Aga nüüd Venemaa nälgis, sest inimesed ei osanud rahaga muud teha, kui juua ja muud ka müüa polnud, kui viina, makarontsi ja kommi. Sattusime juhuslikult ka ühte peresse, kus naine ütles end eestlase olevat, aga oli eesti keele täiesti unustanud. Neil oli keset põrandat ainult üks eelmise aasta poolik hapukurgi tünn, ütlesid, et see on ainus söök, mis neil on.
Toompeal oli ilmselt mitu eripoodi. Ministrite nõukogu hoones tõenäoliselt, sinna ise ei sattunud. Ja siis praeguse Riigikogu kompleksis oli mingi periood lausa 2 poodi. Samuti 2 sööklat, (õigemini 2 korrusel oli pigem restoran, ettekandjatega ja puha) mis peaks praeguseni samas paigas asuma. Mul 80ndatel töötas esivanem seal masinakirjutajana, ise olin siis lapseohtu aga võibolla seetõttu ongi hästi meelde jäänud kontrast tavapoodidega võrreldes. Eriti 80ndate teises pooles, kui lettidel valitses juba tühjus, sai Toompea poest ikka tolle aja mõistes "kõike". Poe varustatus ei olnud muidugi stabiilne - lihakaupadest näiteks kord oli viinerit, teine päev suitsuvorsti, siis suitsuliha jne. Hindadest kahjuks nii täpselt ei mäleta kui akf aga tavapoodidega võrreldes oli minuarust ka kaup seal odavam. Hiljem, vist juba eesti aja alguses, tegutses riigikogu hoones veel hambaarst, hoiupank, vist juuksur ja ilmselt mingid institutsioonid veel tähtsatel ninadel omal käe-jala juures olemas. Samuti tean kindlasti, et näiteks praeguse Põllumajandusministeeriumi hoones laial tänaval (nõuka ajal Agrotööstuskomitee) keldris oli samuti väike aga hästivarustatud poeke. Võiks arvata, et iga keskasutuse hoones oli selline olemas.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist