www.militaar.net

Jaanus2 kirjutas: ↑03 Sept, 2024 9:55 Vabandan, et segan teie diskussiooni ühe lingvistilise küsimusega. Olen nooruses omandanud, et veoauto oli veok, veoki, veokit. Millalgi paistab olevat kasutusele tulnud veokas, veoka, veokat. Millal toimus muutus? Miks veokas on parem kui veok? Pikem sõna ja kas- liitega sõnu on niigi palju.

Veokas on släng. Saa üle. Militaar.net ei ole ajakirjandusväljaanne. Üldiselt keeleküsimustes on minu vaade foorumile järgmine:
1. Korrektne grammatika on vajalik, et teksti sisu õigesti edasi anda
2. Korrektsed terminid on vajalikud eriti juhul, kui toimub keeleloome
3. Slängi vältimine foorumis ei ole vajalik, sest see on kodanike omavaheline vestlus, kus keele areng ja muutumine tegelikult toimubki

Ma olen täitsa nõus, et keel areneb. Kui mingi sõna muutub populaarseks, on keelekorraldajad ka selle nüüd lubanud paralleelsesse käibesse, et võib õelda mitut moodi. Mõtlesin, et äkki on veokaga ka nii juhtunud ja ma pole märganud. Samas sõnad tahavad minna pigem lühemaks kui pikemaks. Pastapliiatsi asemele tuli pastakas, oli ka släng, nüüd ametlik sõna. Rohkem ei sega, autodest ma palju ei taipa.

Kilo Tango kirjutas: ↑03 Sept, 2024 9:19 Käisin just hiljuti reisil. Iga kord, kui ma rendist auto võtan, on viimastel aastatel topitud mulle mingit linnamaasturit, kuulutades selle sealjuures "upgradeks". No ma ei tea. Mina ei suuda sellest linnamaasturite võlust asfaldil aru saada. Äkki keegi seletab. IMHO on nende juhitavus lihtsalt allapoole igasugust arvestust. Eriti ebamugav on sellistega mägedes sõita. Vastik. Viimane eksemplar oli ~15 000 läbi sõitnud (elik nagu uus), aga vähegi konarlikuma tee peal ei suutnud see suunda hoida, vaid ma pidin rooliga sekkuma. Ka kaevukaantest üle sõitmine linnas mõjutas suunda. Veider. Tõsi, seekord oli tegu väikeautoga (Peugeot 2008), kuna elamine asus erakordselt kitsal tupiktänaval, aga sarnased kogemused on mul ka muude linnamaasturitega rendist varasemalt. Jäledused. Konkreetse eksemplari puhul käis veel närvidele Peugeot moodne lopergune rool. No mis oli ümmargusel roolil viga? Kokkuvõtteks ma leian, et konkreetne 2008 ei ole mõeldud sõitmiseks ei sirgel teel (ei suuda suunda hoida), ega kurvilisel teel (rool lopergune). Nii ma ei teagi, mille jaoks selline värd mõeldud on.

Teine teema, millel tekkis kange himu auru välja lasta on suvilad. Täpsemalt need, mida ekslikult nimetatakse autosuvilateks (leian, et see auto- liide seal ees on kunstiline liialdus). Pmst. antakse B-kategooria juhile kätte mingi veokas, mille gabariitide ja olematu juhitavusega peab siis see B-kategooria juht enda jaoks tundmatutel tänavatel ja võõras liikluskeskkonnas hakkama saama. Lisaks on tal selles veokas pere, portselannõud ja tünn sitta. Nii ta siis venib seal väga-väga ettevaatlikult ja ajab kõikidel, kes näiteks lennujaama kiirustavad, harja punaseks, sest liiklus on tihe ja mööduda ei saa. Ja kuna tal endal on ka vaja kusagile jõuda ja naine tänitab kõrval, siis nii palju tasakaalukust ka ei ole, et kusagile taskusse kõrvale tõmmata ja see joru endast mööda lasta. IMHO tuleks autosuvilate juhtidelt nõuda vähemalt mägistes piirkondades minimaalselt C1-kategooria juhiluba sõltumata sõiduki massist sest veokajuhid tekitasid minus sealkandis küll tõsist respekti. Teistpidi võttes peaks B-kategooria olema piiratud lisaks massile veel ka gabariitide ja kaasa veetava sita kogusega.

p1 teemal - ma ei tea kui palju on tänapäeva (väikese) linnamaasturiga võrreldav nt Volvo XC70, aga viimane, hoolimata oma kõrgest kliirensist ja natuke kõikuvatest sõiduomadustest, on ülihea kaaslane ka pikkadel sõitudel, üks väheseid autosid, millega sõidad ühe jutiga Tallinnast Riiga ja astud seal puhanuna autost välja. Ehk siis tasuta lõunaid ikkagi pole - korralikud ja kallid autod sõidavad lihtsalt paremini, pole midagi parata.

p2 teemal - osa probleemist on kindlasti nõrk autojuhtide ettevalmistus, eriti B-kategooria puhul. Muidu, natuke korralikumad autoelamud võivadki olla C1, mu naise üks sõbranna, kes elab Saksas, pidi roolis käimise pärast autokooli minema, kuna registrimass oli kriipsuke üle 3500. Ja eriti hullud on vanakooli, turbovabade diislitega elamud, mida liigub veel omajagu ringi - kui sul on telliskivi liigutamiseks 55 kW mootor ja täismass 3 tonni, siis erilist dünaamikat ei saagi olla.

davidsoniharald kirjutas: ↑03 Sept, 2024 9:42 See kaasaaegne juutuubi haridus on ikka imeline. Mees vaatas veits juutuubi ja nüüd tuli siia mingit uut püha tõde jutlustama rumalatele. Tuletan meelde, et internetti võib sisu luua absoluutselt ükskõik kes, sest selle sisu üle puudub täielikult kontroll. Selle pärast väidan mina, et 95% internetis avaldatud infost on kas vale või pooltõde. Osa on tahtlik vale, osa on teadmatusest vale ja suurem osa on isehakanud spetsialistide loll jutt.

Enne üldise pullikaka tootmist paluks lahkelt tutvuda viidatud kanali autorite taustaga. Seejärel kaagutada edasi.
Ja eriti hoolikalt tuleb uskuda autotootjate marketingiosakondade kirjutatavat, kuna see tuleb otse autotootjalt, on ju puhas tõde.
Mul on õnneks seda autoteemalist haridust ja kogemust sinusugusest profaanist mõnevõrra rohkem ja küllap oskan ka paremini otsustada, mis on tõsi ja mis mitte - erinevalt üldiselt tarkusest kõik igaks juhuks valeks kuulutada.

Jaanus2 kirjutas: ↑03 Sept, 2024 9:55 Vabandan, et segan teie diskussiooni ühe lingvistilise küsimusega. Olen nooruses omandanud, et veoauto oli veok, veoki, veokit.
Millalgi paistab olevat kasutusele tulnud veokas, veoka, veokat. Millal toimus muutus? Miks veokas on parem kui veok? Pikem sõna ja kas- liitega sõnu on niigi palju.

Juhtus 70'datel aastatel uussõnade loomise hoogtöö käigus, kus kutsuti inimesi üles uussõnu väljamõtlema, nagu sajand tagasi.
Vaata ka:
*) pastakas, pastats
*) telekas ,
*) lüpsendi, (piim)
*) lüpsendi hapendi, (hapukoor),
*) raal
https://online.le.ee/2022/03/14/keeleta ... i-klopend/
jne.

Enamasti tegelevad siin lingvistilise koma****iga need, kel pole midagi sisult öelda, egotripp aga sunnib kõva väljaütlemise tegema.
Sama plokikaan vs plokikaas näiteks. Kes ikka ise näpuga neid katsuvad (mina sealhulgas), sellise pisiasja peale aega ei viida, on hoopis sisulisemaid muresid.

davidsoniharald kirjutas: ↑03 Sept, 2024 9:42 See kaasaaegne juutuubi haridus on ikka imeline. Mees vaatas veits juutuubi ja nüüd tuli siia mingit uut püha tõde jutlustama rumalatele. Tuletan meelde, et internetti võib sisu luua absoluutselt ükskõik kes, sest selle sisu üle puudub täielikult kontroll. Selle pärast väidan mina, et 95% internetis avaldatud infost on kas vale või pooltõde. Osa on tahtlik vale, osa on teadmatusest vale ja suurem osa on isehakanud spetsialistide loll jutt.

Ma sain just äsja interneedusest teada, et lapik kolb püsib konstantsete pöörete juures pikemalt ülemises surnud seisus kui pikergune

. Ühtlasi olen teada saanud, et suurem hõõrdepind ei tekita täiendavat soojust ja et soojus juhitakse silindrist ära kolviseeliku kaudu. Inimene õpib ikka kogu elu

.

Kui diskussioon käiks selle üle, kas mitte turbodega kütuseökonoomia nimel mõttetult lahjasid küttesegusid ei tekitata, mis tõesti silindrid ja kolvid kuumaks võivad ajada ja mootoritele haiget teha, võiks sellega isegi jätkata. Praegu aga astun kõrvale. Rajooni täppisteaduste olümpiaadidel ma omal ajal kolme hulgast välja ei kukkunud - kellele ma ikka midagi tõestan

.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2024 11:32 Enamasti tegelevad siin lingvistilise koma****iga need, kel pole midagi sisult öelda, egotripp aga sunnib kõva väljaütlemise tegema. ...

Mõnikord on seda vaja, kui kasutaja ei tea sõnade tähendusi ja vale sõnakasutus muudab lause mõtet.

Nagu näiteks sõna "sidur", mis on:
" seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile"
ja autodes kasutatav sidur on üks paljudest erinevatest sidurite liikidest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidur#:~: ... C3%B5llile.
Pilt

Marvin kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:08 .... Inimene õpib ikka kogu elu . ...

Jätkuva õpihimu rahuldamiseks kolvigrupi kohta võib uurida, et kuivõrd erineb kolvi liikumiskiirus ülemises- ja alumises surnud punktis ning kuidas seda erinevust kasutatakse mootoriehituses.

OLAVI kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:14
Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2024 11:32 Enamasti tegelevad siin lingvistilise koma****iga need, kel pole midagi sisult öelda, egotripp aga sunnib kõva väljaütlemise tegema. ...
Mõnikord on seda vaja, kui kasutaja ei tea sõnade tähendusi ja vale sõnakasutus muudab lause mõtet.

Nagu näiteks sõna "sidur", mis on:
" seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile"
ja autodes kasutatav sidur on üks paljudest erinevatest sidurite liikidest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidur#:~: ... C3%B5llile.

OLAVI kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:25
Marvin kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:08 .... Inimene õpib ikka kogu elu . ...
Jätkuva õpihimu rahuldamiseks kolvigrupi kohta võib uurida, et kuivõrd erineb kolvi liikumiskiirus ülemises- ja alumises surnud punktis ning kuidas seda erinevust kasutatakse mootoriehituses.

OLAVI kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:25
Marvin kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:08 .... Inimene õpib ikka kogu elu . ...
Jätkuva õpihimu rahuldamiseks kolvigrupi kohta võib uurida, et kuivõrd erineb kolvi liikumiskiirus ülemises- ja alumises surnud punktis ning kuidas seda erinevust kasutatakse mootoriehituses.

Kolvi ülemises ja alumises surnud punktis on kolvi liikumiskiirus null, muuseas

AMvA kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:51 Kolvi ülemises ja alumises surnud punktis on kolvi liikumiskiirus null, muuseas

Ülemine ja alumine null on ju erinevad

.

Marvin kirjutas: ↑03 Sept, 2024 13:08
AMvA kirjutas: ↑03 Sept, 2024 12:51 Kolvi ülemises ja alumises surnud punktis on kolvi liikumiskiirus null, muuseas
Ülemine ja alumine null on ju erinevad .

Õigus jah, üks on miinusega

Trummi teooria "tuhatoosikolbide" laperdamisest pisimootorite probleemide põhjustajana lükkab ümber tõsiasi, et praktiliselt kõikide sõiduautomootorite kolvid on tänapäeval sellised. Ka suurte ja tõesti pikalt kestvate (näiteks BMW >6l N74 mootorid, mis on 7-seeria ja Rolls Royce südames) kolvid on sellised õhukesed:
Pilt

Isegi tänapäeval kõige töökindlamateks peetavate Toyota 2AR-FE/2AR-FXE ja Honda K20C1/K20C2 mootorite kolvid on suht samasugused.

Ecoboosti puhul on minu teada probleemsed olnud just 1,6 ja 2l mootorid. Ja probleemide põhjused on mujal, kui kolvigeomeetrias (jahutus ja õlitus).

www.militaar.net

Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema