Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

"Antsudel" oli jah kelder. Ja kogu maja ulatuses mälu järgi, keldris asus katlaruum, katelt köeti puude või kivisöega.



Kuid siin paistab olevat versioone, olen näinud sellist, kus on keldrikorrusel garaaziboks ja ka sellist, kus seda boksi polnud (oli lihtsalt kelder).

[Some]

Kasvasin Ants-5-s. Täiskelder oli (kahe sissepääsuga). Katelt polnud, ahiküte + Pioneer pliit veesärgi ja boileriga.

[Fucs]

Seal ühepere individuaalprojekti "Ants-5" tutvustavas brožüüris ongi toodud välja kaks eraldi lahendust:
183-EKE 13-11.2 on garaažiga keldrikorrusel ja 183-EKE 13-15.2 on ilma garaažita keldrikorrusel.

183-EKE peaks olema tüüpprojektide seeria
13-11 ja 13-12 on "Ants-5" ehk 5 toaline elamu erinevad lahendused
13-11 ja 13-12 on "Ants-5-P" oli planeering peegelpildis
185-EKE 13-15.2/85 on "Ants-5" 1985a projektimuudatustega

Samamoodi...
"Ella-4-1" "Ella-4-A" ja "Ella-4-P" (peegelpildis) olid 4 toalised
"Ella-4-1/76" oli 4 toaline 1976a muudatustega
"Ella 5-2/73" oli 5 toaline 1973a muudatustega
"Ella-5-2/76" oli 5 toaline 1976a muudatustega

Ilma keldrita või täiskeldrita (mõni võis sinna köögi alla väikese keldriaugu teha) oli nt ühepereelamu "Mini-Priit" (4-toaline, ühekorruseline ühepereelamu) ja 1979a projektimuudatustega projekt oli "Mini-Priit-79".

ENSV keldriga ja keldrita individuaalelamute tüüpprojektid (osaline loetelu, sulgudes on (tüüp)projektide numbrid):

3-toaline ühepereelamu "Armeenia-3" (181-EKE 128-3.1)
3-toaline ühepereelamu "Armeenia-3" (181-EKE 128-3.2)
3-toaline ahjuküttega ühepereelamu "Talu-3"
3-toaline ühepereelamu "Tartu-3" (181-EKE 128-3)
(ma ei tea miks "Armeenia" ja "Tartu" seerial on samad projekti numbrid, ilmselt muudeti millalgi nimetus "Armeenia" ära "Tartu"-ks)

4-toaline ühepereelamu "Armeenia-4" (181-EKE 128-4.1)
4-toaline ahjuküttega ühepereelamu "Talu-4"
4-toaline 1,5 korruseline ühepereelamu "Tõnu-4" (4-04-81)
4-toaline ühepereelamu "Pere-4" (4-08-81)
4-toaline ühepereelamu "Väike Ats" (4-09-81)
4-toaline ühepereelamu "Tartu-4" (181-EKE 128-4.1)
4-toaline 1,5 korruseline individuaalelamu "Suvi-4" (4-10-81)
4-toaline 1,5 korruseline ühepereelamu "Tõnu-4" (4-04-81)
4-toaline ühepereelamu "Tõnn-4" (183-EKE 70-1.-2.-3)
4-toaline ühepereelamu "Peeter-3" (181-EKE 84-3E.3)
4-toaline ühepereelamu "Andres" (MSKB ehk Eesti Metsainstituudi Spetsiaalne Konstrueerimise Büroo)

5-toaline ühepereelamu "Pere-5" (5-10-81)
5-toaline 1,5 korruseline individuaalelamu "Suvi-5" (5-08-81)
5-toaline ühepereelamu "Riina-5-1" (144-23-89.13.87)
5-toaline ühepereelamu "Riina-5-2" (144-23-90.13.87)
5-toaline 1,5 korruseline ühepereelamu "Tõnu-5" (5-07-81)
5-toaline ühepereelamu "Armeenia-5" (181-EKE 128-5)
5-toaline ühepereelamu "Tõnu-5"
5-toaline ühepereelamu "Toomas-5" (183-EKE 30-2/84A)
5-toaline ühepereelamu "Väimela-1" ja "Väimela-2"
5-toaline ühepereelamu "Maie"
5-toaline ühepereelamu "Peeter-2" (181-EKE 84-2E.9 ja 181-EKE 84-2E.3)

6-toaline ühepereelamu "Nimeta Mats" (6-05-81)
6-toaline ühepereelamu "Pillapalu" (IE-88-2)
6-toaline 1,5 korruseline ühepereelamu "Tõnu-6" (6-04-81)
6-toaline ühepereelamu "Viimsi-6" (146-23-93.13.88)
6-toaline ühepereelamu "Harju-6" (144-23-92.13.88)
6-toaline ühepereelamu "Aho"
6-toaline ühepereelamu "No-Spa" ja "No-Spa 2" (1988 Keila TKG)
6-toaline ühepereelamu "Puravik" (1989 ENSV Ehituskomitee firma "Kodamu" ehitus ja arhitektuuri osakond)

7-toaline ühepereelamu "Riina-7" (Eesti Maaehitusprojekt)
7-toaline ühepereelamu "Madis-7"

Ridaelamud.
1 ja 2 korruseline 4-korteriga ridaelamu tüüpprojekt 183-23-78.85
Kahekorruseline ridaelamu (6-korteriga ja 4-toaline) tüüpprojekt nr 145-23-56
Kahekorruseline ridaelamu (6-korteriga ja 5-toaline) tüüpprojekt nr 145-23-54
Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62
Kahekorruseline 8-korteriga ridaelamu Tüüpprojekt nr 143-23-70
Kahekorruseline 3-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt 143-23-60
Kahekorruseline 4-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr. Б-1-2-2/75 (4Б)
Ridaelamute projektide seeria "KIM"

Aiamajad "Manni", "Minni", "Simo-E",
monteeritavatest kilpidest aiamajad "Manni 2", "Minni 2", "Tiiu", "Joosep-1"
majandushooned "Toome-2"

Eksklusiiv....
(Metskonna) kordon-elamu tüüpprojekt "Pearu" , "Pearu-2" , "Pearu-3" (Eesti Metsainstituudi Spetsiaalse Konstrueerimise Büroo projektid)
Tüüpprojekt Б-2-1/73 nelja toaga individuaalelamu (NLiidu/ENSV tüüpprojekt)
Tüüpprojekt 143-EKE 88-6 ühepereelamu "Muri"

[Kapten Trumm]

Sellised garaaziga Antsusid on Ääsmäe alevikus terve tänav. Elanikud pumpavad keldrist pidevalt, sest lisaks läbi põranda/sokli immitsevale veele tuleb seal ka vihmavesi kolinal mööda seda garaazi kaldteed alla.

Nõuka keldri/varjendiehituse nõrk külg paistavad olema tollased hüdroisolatsioonimaterjalid. Vesisemates kohtades asuvad objektid on enamasti vee poolt rikutud.

Võin öelda, mis täna olemas on (olen kõiki kasutanud ise):
-betooni veekindluslisandid (nt Hypex), mis muudavad betooni vett mitte läbi laskvateks, täites betooni poorid oma kristallidega - segatakse betooni sisse segusõlmes (on pakitud vees lahustuvatesse kottidesse)
-töövuugi erinevad tihenduslindid, nii tsinkplekist lint koos tihendusainega kaetud servadega kui ka betoniidist "vorst", mis kinnitatakse metallvõrguga kivistunud detaili külge ja mille peale valatakse järgmine detail
-erinevad hüdroisolatsiooni mastiksid pinnasega kokku puutuva detaili katmiseks väljaspoolt - tõsi, siin tegid kohalikud kaupmehed UKR sõja ajal sellise seatembu, et kui vene-valgevene päriolu bituumenmastiks müügilt kadus (embargo tõttu), siis ei leitud sobivat lääne analoogi asemele ja selle asemel turundati mingit veepõhist solki.

Muidugi on ka abiks valu korralik tihendamine (vibreerimine), et õhumullid välja tuleksid ja valusse ei jääks poore.

Keldri ehitusel tuleb hoolega kaaluda, mis materjalist konstruktsioon teha. Tehes müüritise nt FIBO-st saab kasutada ainult ühe hüdroisolatsiooni varianti ehk välist võõpa. Betooni puhul saab kasutada kõiki kolme ja seal on amatööri poolt õnnestumise võimalus palju suurem.

Kui plaanite keldrit ka ehitada, tasub krundi valikul ehk tellida kopp ja müüja nõusolekul natuke kaevata. Umbes 2 m sügavuse auk. kui see on poole tunni pärast pooleni vett täis, siis on tegemist veeauguga ja keldri ehitus sinna on teatud ehituslik väljakutse. Juba auk hakkab teil olema vett täis - ehitamiseks peate ehitama ehitusdrenaazi ja enamasti selle vee ära pumpama kuskile võimalikult kaugele.

[OLAVI]

Julge hundi rind on rasvane.
Julgemad mehed tõstsid hoone nulli kohe ehituse alul planeeritust 1m kõrgemale, et vesi keldrisse ei tuleks ja kui ka teeehitus tõstis tee pinda siis 20 aasta pärast saigi maja normaalsele kõrgusele.

Veel julgemad ehitasid maaaluse korruse suuremaks kui maja maapealne osa oligi.
Projekti joonistati postid eenduvaid katuseosasid toetama ja postide vahele ehitati ka täiskelder ning kui maja vastuvõetud, siis avati ukseaugud ning võeti seni peidetuna olnud ruumid kasutusele. (Omagi maja keldris oli selline ca 10m2 veinikelder ja 3,6m kõrgune diskosaal, sest nulli sai meetri võrra tõstetud.)

Veel julgemad mehed ehitasid keldri isegi enda väikselt krundilt väljapoole ulatuma, riigimaale.
Ükskord elektrimehed ei saanud kuidagi postiaugu puurimisega hakkama, sest puur ei läinud maasse ja majast jooksis ähmis peremees välja, et ärge tema keldri lage lõhkuge.

[Kapten Trumm]

Sellised "julged teod" võivad täna kergesti lõppeda omavalitsuse vastuvõtukomisjoni märkusega viia ehitus kooskõlla projektiga ehk omavoliliste asjade lammutamisega.

[Kriku]

Tänapäeval puudub neiks üldjuhul ka vajadus, sest mingit piirangut ei ole, kui suure keldri võid ehitada. Meelega oma krundilt väljapoole ehitamine on lihtsalt pättus.

Nulli tõstmine võiks olla huvitav teema siis, kui on tahtmist ehitada ilma ehitusloata, kus teatavasti on 5 m kõrgusepiirang.

[OLAVI]

Sellised "julged teod" võivad täna kergesti lõppeda omavalitsuse vastuvõtukomisjoni märkusega viia ehitus kooskõlla projektiga ehk omavoliliste asjade lammutamisega.

Tänapäeval on võimalik kohe ehitusloa jaoks koostatud hoone projekti märkida soovitud nulli kõrgus (piisavalt põhjendatult) ja kui KOV on selle kinnitanud, siis pole naabritel enam midagi kaevata.
Olen ise seda võimalust korduvalt ka kasutanud.

[Kriku]

Kui kusagil mägielamuid nägime (kõikjal venelased), läksime kohe peilima, kas saaks leiba või saia osta. Üldiselt seal muidugi musta leiba ei tuntud, ikka valge leib, aga kus me ka ei käinud, öeldi alati, et ei ole, oma jaoks ka pole. Siis saime ühe kooliõpetajaga jutule, kes oli sinna sugulaste juurte suvitama tulnud. Tema siis seletas meile selle asja ära. Et paar aastat varem oli Lõuna-Venemaal mindud kõikjal põllumajanduses üle rahapalgale. Varem oli, nagu Eestiski kolhooside alguses nii, et raha anti väga vähe, tööpäevade eest maksti natuuras, anti vilja (jahu) ja katulit, vahel lihagi. Nüüd, kus oli rahapalk, rahvas ainult jõi ning vili jäi külvamata ja põllud harimata. Nüüd oli kõikjal nälg, kellel veel veidi raha, ostis poest makarontsi. Hiljem seletati meile Tartus, et alguses mindi eksperimendi korras NLs rahapalgale üle just meil, Baltikumis, kus majandid seejärel kohe õitsele puhkesid, inimesed nahavedamise asemel hullunult tööle hakkasid, et raha saada ja raha eest asju osta. Aga nüüd Venemaa nälgis, sest inimesed ei osanud rahaga muud teha, kui juua ja muud ka müüa polnud, kui viina, makarontsi ja kommi. Sattusime juhuslikult ka ühte peresse, kus naine ütles end eestlase olevat, aga oli eesti keele täiesti unustanud. Neil oli keset põrandat ainult üks eelmise aasta poolik hapukurgi tünn, ütlesid, et see on ainus söök, mis neil on.

https://matilaane.files.wordpress.com/2 ... Altais.pdf

[Alts]

Tartus, Kopli tänaval sai kaheksakümnendatel nähtud maja, mille all oli täismõõdus kahekordne kelder. Kokku koos keldritega justkui neli korrust.

[Kriku]

Ikka oli, ainult et väljavalitutele: https://novaator.err.ee/1609166512/nome ... -horgutisi

[Leo]

Viidatud ERR Novaatori artikkel on pigem eepos, sest kuulamiseks kuluv aeg on 66 minutit, kuid kindlasti tasub seda lugeda, et aru saada, kuidas kommunistide ülemklass elas. Sisuliselt need paar tuhat nomenklatuuri kuuluvat, koos pereliikmetega kuus tuhat inimest, elasid täiesti omas mullis ka siis, kui tavalise inimese tase oli osta poest mingisugune vorstilaadne toode ja siis näidata seda koerale ning kui koer vingudes ei põgenenud, julges seda ise ka süüa.

[parkija]

Ma lugesin selle Novaatori artikli läbi , kuna töötasin mingi aja ensv valitsusele siis võin väita : see artikkel ei kajasta kõike ning pole ka tähtis , lihtsalt tuli meelde kuidas Keila joa suvilakompleksi komandant hädaldas kui enne olümpiamänge soomest toodud sakstele mõeldud toidukaup mingi juhuse tõttu Lohusalu pansionaati sattus , tegelikult polnud seal midagi erilist : suhteliselt maitsetud vaakumpakendis poolsuitsuvorsti viilud ja singid , maiustused , mingid liköörid ja muu , mida mu abikaasa ETKVL is töötavana niisamagi osta sai .
See Toompea eripood : seal "alamõõduline" kana maksis 1,10 rubla , tavapoodides samal ajal 2,25 rubla , lisaks oli seal tavapärasest erilisemas versioonis viinasi ja neid viidi sealt poest autosse ikka kastidega .

[Walter2]

Kui tutvusi oli siis sai noobli restorani lattu sisse ja see pilt mis seal avanes võis nõrgema napsusõbra jalalt maha võtta - pm. kõik premiummargid olid esindatud ning rublade eest ka ostetavad. Polnud mingit Toompea eripoodi vaja.

[Fuchs]

See Toompea eripood : seal "alamõõduline" kana maksis 1,10 rubla , tavapoodides samal ajal 2,25 rubla , lisaks oli seal tavapärasest erilisemas versioonis viinasi ja neid viidi sealt poest autosse ikka kastidega .

Toompeal oli ilmselt mitu eripoodi. Ministrite nõukogu hoones tõenäoliselt, sinna ise ei sattunud. Ja siis praeguse Riigikogu kompleksis oli mingi periood lausa 2 poodi. Samuti 2 sööklat, (õigemini 2 korrusel oli pigem restoran, ettekandjatega ja puha) mis peaks praeguseni samas paigas asuma. Mul 80ndatel töötas esivanem seal masinakirjutajana, ise olin siis lapseohtu aga võibolla seetõttu ongi hästi meelde jäänud kontrast tavapoodidega võrreldes. Eriti 80ndate teises pooles, kui lettidel valitses juba tühjus, sai Toompea poest ikka tolle aja mõistes "kõike". Poe varustatus ei olnud muidugi stabiilne - lihakaupadest näiteks kord oli viinerit, teine päev suitsuvorsti, siis suitsuliha jne. Hindadest kahjuks nii täpselt ei mäleta kui akf aga tavapoodidega võrreldes oli minuarust ka kaup seal odavam. Hiljem, vist juba eesti aja alguses, tegutses riigikogu hoones veel hambaarst, hoiupank, vist juuksur ja ilmselt mingid institutsioonid veel tähtsatel ninadel omal käe-jala juures olemas. Samuti tean kindlasti, et näiteks praeguse Põllumajandusministeeriumi hoones laial tänaval (nõuka ajal Agrotööstuskomitee) keldris oli samuti väike aga hästivarustatud poeke. Võiks arvata, et iga keskasutuse hoones oli selline olemas.